lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-10055/58

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 13.06.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
1-12-10055/58
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
13.06.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1192
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-10055/17Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja08.03.20131-12-10055/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja27.09.20131-12-10055/65Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium25.07.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-12-10055

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2014. a Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-12-10055

Kohtukoosseis

Kohtunik Raina Pärn

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Tõlk

Nadežda Bõstrova

Prokurör

Prokuröri abi Margit Pärn (seisukoht esitatud kirjalikult)

Kriminaalasi

Süüdimõistetu T.D tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

T.D elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxisikukood: XXX ; garanteeritud töökoht (vabanemisel) puudub

Kaitsja

Vandeadvokaat Rainer Objartel

Kohtuistungi toimumise aeg

09.06.2014. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

1.Jätta T.D temale Harju Maakohtu 08.03.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-1210055 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
2.Välja mõista T.D-lt riigituludesse riigi õigusabi kulud 241 (kakssada nelikümmend üks) eurot 44 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 18.09.20261-26-5902/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20261-26-6298/15Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 08.09.20261-26-6284/4Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20261-26-5406/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20261-26-5988/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6181/3Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida „1 -12-10055, menetluskulu, T.D“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

pööratakse

kohtumäärus

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 08.03.2013. a otsusega on T.D süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendatu d mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.-28.08.2012.a, s.o 2 päeva, ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kuulus 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.06.2012. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 4 kuud 20 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks vangistus 1 aasta 8 kuud 18 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.02.2013. a ja lõppeb 24.10.2014. a. Vangl a ei toeta T.D vabasta mist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. P rokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha T.D tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör palub jätta T. D vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu T.D selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja on seisukohal, et lisaks formaalsetele eeldustele on täidetud ka materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabanemiseks: käitumine karistuse kandmise ajal on üsna positiivne, vabanemisjärgsed tingimused on head, sissetuleku kindlustamiseks on olemas garanteeritud töökoht. Kaitsja peab oluliseks, et T.D saab aru oma riskiteguritest ning leiab, et T. D-le tuleb anda võimalus karistuse kandmise ajal omandatut kriminaalhooldaja järelevalve all rakendada.

KOHTU SEISUKOHT

1.Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära T.D , tema kaitsja, leiab, et T.D tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud.
2.T.D kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on T.D temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Seega esinevad formaalsed alused T.D tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

3.KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. T.D on korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Varasemalt on kinnipeetavat karistat ud röövimiste, varguste, omastamise, avaliku korra raske rikkumise, kehalise väärkohtlemise ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. T.D on viibinud kriminaalhooldusel (kriminaalasi nr 1-10-1334), kuid pani katseajal toime uue kuriteo, mille eest mõistetud vangistus asendati üldkasuliku töög a (kriminaalasi nr 1-12-4872). Kontrollnõudeid T.D ei täitnud ja mõned kuud pärast viimase kuriteo eest karistus e mõistmist pani T.D toime uue kuriteo. Järgmise varguse pani T.D toime poole aasta pärast. Sellest järelduvalt on varasemad T.D-le määratud katseajad ebaõnnestunud uute kuritegude toimepanemise tõttu. See annab alust arvata, et varasemad karistused ei täitnud T.D puhul eesmärki. T.D poolt toimepandud kuritegude ajendiks on olnud sissetuleku puudumine ning narkootiliste ainete mõju. T.D on selgitanud, et ta varastas selleks, et narkootikume saada. T.D puhul on tegemist narkosõltlasega – fentanüüli tarvitajaga . Sõltuvusaineid hakkas T.D vangla iseloomustuse kohaselt tarvitama 15 aastaselt. Esmalt tarvitas T. D kanepit, sellele järgnesid muud narkootilised ained ning poolteist aastat tarvitas fentanüüli igapäevaselt. Vangla iseloomustuse kohaselt on T.D väljendanud vaid mõni ngast tahet ja motiveeritust oma sõltuvusprobleemiga tegeleda, kuid istungil kinnipeetav sellega ei nõustunud, lisades, et tunnistab sõltuvust ning soovib sellest lahti saada. Samal ajal ei soovi T.D minna Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse sõltuvusravile, kuna leiab, et see oleks lihtsalt narkosõltlaste keskel olemine ja temani on jõudnud kuuldused, et see ei aita üldse. Siinjuures on oluline, et T. D on olnud pikaajaline narkootikumide tarvitaja ja sõltuvusainetest loobumise võimalikku s iseseisvalt, selleks vastavat ravi läbimata, seab kohtu arvates kahtluse alla, kas T.D ikka on suuteline kuritegusid soodustavast sõltuvusest vabanema. Vangistuse jooksul on T. D olnud hõivatud järgnevate rehabiliteerivate tegevustega: alustas AN tugirühma töös osalemisega, mis lõppes siis kui T.D paigutati ümber Tartu Vanglasse; omandas riigikeele A2 tasemel ja läbis sotsiaalprogrammi 12 sammu, mille puhul oli Tartu Vangla sotsiaaltöötaja hinnangul kinnipeetava motiveeritus ning soov muutusi ellu viia ning tarvitamisest loobuda madal. T.D sõnul tema tutvusringkonnas enam narkomaane ei ole, sõbrad on toetavad ja ta arvab, et suudab ilma narkootikumideta elada. Vabanemise korral on T. D võimalus asuda elama vanemate ju urde. Oma lähedasteks peab T.D ema, õde, vanaema ja isa. T.D sõnul on ta taastanud suhteid oma endiste sõpradega, kes temaga ei suhelnud, kui ta narkootikume tarvitas. Vabanemise korral saab T.D enda ütluste kohaselt asuda tööle OÜ-s ANS Pluss, mis tegeleb rehvide müügi ja vahetamisega. Töötasu on sõltuv hooajast. Ebastabiilne töötasu ei pruugi olla piisav, et T.D oleks majanduslikult kindlustatud. Samal ajal ei ole kindla töökoha olemasolu garantiiks, et T.D edasiselt kuritegusid toime ei paneks, kuna ka varasemalt on T.D töötanud, kuid see ei ole takistanud kuritegude toimepanemist.
4.Kohus on seisukohal, et vaatamata mitmetele positiivsetele asjaoludele, ei ole T.D tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud ja kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. T.D tingimisi ennetähtaegset vabanemist ei võimalda kohtu hinnangul tema varasem elukäik (korduvad varavastased kuriteod, mõistetud eriliigilised karistused, katseaja tingimuste rikkumine) ja toimepandud kuriteo asjaolud (majandusliku kasu saamine narkootikumide hankimiseks). Kuigi T.D käitumises on positiivseid muutusi, mida kohus peab vajalikuks tunnustada, ei ole kohus siiski veendunud, et sellel korral oleks T.D-le mõistetud karistus oma eesmärgi täitnud. T.D tuleb mõistetud karistus lõpuni kanda. Kriminaalmenetluse kulud T.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Rainer Objartel. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 241,44 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus, leides, et kaitsja taotlus on põhjendanud kogu ulatuses, kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks taotletud summa, s.o 241,44 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p -le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 241,44 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel T.D-lt välja mõista.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.09.20261-26-4812/22Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.09.20261-26-4953/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja