Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
4. juuli 2014, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-13-2925
Kohtukoosseis
Paavo Randma, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 6. juuni 2014. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu J.V, määruskaebus
Jätta Viru Maakohtu 6. juuni 2014. a määrus muutmata ja süüdimõistetu J.V määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
2.2 Viru Maakohtu 3. mai 2011. a otsusega karistati J.V KarS § 209 lg 2 p 1 järgi 1 aasta 6 kuu 27 päeva pikkuse vangistusega. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga täitmise tähtajaga 2 aastat. Viru Maakohtu 15. juuli 2013. a määrusega pöörati tegemata üldkasuliku töö tunnid, millele vastas 1 aasta 2 kuud 8 päeva vangistust, täitmisele. Seega ei ole J.V seni kohtu usaldust õigustanud ega osanud hinnata saadud võimalust kanda karistust vabaduses. Lisaks üldkasuliku töö tegemata jätmisele rikkus J.V ka käitumiskontrolli nõudeid. 2.3 Vangla iseloomustuse kohaselt on J.V üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Seega on täitmata oluline vangistatu tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldus. Mõistetud karistused, vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ega kriminaalhooldusele allutamine ei ole J.V puhul täitnud oma eesmärki ning mingeid järeldusi ta nendest enda jaoks teinud ei ole. Kohtul puudub veendumus, et ta oleks võimeline järgima kriminaalhoolduse nõudeid.
sissetulek. Maakohtu istungil on süüdimõistetu olnud optimistlik ja kinnitanud, et leiab vabaduses töö paari kuu jooksul. Ringkonnakohtu hinnangul võib tegelikkuses töö leidmine osutuda märksa keerukamaks ning plaanide realiseerumata jäämisel võib J.V sissetuleku saamiseks jätkata varavastaste kuritegude toimepanemist. Sellist kahtlust kinnitab asjaolu, et süüdimõistetu käitumine vanglas pole olnud laitmatu, nagu ta ise oma kaebuses väidab. Nimelt on J.V kehtiv distsiplinaarkaristus. Olukorras, kus süüdimõistetu pole suutnud vangla sisekorrast kinni pidada, puudub kohtul alus uskuda, et vabaduses käituks ta seaduskuulekalt.
Paavo Randma
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.