Anatoli Pokrovski süüdistuses KarS § 256 lg 1 ja § 214 lg 2 p 4 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 10. veebruari 2014 otsus
Apellatsiooni esitaja
eriasjade prokurör Antti Aitsen
Prokurör
Antti Aitsen
Süüdistatav
Kaitsja
Anatoli Pokrovski, isikukood: 37407302228, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, kriminaalkorras karistatud 1 korral. advokaat Valeriy Gimaev
RESOLUTSIOON:
1.Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 10. veebruari 2014 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
2.KrMS § 185 lg 2 alusel mõista Eesti Vabariigilt Anatoli Pokrovski kasuks välja 504 (viissada neli) eurot, sealhulgas käibemaks 84 eurot, valitud kaitsja Valeriy Gimaevi poolt osutatud õigusabi katteks. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
1.Viru Maakohtu 10.02.2014 otsusega mõisteti A. Pokrovski KarS § 256 lg 1 ja § 214 lg 2 p 4 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Ajaks, mil A. Pokrovskilt oli riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse mõttes alusetult vabadus võetud, loeti 447 päeva.
2.A. Pokrovskile esitatud süüdistus.
2.1.A. Pokrovskile oli esitatud süüdistus KarS § 256 lg 1 järgi selles, et tema koos P.O. iga lõi septembrist 2012 kuni 20.11.2012 Narvas tegutsenud vähemalt seitsmest isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil, kuhu kuulusid lisaks A. Pokrovskile septembrist 2012 kuni 20.11.2012 P.O. , R.L. , K.T. , M.K. , M.K. , I.O. ning teised tuvastamata isikud ning mille tegevus oli seotud Narva linnas üle Eesti-Vene piiri eraisikute ja äriühingute poolt veetava kauba ebaseadusliku omastamisega (vargus, röövimine), selle kauba tagastamise eest kauba omanike käest rahaliste summade väljapressimisega, ebaseaduslikult omastatud kauba realiseerimisega ning kuritegude toimepanemise läbi kuritegeliku ühenduse liikmetele kuritegeliku tulu teenimisega, so KarS 13-s ptk-s sätestatud esimese ja teise astme kuritegude toimepanemisega. A. Pokrovski koos P.O. iga värbas kuritegeliku ühenduse liikmeteks R.L. i, K.T. u, M.K. i, M.K. i, I.O. i ja teised tuvastamata isikud ning juhtis korralduste andmisega kuritegeliku ühenduse liikmete tegevust ning oma tegevusega Narva linnas kujundas ühenduse tahte, millele selle liikmed allusid. Kuritegeliku ühenduse liikmete vahel jagasid A. Pokrovski ja P.O. ülesanded järgmiselt: P.O. i ülesanneteks kuritegelikus ühenduses oli ühenduse liikmete tegevuse koordineerimine ning korralduste jagamine varavastaste kuritegude toimepanemisel, eraisikutelt ja äriühingute esindajatelt raha väljapressimine, samuti antud isikutele selgitustöö tegemine, et kaupade üle Eesti-Vene piiri probleemide vabaks toimetamiseks peab olema kuritegeliku ühenduse luba ning selle eest tuleb maksta raha, A. Pokrovski ja R.L. i teavitamine P.O. i ning temale alluvate kuritegeliku ühenduse liikmete poolt toimepandud varavastastest kuritegudest ning nende kuritegude läbi kannatanud isikute andmete edastamine edaspidiste väljapressimiste toimepanemiseks ning võimalike konfliktide lahendamiseks; koos A. Pokrovskiga kuritegude toimepanemise tagajärjel saadud raha kuritegeliku ühenduse liikmete vahel jagamise otsustamine. R.L. i ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli oma ametialaste teadmistega ja kogemustega aidata kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele, kuritegeliku ühenduse liikmete poolt ebaseaduslikult omastatud kauba omanike kokkuviimine A. Pokrovski ja/või P.O. iga väljapressimise nõude esitamiseks, A. Pokrovski korralduste täitmine ning juhiste andmine P.O. ile väljapressimise käigus raha üleandmise korraldamiseks ning A. Pokrovski teavitamine väljapressimise käigust ning õiguskaitseorganite poolsest tegevusest kuritegeliku ühenduse suhtes. K.T. u ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli eraisikutele ja äriühingutele kuuluva kauba ebaseaduslik omastamine (vargus, röövimine) koos teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega, samuti suhelda omastatud ja röövitud kauba omanike või nende esindajatega, et selgitada millistel asjaoludel on võimalik kaupa ebaseaduslikult tagasi osta ning mis juhtub kaubaga siis, kui nad kauba tagastamise eest raha ei maksa, kauba tagastamise korraldamine selle omanikele väljapressitud raha saamisel kuritegeliku ühenduse liikmete poolt.
-2-
M.K. i ja M.K. i ülesanneteks kuritegelikus ühenduses oli eraisikutele ja äriühingutele kuuluva kauba ebaseaduslik omastamine (vargus, röövimine) koos teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega, hoida kaupa ühenduse liikmete valduses kuni väljapressitud raha maksmiseni, suhelda omastatud ja röövitud kauba omanike või nende esindajatega, et selgitada millistel asjaoludel on võimalik kaupa ebaseaduslikult tagasi osta, mis juhtub kaubaga siis kui nad kauba tagastamise eest raha ei maksa, kauba tagastamise korraldamine selle omanikele väljapressitud raha saamisel kuritegeliku ühenduse liikmete poolt. I.O. i ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli eraisikutele ja äriühingutele kuuluva kauba ebaseaduslik omastamine (vargus, röövimine) koos teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega. Seega pani Anatoli Pokrovski toime KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kuritegeliku ühenduse loomise, juhtimise ja sinna liikmete värbamise.
2.2.A. Pokrovskile oli esitatud süüdistus KarS § 214 lg 2 p 4 järgi selles, et A. Pokrovski septembri lõpus - oktoobri alguses 2012 leppis kokku koos P.O. i ja R.L. iga, et R.L. võtab ühendust OÜ XXX esindajatega eesmärgil, et kokku viia OÜ XXX esindajad A. Pokrovski ja/või P.O. iga, et need saaksid esitada raha väljapressimise nõude OÜ-le XXX selle eest, et tulevikus OÜ XXX kuritegelikule ühendusele igakuiste maksete tegemisega saaks probleemideta jätkata äritegevust Narva linnas. A. Pokrovski koordineeris P.O. i ja R.L. i tegevust, andis neile juhiseid antud varalise kasu üleandmise nõudmise esitamiseks OÜ XXX esindajatele ning juhuks kui väljapressimise nõuet ei rahuldata, samuti hoidis ennast kursis OÜ-lt XXX väljapressimise käiguga. P.O. ajavahemikul 28.09.2012 kuni 03.10.2012, olles eelnevalt väljapressimise kooskõlastanud A. Pokrovski ja R.L. iga ning nende teadmisel ja heakskiidul, nõudis koos K.T. u, M.K. i ja M.K. iga ajavahemikus 28.09.2012 kuni 02.10.2012 Narva linnas OÜ-le XXX kuuluva ebaseaduslikult omastatud kauba tagastamise eest vähemalt 3000 euro üleandmist, ähvardusega vastasel korral kaupa mitte tagastada ning realiseerida kolmandatele isikutele s.o OÜ XXX jaoks hävitada või rikkuda. Peale selle P.O. 12.11.2012 Narva linnas, olles eelnevalt väljapressimise kooskõlastanud A. Pokrovski ja R.L. iga ning nende teadmisel ja heakskiidul, nõudis OÜ XXX esindajalt 250 eurot kuus iga üle Eesti-Vene piiri OÜ-le kuuluvat kaupa vedava sõiduki eest. 20.11.2012 kella 14.00 paiku maksis OÜ XXX esindaja K.R. Narva linnas A. Pokrovski, R.L. i ja P.O. i poolt toimepandud väljapressimise tulemusena P.O. ile esimese kuu makse ühe bussi eest summas 250 eurot. Seega pani A. Pokrovski toime varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on ähvardatud hävitada ja rikkuda vara, kui see oli toimepandud kuritegeliku ühenduse poolt, s.o KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3.Maakohus oli seisukohal, et kohtus uuritud tõenditega kogumis ei ole tõendatud A. Pokrovski süü KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Maakohtu seisukohad A. Pokrovskile esitatud süüdistuse osas on kokkuvõtvalt järgmised.
3.1.KarS § 256 on ammendava loeteluga alternatiiv-aktiline formaalne kuriteokoosseis. Seega tuleb KarS § 256 järgi objektiivse koosseisu tasandil tuvastada, et isik lõi kuritegeliku ühenduse, juhtis seda või värbas sellesse vähemalt ühe liikme. Seejuures peavad KarS § 256 järgi esitatud süüdistuses olema välja toodud tunnused, mille põhjal saab järeldada, et ühendus, mille isik lõi, mida ta juhtis või millesse ta liikmeid värbas, oli kuritegelik ühendus KarS § 255 lõike 1 mõttes. Järgmisena annab kohus õigusliku hinnangu sellele, kas on tõendatud see, et A. Pokrovski lõi kuritegeliku ühenduse, juhtis seda või värbas sellesse vähemalt ühe liikme. -3-
3.2.A. Pokrovskit süüdistatakse selles, et tema koos P.O. iga lõi septembrist 2012 kuni 20.11.2012 Narvas tegutsenud vähemalt seitsmest isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil, kuhu kuulusid lisaks A. Pokrovskile septembrist 2012 kuni 20.11.2012 P.O. , R.L. , K.T. , M.K. , M.K. , I.O. ning teised tuvastamata isikud ning mille tegevus oli seotud Narva linnas üle Eesti-Vene piiri eraisikute ja äriühingute poolt veetava kauba ebaseadusliku omastamisega (vargus, röövimine), selle kauba tagastamise eest kauba omanike käest rahaliste summade väljapressimisega, ebaseaduslikult omastatud kauba realiseerimisega ning kuritegude toimepanemise läbi kuritegeliku ühenduse liikmetele kuritegeliku tulu teenimisega, so KarS 13-s ptk-s sätestatud esimese ja teise astme kuritegude toimepanemisega.
3.3.Kuritegeliku ühenduse loomine on isiku juhtiv ja suunda näitav panus selle rajamisse. Maakohus leidis, et kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis tõendaks seda, et A. Pokrovski koos P.O. iga lõi kuritegeliku ühenduse septembris 2012. Nimetatut ei kinnita ükski kohtule esitatud tõend.
3.4.A. Pokrovskit süüdistatakse ka selles, et ta koos P.O. iga värbas kuritegeliku ühenduse liikmeteks R.L. i, K.T. u, M.K. i, M.K. i, I.O. i ja teised tuvastamata isikud. Kuritegelikku ühendusse liikmete värbamine on plaanipärane tegevus, mille eesmärk on leida ühendusse uusi liikmeid. Kuna tegemist on formaalse kuriteokoosseisuga, ei ole tähtis, kas eesmärk saavutati. Ka ei ole tähtsust, millises vormis värbamine toimub (suuliselt, kirjalikult, avalikult, salaja) ja kas selle adressaat on konkreetne üksikisik või määramata isikute ring. Maakohus leidis, et ka A. Pokrovski sellise tegevuse kohta ei ole esitatud kohtule mitte ühtegi tõendit, kust nähtuks, et ta oleks värvanud kedagi kuritegelikku ühendusse ning ka selles osas on süüdistus paljasõnaline ning tõendamata.
3.5.A. Pokrovskit süüdistatakse lisaks ka selles, et ta juhtis korralduste andmisega kuritegeliku ühenduse liikmete tegevust ning oma tegevusega Narva linnas kujundas ühenduse tahte, millele selle liikmed allusid. Juhtimine on kuritegeliku ühenduse tahte kujundamine, millele selle liikmed alluvad. Maakohus leidis, et ei ole võimalik teha 26.02.2013 jälitustoimingu protokollis kajastuvast 12.11.2012 kell 11:49:59 toimunud telefonikõnes A. Pokrovski ja P.O. i vahel olevast lausest, kus A. Pokrovski ütleb P.O. ile: „Aga sõidad Romka juurde kontorisse, ta istub seal, ootab sind” tõsikindel järeldus selle kohta, et toimus korralduse andmine kuritegeliku ühenduse liikmele ning selliselt ühenduse tahte kujundamine. Esiteks ei ole tegemist käskiva kõneviisiga, vaid pigem annab aluse sõna aga kasutamine lause alguses asuda seisukohale, et toimus ettepaneku tegemine Romka juurde sõitmiseks. Süüdistatav A. Pokrovski on selgitanud enda kohtuistungil antud ütlustes seda, mis oli selle telefonikõne põhjuseks. Nimelt tuleneb tema ütlustest, et hommikul kavatses ta minna trenni, talle helistas R.L. ja küsis, mida ta teeb. Süüdistatav ütles, et pärast saame kokku, et praegu ta sõidab trenni. R.L. ütles, et ta tuleb ise trenni süüdistatava juurde. Ta täpselt ei mäleta, mida R.L. talle ütles, kuid mäletab, et R.L. ütles, et tema kliendil tekkisid probleemid, kui ta viis mingeid asju üle piiri ja kliendil on vaja abi, et saaks rahulikult neid asju üle piiri toimetada. Ta ütles R.L. ile, et teda see ei huvita, millega ta saab aidata. Ta ütles R.L. ile, et ta ei sõida mingisugusele kohtumisele, et millega ta saab aidata. R.L. palus tema käest P.O. i telefoninumbrit. Tal peas seda numbrit ei olnud, ütles, et lähme riietusruumi, et tal on telefon seal. Ta ütles, et vaatab oma telefonist ja siis annab numbri, aga R.L. ütles, et tal ei ole aega, kuna tal on veel üks kohtumine planeeritud. Siis R.L. palus, et ta helistaks P.O. ile, et too oleks tulnud tema kontorisse. Maakohus leidis, et ei ole alust kahelda süüdistatava ütluste usaldusväärsuses, vaatamata nende ütluste tähendusele süüdistatava enda jaoks. Kuna prokurör ei taotlenud süüdistatava poolt eeluurimisel antud ütluste avaldamist tema ütluste usaldusväärsuse kontrolliks, siis saab järeldada, et ta on menetluse kestel andnud järjepidevalt ühesuguseid ütluseid, tema ütlused -4-
on detailirohked ning tema ütlused ei ole ka vastuolus teiste kohtuliku uurimise käigus avaldatud ja kohtu jaoks usaldusväärseks peetud tõenditega. Nimelt kinnitab seda, et R.L. helistas A. Pokrovskile 12.11.2012 kell 10:49 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 28.02.2013. Seda, et R.L. kasutas telefoninumbrit +OOO tõendab ka tema 20.11.2012 kinnipidamise protokoll. Samuti nähtub sellest protokollist, et 12.11.2012 kell 11:49 helistas A. Pokrovski P.O. ile. Nimetatut tõendab ka 26.02.2013 jälitustoimingu protokoll, kust nähtuvad ka R.L. i ja A. Pokrovski ning A. Pokrovski ja P.O. i vaheliste vestluste sisud. Süüdistatava ütlustega haakub 26.02.2013 jälitusprotokollis sisalduv, mille kohaselt 20.11.2012 kell 12:04:32 helistas R.L. K.T. ule ning palus Pašat talle helistada. Järgmisest kõnest nähtub, et R.L. il ei ole P.O. i telefoninumbrit. P.O. toob veel välja selle, et ta andis R.L. ile, aga ta ju ei salvestanud seda. Seda, et R.L. il ei olnud P. Ogurtovi kehtivat telefoninumbrit tõendab kaudselt ka 16.01.2013 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, kus on kajastatud R.L. i kinnipidamisel tal kaasas olnud mobiiltelefoni Nokia C6 telefoniraamatus olevaid kontaktnumbreid ning sealt nähtub, et tema kontaktide hulgas oli Pavel (Oguretz), kelle telefoninumber oli 056379976 ja ka Ogurez telefoninumbriga OOO OO. Kuna sellest tõendist ei nähtu, millal on toimunud kontaktide salvestamine, siis viimati nimetatud telefoninumbri salvestamine võis toimuda alles pärast seda, kui P.O. helistas 20.11.2012 R.L. ile. Isiku läbivaatuse protokollist 20.11.2012 nähtub, et R.L. ilt võeti ära mobiiltelefon Nokia. Maakohus leidis, et kui A. Pokrovski oleks juhtinud seda kuritegelikku ühendust, siis oleks olnud ka loogiline see, et pärast 20.11.2012 toimunud telefonikõnet R.L. i ja K.R. vahel, kus viimane teatab, et tema see ettepanek sobib, oleks sellest teavitatud ka süüdistatavat. Käesoleval juhul kohtule selle kohta tõendeid esitatud ei ole. Nimetatud telefonikõnes toob küll R.L. sisse Anatoli nime, kes olevat öelnud, et ta leppis seal kõik kokku, kuid R.L. palub pärast seda kõnet K.T. ult, et P.O. helistaks talle. Maakohtu jaoks kinnitab see seega süüdistatava ütluseid, mille kohaselt ütles ta R.L. ile, et teda see K.R. abistamine ei huvita, millega ta saab aidata. Seda, et A. Pokrovski ei juhtinud seda kuritegelikku ühendust tõendab maakohtu hinnangul ka 26.02.2013 jälitusprotokollis sisalduv 20.11.2012 kõne kell 14:33:52 A. Pokrovski ja R.L. i vahel, kus süüdistatav ütleb, olles informeeritud sellest, et P.O. võeti linnas kinni ning tema juurde tuli koju politsei, et ta lihtsalt üldse ei kujuta ette, ei oska oletada, mis seal on. Nimetatud kõne toimumist A. Pokrovski ja R.L. i vahel tõendab ka 04.03.2013 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll. Süüdistatav on selgitanud seda, miks ta pärast trenni helistas R.L. ile ja P.O. ile selliselt, et kuna Roman tuli isegi tema juurde trenni, probleemi oli vaja lahendada väga kiiresti, siis tal tekkis lihtsalt huvi, kas nad said selle probleemi lahendatud või mitte. Kui ta tuli R.L. i juurde, siis R.L. ütles, et ta ise midagi ei tea, et Paša sõitis inimestega kohtuma. Ta helistas siis Pašale lihtsalt uudishimust, et saada teada, kas ta saab Romat aidata või mitte. Ta küsis Pašalt, kas saad aidata Romat või mitte. Paša vastas, et püüab ja oligi kõik. Midagi konkreetsemat ta ei rääkinud ning ta hiljem ei tundnud huvi P.O. ilt või R.L. ilt, et kuidas asjaga edasi on. Ta vist ei näinud P.O. i ega R.L. it ja ei küsinud ka. Käesoleval juhul ei ole maakohtule esitatud tõendeid, mis lükkaksid ümber tema ütlused ning võimaldaksid asuda teistsugusele seisukohale süüdistatava kohtumiste põhjuse osas R.L. iga ja P.O. iga. Samuti leidis maakohus, et 26.02.2013 jälitusprotokollis sisalduv 20.11.2012 kell 15:00 toimunud telefonikõne, mille toimumist tõendab ka 04.03.2013 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, A. Pokrovski ja R.L. i vahel, kus viimane ütleb, et „kuule, see on mingi teine, see pole vot ..., mida me, sada protsenti seal on midagi vaadake oma asjades” ei võimalda ka asuda seisukohale, et A. Pokrovski juhtis kuritegelikku ühendust. See ei lükka ümber süüdistatava väiteid, mille kohaselt R.L. rääkis talle, et tema kliendil tekkisid probleemid, kui ta viis mingeid asju üle piiri ja kliendil on vaja abi, et saaks rahulikult neid asju üle piiri toimetada ning süüdistatav vastas, et teda see ei huvita, millega ta saab aidata.
-5-
Süüdistatav pole eitanud seda, et R.L. arutas temaga enda kliendil tekkinud probleeme kauba toimetamisega üle piiri. Maakohus leidis, et ka 14.11.2012 jälitusprotokollis kajastuv vestlus, mis toimus 14.11.2012 K.R. , I.E. i ja R.L. i vahel ei võimalda asuda seisukohale, et A. Pokrovski juhtis kuritegelikku ühendust, mis tegutses septembrist 2012 kuni 20.11.2012 Narvas. Nimetatud vestluses on R.L. väitnud, et A. Pokrovski vastutab terve linna eest, see kuulub tema kompetentsi. Tema selles ei osale äris, aga see on tema võimu all kõik. Kui temaga kokkuleppele saate, tähendab kõiges leppisite kokku. Siin Narvas täpselt kõrgemat enam ei ole. Käesoleval juhul ei kinnita seda R.L. i poolt väidetut teised kohtule kohtulikul uurimisel esitatud tõendid, mis võimaldaksid tõsikindlalt asuda seisukohale, et A. Pokrovski juhtis süüdistusaktis ära toodud kuritegelikku ühendust. Maakohus leidis, et A. Pokrovski tegevusele õigusliku hinnangu andmisel on oluline pöörata tähelepanu R.L. i poolt öeldud fraasile, mille kohaselt tema selles ei osale äris, aga see on tema võimu all kõik. Nimetatud lause ei võimalda pidada A. Pokrovskit kuritegeliku ühenduse juhiks, kuna kohtu hinnangul kui ta ei osale äris, siis ei saa tal olla ka varalise kasu saamise eesmärki. Samuti annab R.L. i poolt lausutu võimaluse ka tõlgenduseks, et Narvas pole enam kuritegelikus hierarhias kedagi kõrgemat, kuid see ei välista seda, et kuritegeliku ühenduse juht võib asuda ka kuskil mujal kui Narva linnas. Nimetatud seisukohale asumiseks annab aluse ka see, et väidetavalt A. Pokrovski vastutab terve linna eest. Seega tekib küsimus, kelle ees ta vastutab. Vastavalt KrMS § 7 lg-le 3 kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Ka mõne suhteliselt iseseisva allstruktuuri juhtimine võib vastata juhtimise materiaalsele sisule, kuid siis peaks süüdistuses olema ära toodud, millise kuritegeliku ühenduse allstruktuuri juhtimisega on tegemist, et süüdistataval oleks võimalik teostada kaitseõigust. Maakohus leidis, et tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et kohtu hinnangul andis R.L. kohtuistungil ebausaldusväärseid ütluseid, mis annab ka aluse kahelda tema poolt kannatanule K.R. le öeldu tegelikkusele vastavuses. Samuti pole välistatud see, et R.L. il olid aegunud andmed.
3.6.Maakohus leidis, et ka kriminaalasjas kogutud teised tõendid ei võimalda asuda seisukohale, et A. Pokrovski juhtis kuritegelikku ühendust, mis tegutses Narva linnas septembrist 2012 kuni 20.11.2012. Nimelt nähtub kahtlustatava kinnipidamise protokollist, et A. Pokrovski elukohaks on XXX , Narva ning enda elukaaslasena on süüdistatav ära märkinud V.M. . 20.11.2012 läbiotsimisprotokollist koos fototabeliga nähtub, et otsiti läbi A. Pokrovski elukoht XXX , Narva, mille puhul on tegemist 2-toalise korteriga ning läbiotsimise ajal tuli korterisse A. Pokrovski. 16.01.2013 asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga on vaadeldud objekte, mis võeti ära A. Pokrovski elukohast XXX , Narva, s.h sularaha üldsummas 165 eurot, 1 rahakupüür 100 USD, sülearvuti ASUS, karatepulgad, AS EMT Simpel kõnekaart ning 7 mobiiltelefoni. 20.11.2012 läbiotsimisprotokollist koos fototabeliga nähtub, et otsiti läbi süüdistatava kasutuses olnud sõiduauto BMW reg nr XXX . Süüdistatava A. Pokrovski ütluste kohaselt on tema elukoha näol tegemist üürikorteriga, mida ta koos elukaaslase V ga üürib 5 aastat koos ja nüüd siis juba 6.-7. aastat elab elukaaslane üksi. 2012 tasusid nad ainult kommunaalkulud. Suvel maksid umbes 45 eurot ja talvel 80 euro ringis. Selle isiku nimi, kes korterit neile välja üürib, on Valeri. Interneti, kaabeltelevisiooni eest ei tasu nad midagi. Ta kasutab sõiduautot BMW kuskil 7 aastat. Täpselt ei mäleta. Umbes 5-6 aastat. Ta tangib autot ühes kuus 2 korda. Nad tangivad kohe terve paagi, kuna käivad ka Jaanilinnas tankimas, kuid kui on väga suur järjekord, siis ostavad bensiini nende isikute käest, kes toovad seda Venemaalt. Siis tuleb odavamalt välja kui tanklas. Kui nad tangivad Jaanilinnas, siis on 100 eurot, aga kui siin, siis 125-130 eurot. Ta ise remontis seda autot, aga ainult seda, mida ta ei saanud ise tehtud, teda aidati. Servise direktor on tema hea tuttav ja selle eest, milles teda aidati ta tasus väga vähe raha. Võib öelda, et selle auto ta pani ise oma kätega kokku. Kõige kallim remont oli mingi kinnituse vahetus, mis maksis 120 eurot. Auto oli kindlustatud kohustusliku kindlustusega, mis aastas maksab 120 eurot. Tema tulu kuus oli -6-
600 eurot hokist raha ja minimaalne palk 290 eurot. Toidule kuus kulutasid nad koos elukaaslasega 300-400 eurot. Maakohtu hinnangul ei ole alust kahelda nende süüdistatava ütluste tegelikkusele vastavuses, kuna neid ei lükka ümber ükski kohtule esitatud tõend. Tõendist isikule tehtud väljamaksete kohta nähtub, et 2012. aastal oli A. Pokrovski sissetulekuks keskmiselt 251, 70 eurot kuus. Tõendist isikule tehtud väljamaksete kohta nähtub, et A. Pokrovski elukaaslasel V.M. l sissetulek 2012. aastal puudus.
3.7.KrMS § 7 lg 2 kohaselt kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. Süüdistatav on samas aktiivselt asunud ennast kaitsma ning toonud ka detailselt välja enda sissetulekud ja väljaminekud ning loonud reaalse võimaluse ka oma väidete kontrollimiseks. Maakohtule ei ole esitatud tõendeid, mis lükkaksid tema ütlused ümber ning vastavalt süüteomenetlusõiguse üldpõhimõtetele on süüteoetteheite puhul tõendamiskoormus riigil ning süütuse presumptsioonist tulenevalt ei pea süüdistatav enda süütust tõendama. Riiklikul süüdistajal oleks olnud võimalik välja selgitada kinnistusraamatust tehtava väljavõttega, kellelt süüdistatav korterit üürib ning kas ta maksab üüri. Korteriühistu esimehele tehtava päringuga oleks olnud võimalik välja selgitada kommunaalteenuste eest makstavad tasud. Fill OÜ-le (Fill Net) tehtava päringuga oleks olnud võimalik välja selgitada, kas süüdistatav sai tasuta kasutada internetti ja kaabeltelevisiooni. Samuti oleks olnud võimalik Narva Stars hokimeeskonna liikmetelt või süüdistatava poolt kohtuistungil nimetatud sponsoritelt saada infot selle kohta, kas A. Pokrovskil oli lisaks 600 euro suurune lisasissetulek ning kas tal oli võimalik ise remontida tema kasutuses olnud mootorsõidukit BMW reg nr XXX . Seega oleks tulnud ära tõendada, et süüdistatava väljaminekud ületasid sissetulekuid ning tal pidi olema veel mingi täiendav tuluallikas võimaldamaks sellist eluviisi. Tulenevalt Riigikohtu 12.02.2008.a otsusest nr 3-1-1-91-07 saab kriminaalmenetluse seadustiku §-s 297 sätestatud kohtu võimalusel koguda tõendeid ka omal algatusel võistlevas kohtumenetluses olla vaid selgelt erandlik ja subsidiaarne tähendus ja kohtuotsus ei saa ainuüksi või määravas ulatuses tugineda kohtu enda algatusel kogutud tõenditele. Analüüsides süüdistatava A. Pokrovski poolt välja toodud sissetulekuid ja väljaminekuid ei ole võimalik asuda seisukohale, et tal pidi olema veel lisaks kriminaalne tulu katmaks ära enda ja enda elukaaslase igakuised väljaminekud 2012. aastal. Seega ei ole maakohtu hinnangul alust kahelda ka tema ütlustes, mille kohaselt ta ei saanud endale midagi väga head lubada, aga eluks jätkus. Samuti ei leitud süüdistatava poolt kasutatava korteri ja sõiduauto läbiotsimisel midagi sellist, mis tõsikindlalt tõendaks tema poolt kuritegeliku ühenduse organiseerimist. Korterist leitud sularaha 165 eurot ja 100 USD ei ole sellisteks summadeks, mida süüdistatav ei oleks saanud teenida legaalsel teel. Samuti ei ole need summad võrreldavad näiteks summadega, mis oli ära võetud 20.11.2012 läbiotsimisprotokolli kohaselt OÜ XXX õigusbüroost, kus töötas R.L. ja mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis. Samuti arvestades seda kui kiiresti mobiiltelefonid uuenevad, siis ei saa pidada ka ainuüksi 7 mobiiltelefoni leidmist tema korterist selliseks asjaoluks, mis annaks aluse asuda seisukohale, et süüdistatav tegutses millegi ebaseaduslikuga. Süüdistatava elukoha läbiotsimisel koostatud 20.11.2012 läbiotsimisprotokollist koos fototabeliga nähtub tagasihoidlik 2-toaline korter ning 16.01.2013 asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et korteris elavad isikud on allahindlusega riideid ostnud, mis ka viitab sellele, et ei olnud võimalik priisata ning tuli läbi mõelda tehtavad ostud. Nimetatut kinnitavad ka süüdistatava poolt antud ütlused, mille kohaselt olid nad leidnud võimaluse soodsamalt kütust osta. Maakohus leidis ka, et asjaolu, et A. Pokrovski ei otsinud suurema sissetulekuga töökohta, arvestades seda, et talle maksti OÜ-s XXX miinimumpalka on samuti eluliselt usutavalt selgitatav sellega, et see töökoht sobis hästi tema sportliku eluviisiga, kuna ta pidi seal töötama ainult paar korda nädalas ning sisuliselt oli tal veel teine töökoht hokiklubis. Tema enda ütluste kohaselt, mida kinnitavad ka kannatanu S.N. i ütlused, käis ta lisaks hoki -7-
mängimisele veel jõusaalis ning pole alust kahelda ka tema ütlustes, mille kohaselt käis ta ka hommikuti jooksmas. Erinevaid spordialasid harrastava isiku elukohast karatepulkade leidmises ei ole ka midagi ebatavalist. Samuti on maakohtu hinnangul loogiline see, et tulenevalt 26.02.2013 jälitusprotokollist helistab A. Pokrovski pärast seda, kui tema koju on tulnud politsei korteri läbiotsimiseks R.L. ile kui enda juristile nõu saamiseks. Asjaolu, et koheselt peale kõnet A. Pokrovskiga helistab R.L. K.R. le ei anna alust järeldada seda, et R.L. seostab A. Pokrovski juurde koju politsei ilmumist just samal päeval K.R. poolt P.O. ile üle antud raha maksmisega. Nimelt nähtub eelnevast kõnest, et R.L. on teadlik sellest, et P.O. on kinni peetud ning tal on ka info, et A. Pokrovski elukohta otsitakse läbi ning kuna ta ise vahendas kannatanu ja P.O. i kohtumisi ning telefonikõnedest järeldub, et ta sai väga hästi aru, et tegemist on ebaseadusliku tegevusega, siis on ka loogiline, et ta helistab esmalt kannatanule K.R. le, et mingid otsad leida. Samuti on selgitatav see, miks ta räägib K.R. le Anatoli tagaotsitavaks kuulutamisest sellega, et ta on andnud kannatanule mõista, et A. Pokrovski on kõik kokku leppinud, mida aga ei kinnita teised tõendid. R.L. i lause kannatanu K.R. le, mille kohaselt seal on mingi kahtlane haarang kõige peale, võimaldab ka asuda seisukohale, et A. Pokrovski pole seotud selle kuritegeliku ühendusega, mis tegutses Narvas linnas septembris 2012 kuni 20.11.2012. Seega on maakohtul tekkinud kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus, mis tuleb tulenevalt KrMS § 7 lg-st 3 tõlgendada süüdistava kasuks ning süüdistatav tuleb õigeks mõista süüdistuses KarS § 256 lg 1 järgi, kuna kohtuliku uurimise käigus kogutud tõenditega ei leidnud tõsikindlalt tõendamist see, et A. Pokrovski oleks organiseerinud kuritegeliku ühenduse. Asjaolu, et süüdistatav tunneb mitmeid kriminaalkorras karistatud isikuid: O.J. it, keda on Viru Maakohtu 20.03.2012 otsusega karistatud KarS § 184 lg 21 p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi liitkaristusega 10 aastat, nägupidi tunneb A.A. it, keda on Tartu Ringkonnakohtu 24.04.2013 otsusega karistatud KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 136 lg 1 järgi vangistusega 4 aastat, V.Š. i, V.Ž. i ei võimalda asuda teistsugusele seisukohale, kuna nimetatud isikute tundmine ei tõenda kuritegeliku ühenduse organiseerimist ning on selgitatav sellega, et A. Pokrovski ütluste kohaselt on ta viibinud reaalselt vanglas 5 aastat ja 8 kuud ning selle aja jooksul oli tal võimalik tutvuda mitmete kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kedagi neist eelpool nimetatud meesterahvastest oleks karistatud kuritegelikku ühendusse kuulumise eest või kuritegeliku ühenduse organiseerimise eest. Maakohtu kõrvaldamata kahtlust selles, et A. Pokrovski ei ole toime pannud kuritegeliku ühenduse organiseerimist suurendab ka see, et nähtuvalt sideettevõtjalt saadud andmete protokollist on 10.11.2012 kell 14:52, s.o päeval, mil toimus kuritegeliku ühenduse poolt kaupade äravõtmine S.S. ilt ja N.K. ilt, helistanud P.O. A. Pokrovskile. 26.02.2013 jälitusprotokollis nimetatud telefonikõne sisu on jäetud kajastamata, samas kui Viru Maakohtu 30.10.2012 määrusega nr 108-L/P on antud luba teostada mh P.O. i suhtes perioodil 01.11.2012 kuni 20.11.2012 jälitustegevust ning sellest protokollist nähtub, et 10.11.2012 toimunud telefonikõned, milles osalejaks oli P.O. , on jälitusprotokollis kajastatud. Samuti annab aluse asuda seisukohale, et A. Pokrovski ei organiseerinud kuritegelikku ühendust kannatanu K.R. ütlused, mille kohaselt P.O. ütles, et kui keegi tuleb juurde, siis ütle, et töötad Pašaga, ilmselt ta on väga populaarne. P.O. võib-olla tegutses ka omal initsiatiivil, kui ta on väga tuntud inimene, aga ta ei oska öelda. Mingeid teisi nimesid ta ei maininud. A. Pokrovski nime kuulis ta ainult R.L. i käest. Nimetatud kannatanu ütlused haakuvad 22.11.2012 jälitusprotokollis P.O. i poolt K.R. le ja I.E. ile lausutuga, mille kohaselt vältimaks edaspidi kauba äravõtmist tuleb öelda, et nad justkui töötavad Pašaga. Maakohus ledis, et kui uskuda R.L. i sõnu, mille kohaselt A. Pokrovskist siin Narvas enam kõrgemat ei ole, siis oleks olnud loogiline, et P.O. oleks ka öelnud, et tuleb öelda, et töötavad A. Pokrovskiga kui viimane oleks juhtinud seda kuritegelikku ühendust.
3.8.Maakohus tegi kohtumenetluse pooltele tulenevalt KrMS § 268 lg-st 5 ettepaneku avaldada enda põhistatud seisukoht KarS § 255 lg 1 kohaldatavuse kohta kui süüdistuses -8-
kirjeldatu osutub täielikult või mingis osas tõendatuks. Tulenevalt Riigikohtu otsuse nr 3-1-157-09 punktist 13.1 kuritegelikku ühendusse kuulub isik, kes organisatsiooni osana selle tahtele allub ja aitab oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Seejuures ei pea see isik vahetult osa võtma ühenduse poolt toimepandavatest kuritegudest. Seega eeldab ühenduse liikmeks olemine kavandatud püsivat või vähemalt pikemaajalist aktiivset panust ühenduse tegevusse. Liikme tegevus peab aitama saavutada ühenduse eesmärke. Ka üksnes kuritegeliku ühenduse tegevusele kaasaaitamine, ilma selle liikmeks olemata, ei tähenda sellesse kuulumist. Maakohtu hinnangul puuduvad tõendid, mis võimaldaksid tõsikindlalt järeldada, et A. Pokrovski kuulus Narvas septembris 2012 kuni 20.11.2012 tegutsenud kuritegelikku ühendusse. Puuduvad tõendid selle kohta, et ta oleks andnud enda aktiivse panuse kuritegeliku ühenduse tegevusse. Kohtule on esitatud üksnes tõendeid selle kohta, et A. Pokrovski suhtles mõnede kuritegeliku ühenduse liikmega. Seda kinnitab nt 14.11.2012 jälitusprotokoll, kus nähtub, et K.T. on suhelnud A. Pokrovskiga telefoni teel 28.09.2012 kell 12:20 (28 sekundit) ja kell 12:19 (23 sekundit); 03.10.2012.a kell 16:32 (12 sekundit), 07.10.2012 kell 20:41 (1 min ja 15 sekundit). A. Pokrovski on selgitanud suhtlemist K.T. uga selliselt, et ta soovis osta K.T. u isa kaudu soodsamalt mett. Nimetatud väidet ei ole kohtuliku uurimise käigus esitatud tõenditega ümber lükatud. Samuti leidis maakohus, et üksnes asjaolu, et isik suhtles nimetatud perioodil mitme kuritegeliku ühenduse liikmega ei võimalda asuda seisukohale, et ta oli ka ise selle kuritegeliku ühenduse liikmeks, alludes organisatsiooni osana selle tahtele ja oma tegevusega aitas kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Maakohus leidis, et ei leidnud tõsikindlalt tõendamist see, et A. Pokrovskil oleks olnud mingi kindel koht ühenduse struktuuris ja ta oleks sellest kohast lähtuvalt andnud panuse ühenduse eesmärkide realiseerimisse. Kohus on ka seotud süüdistuse piiridega ning ei saa neist omaalgatuslikult väljuda ning kohtul ei ole võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum.
4.Maakohus on seisukohal, et kohtus uuritud tõenditega kogumis ei ole tõendatud A. Pokrovski süü KarS § 214 lg 4 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Maakohtu seisukohad A. Pokrovskile esitatud süüdistuse osas on kokkuvõtvalt järgmised.
4.1.Väljapressimise objektiivne koosseis on varalise kasu üleandmise nõudmine, millega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Nõudmine moodustab käesoleva paragrahvi koosseisuteo juhul, kui sellega kaasneb: a) ähvardus piirata isiku vabadust; 2) ähvardus avaldada häbistavaid andmeid; c) ähvardus hävitada või rikkuda vara; d) vägivald. A. Pokrovskit süüdistatakse KarS § 214 lg 2 p 4 järgi, s.o väljapressimises kuritegeliku ühenduse poolt. Vastavalt süüdistuse tekstile, millega kohus on seotud, seisnes väljapressimine selles, et P.O. ajavahemikul 28.09.2012 kuni 03.10.2012, olles eelnevalt väljapressimise kooskõlastanud A. Pokrovski ja R.L. iga ning nende teadmisel ja heakskiidul, nõudis koos K.T. u, M.K. i ja M.K. iga ajavahemikus 28.09.2012 kuni 02.10.2012 Narva linnas OÜ-le XXX kuuluva ebaseaduslikult omastatud kauba tagastamise eest vähemalt 3000 euro üleandmist, ähvardusega vastasel korral kaupa mitte tagastada ning realiseerida kolmandatele isikutele s.o OÜ XXX jaoks hävitada või rikkuda.
4.2.Maakohus leidis, et kohtule pole esitatud tõendeid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et P.O. i poolt koos K.T. u, M.K. i ja M.K. iga ajavahemikus 28.09.2012 kuni 02.10.2012 Narva linnas OÜ-le XXX kuuluva ebaseaduslikult omastatud kauba tagastamise eest vähemalt 3000 euro üleandmine oli A. Pokrovskiga kooskõlastatud ning see toimus A. Pokrovski teadmisel ja heakskiidul. Nimetatut ei tõenda ükski kohtule esitatud tõend. Samuti ei võimalda A. Pokrovskit süüdi mõista KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ka süüdistuse tekst. Tulenevalt Riigikohtu 23. novembri 2012.a otsusest nr 3-1-1-103-12 punktist 9 märgib kriminaalkolleegium, et nõustuda ei saa kassaatori seisukohaga, et väljapressimise koosseisu täidab ka see, kui isikult nõutakse varalise kasu üleandmist pelgalt ähvardusega jätta ta -9-
vastasel korral mingist varast ilma (nt ähvardades mitte tagastada kannatanult eelnevalt varastatud eset). KarS § 214 lg-1 sätestatu kohaselt on varalise kasu üleandmise nõude esitamine kuriteona karistatav, kui selline nõudmine on esitatud ähvardusega piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda. KarS § 214 sõnastus ei võimalda tõlgendust, mille kohaselt piisaks väljapressimise toimepanemiseks ka pelgalt ähvardusest jätta isik varast kestvalt ilma. Iseenesest on kahtlemata õige kassaatori esile tõstetud asjaolu, et kannatanu jaoks ei ole vahet, kas ta jääb varalise kasu üleandmise nõudmise täitmata jätmisel mingist enda varaosast ilma selle kahjustamise tõttu või põhjusel, et temalt eelnevalt varastatud asja ei tagastata. KarS § 214 kontekstis on aga siiski määrav just see, millise teoga ähvardades kannatanu tahet painutada püütakse. KarS § 2 lg-st 4 nähtuvalt on keelatud tunnistada tegu süüteoks analoogia põhjal, millest tuleneb keeld arendada karistusseaduse regulatsiooni edasi väljapoole seaduses endas ette antud karistatavuspiire. Viimane kujutaks endast ühtlasi ka KarS § 2 lg-s 1 ja PS § 23 lg-s 1 sätestatud karistusseaduse määratletuspõhimõtte (nullum crimen nulla poena sine lege certa) rikkumist. Määratletuspõhimõtte kohaselt peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud, et igaühel oleks võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada. Seetõttu tuleb iseäranis karistusõigusnormi sisu selgitamisel esmajoones tugineda selle grammatilisele tõlgendamisele. Eeltoodust tulenevalt ei oleks võimalik A. Pokrovskit süüdi mõista KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ka siis, kui kohtuliku uurimise käigus oleks leidnud tõendamist selline temapoolne tegevus, mis on ära toodud süüdistusaktis. Esitades kannatanule varalise kasu üleandmise nõude, ähvardusega vastasel korral kaupa mitte tagastada ning realiseerida kolmandatele isikutele ei ole seega tegemist kuriteoga, mida oleks võimalik kvalifitseerida KarS § 214 järgi. Nimetatud tegu on kvalifitseeritav KarS § 202 järgi, aga kuna kohus leidis, et puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid seda, et A. Pokrovski oleks kuidagi osalenud OÜ XXX vastu suunatud ebaseaduslikus tegevuses, siis ei ole võimalik teda ka nimetatud paragrahvi järgi süüdi mõista.
4.3.Süüdistusakti kohaselt on A. Pokrovskile inkrimineeritud veel üks väljapressimise episood, mille kohaselt P.O. 12.11.2012 Narva linnas, olles eelnevalt väljapressimise kooskõlastanud A. Pokrovski ja R.L. iga ning nende teadmisel ja heakskiidul, nõudis OÜ XXX esindajalt 250 eurot kuus iga üle Eesti-Vene piiri OÜ-le kuuluvat kaupa vedava sõiduki eest. Maakohus leidis, et ka selle episoodi puhul ei ole tõendatud see, et A. Pokrovski oleks kooskõlastanud P.O. i tegevuse OÜ XXX suhtes ning see oleks toimunud tema teadmisel ja heakskiidul. Samuti leidis maakohus, et käesoleval juhul on nimetatud kuriteoepisoodi puhul tegemist puuduliku süüdistusega, mis ei võimalda ka isikut KarS § 214 järgi süüdi mõista ning kohtul puuduvad KrMS § 14 lg-s 1 sätestatud võistlevuse põhimõttest tulenevalt volitused omal algatusel süüdistust täiendada ja täpsustada kohtuotsuses. Vastavalt Riigikohtu otsusele nr 31-1-53-07 olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi omistada isegi sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. Nimelt on jäänud süüdistuses märkimata väljapressimise objektiivse koosseisu realiseerimiseks obligatoorsed tingimused, mille kohaselt peab varalise kasu üleandmise nõudmisega kaasnema ähvardus või vägivalla kasutamine. Käesoleval juhul on need asjaolud, mis võimaldaksid isiku tegevuse kvalifitseerida väljapressimisena jäänud süüdistusaktis märkimata ning sellega kaasneb tõendamiseseme asjaolude tuvastamatus ilma süüdistuse raamidest väljumata. Kuna maakohus leidis, et süüdistatava tegevus talle nimetatud süüdistuse osas inkrimineeritud tegudes ei ole tõendatud, siis ei tule kohtul anda hinnangut ka sellele, kas tema tegevus vastab mõnele muule karistusseaduse normile, mille järgi oleks see tegu võimalik KrMS § 268 lg-s 6 sätestatud korras ümber kvalifitseerida. - 10 -
Prokuröri apellatsioon
5.Prokurör taotleb: - Viru Maakohtu 10.02.2014 otsuse tühistamist täies mahus ja uue otsuse tegemist, millega tunnistatakse A. Pokrovski süüdi KarS § 256 lg 1 järgi ning mõistetakse talle karistuseks 9 aastat vangistust, tunnistatakse süüdi KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ning mõistetakse karistuseks 7 aastat vangistust. KarS § 64 lg-st 1 lähtuvalt mõistetakse liitkaristuseks 9 aastat vangistust kergema karistuse raskeima karistusega kaetuks lugemise teel. KarS § 68 lg-st 1 lähtuvalt arvatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 20.11.2012 kuni 10.02.2014.
5.1.Apellant toob välja, et kohus leidis, et septembris 2012 kuni 20.11.2012 tegutses Narvas kuritegelik ühendus (edaspidi KTÜ), kuna täidetud olid kõik kuritegelikku ühendust iseloomustavad tunnused. Apellant nõustub eeltoodud kohtu seisukohaga.
5.2.Kohus leidis olevat tõendatud, et kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud teise astme kuritegude toimepanemisele, mille eest on ettenähtud vangistuse ülemmäär vähemalt kolm aastat, ja esimese astme kuritegude toimepanemisele järgmised alltoodud kuritegeliku ühenduse liikmete poolt juba toime pandud kuriteod. Apellant nõustub kohtu seisukohaga osas, et KTÜ liikmed panid september kuni november 2012 Narva linnas toime mitmeid varavastased kuritegusid, kuid ei nõustu kohtu poolt esitatud kuriteo kvalifikatsiooniga OÜ XXX ja Ž.S. elt vara äravõtmise osas ning leiab, et kohtus uuritud tõendite pinnalt on võimalik tuvastada, et antud juhul panid KTÜ liikmed toime kuriteo KarS § 200 lg 2 p 7 järgi.
5.3.Samas apellant leiab, et kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks jõudnud selgusele, kes oli antud KTÜ-s liider ja kes tegelikult juhtis seda KTÜ-d. Samuti ei nähtu kohtuotsusest, et kohus oleks andnud hinnangu, kas 12.11.2012 ja 20.11.2012 P.O. i tegevuses OÜ XXXlt raha nõudmisel esines kuriteokoosseis.
5.4.Apellant ei nõustu järgmiste kohtu seisukohtadega: Kohus leiab, et kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis tõendaks seda, et A. Pokrovski koos P.O. iga lõi kuritegeliku ühenduse septembris 2012. Nimetatut ei kinnita ükski kohtule esitatud tõend (lk 20). Kohus leiab, et ka A. Pokrovski sellise tegevuse kohta ei ole esitatud kohtule mitte ühtegi tõendit, kust nähtuks, et ta oleks värvanud kedagi kuritegelikku ühendusse ning ka selles osas on süüdistus paljasõnaline ning tõendamata (lk 20).
6.Apellandi arvates, ei ole kohus tõendi (26.02.2013 jälitustoimingu protokollis kajastuv 12.11.2012 kell 11:49:59 toimunud telefonikõne A. Pokrovski ja P.O. i vahel) ning ka järgnevate tõenditel hindamisel lähtunud põhimõttest hinnata tõendeid kogumis. Kohus analüüsis antud telefonikõne eraldiseisvana ning kontekstist välja rebituna. Samas eelnes telefonikõnele kauba äravõtmine KTÜ liikmete poolt OÜ-lt XXX september-oktoober 2012, selle kauba tagastamine kannatanule raha eest, oktoobri alguses 2012 K.T. u poolt S.N. ile tehtud vihje, et edaspidi tuleb normaalse äritegevuse jätkamiseks nendele KTÜ-le maksta, kannatanu K.R. vestlused R.L. iga enne 12.11.2012 (kus R.L. teatas, et politseisse ei ole mõtet pöörduda vaid ta ise aitab oma tuttavatega) ning tema ja I.E. i kohtumine R.L. iga, kus R.L. selgitas kes on A. Pokrovski ja millised on tema võimalused ja positsioon Narva linnas kuritegelikus keskkonnas ning sellele kõnele järgnes R.L. i kohtumine A. Pokrovskiga, kus R.L. selgitas kannatanu probleeme ning sellest tulenevalt tegi A. Pokrovski kõne P.O. ile, kus saatis ta R.L. i juurde kontorisse ning samal päeval P.O. i hilisem (vähem kui 1 tunni jooksul) käitumine näitab seda, et just A. Pokrovski andis P.O. ile ja R.L. ile juhised kuidas kannatanuga olukorda lahendada s.o esitada ebaseaduslik nõue raha maksmiseks raha mitte maksmisel rahulikult tööd teha, s.o kaup võetakse ära ning äriühing jääb sellest ilma.
7.Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava ütluste usaldusväärsuses, vaatamata nende ütluste tähendusele süüdistatava enda jaoks. - 11 -
Apellandi arvates ei saa pelgalt sellest, et prokurör ei taotlenud kohtus isiku ütluste avaldamist tema ütluste usaldusväärsuse kontrolliks teha järeldust, et need ütlused on usaldusväärsed. Otse vastupidi kohtus uuritud muud tõendid – kannatanu S.N. i, K.R. ütlused, jälitusprotokollid jne kogumis kinnitavad seda, et just A. Pokrovski ütlused ei ole usaldusväärsed. A. Pokrovskil, juhul kui ta elas seaduskuulekat elu 2012 sügisel, puudus igasugune vajadus sekkuda kannatanu K.R. probleemi lahendamisse, saata P.O. i R.L. i juurde ning hiljem ise kohtuda mõlema isikuga, et uurida ja teada saada, kuidas tema poolt algatatud nö „abistamise protsess“ lõppes.
8.Apellant leiab, et esitatud seisukohtade kujundamisel (otsuse lk 21) on kohus valesti mõistnud KTÜ toimimise põhimõtteid, olemust ja liikmete käitumist (reegleid) kuritegude toimepanemisel ning tagasiside andmisel teistele liikmetele. Nimelt vahetult peale kuriteo toimepanemist kuriteo vahetu täideviija poolt mujal asuvale kuritegeliku grupi liikmele (liidrile) helistamine ning kuriteo toimepanemise õnnestumisest teavitamine on võib olla kohaldatav tavakäitumisega kuritegelikule grupile, kuid mitte mingil juhul antud juhul Narva linnas tegutsenud KTÜ-le. Apellandi arvates oli kohtus üheselt tuvastatud, et KTÜ liikmed püüdsid igal võimalikul moel vältida kuritegevusega seonduva info arutamist telefoni teel vältimaks pealtkuulamist või püüdsid rääkida väga vähe. KTÜ tavaliikmed vennad K. id püüdsid isegi hävitada telefone ja telefonikaarte (jälitustoimingu protokoll kd 1, tl 148-181, kõned 20.11.2012 kell 14.58, 14.59), siis on alust arvata, et KTÜ juhid on veelgi paremini informeeritud õiguskaitseorganite võimalustest kriminaalmenetluse raames tõendite kogumisel ning väldivad igal võimalusel telefoni avalikult kuritegevusega seonduvast rääkimast ning vastupidi püüavad telefoni teel (võimaliku pealtkuulamise puhul) jätta endast muljet kui kuritegudega mitte kokkupuutuvatest isikutest). Kohus ei ole antud juhul arvestanud ja hinnanud tõendeid kogumis – s.o R.L. i, P.O. i, A. Pokrovski käitumist enne 20.11.2012, samuti seda miks ja kuidas toimusid sündmused K.R. ga seoses ning kas antud isikutel oli üldse vajadust kannatanu probleemiga tegeleda, kui jah siis miks seda oli vaja. Leian, et eelpoolmainitud isikud tegelesid kannatanuga ainult selleks, et saada kuriteo toimepanemise läbi pikema aja jooksul kuritegelikku tulu ning kehtestada Narva linnas kaupa üle vedavate isikute seas oma kriminaalne kord. Sellest tulenevalt ei saa lugeda A. Pokrovski poolt kohtus antud ütlusi usaldusväärseteks, kuna need lähevad apellandi arvates vastuollu muude tõenditega kogumist tuvastatud asjaoludega. Samuti lähevad antud kohtu järeldused vastuollu kohtu varasema seisukohaga (lk 12) KTÜ ülesannete jaotumine selle liikmete vahel tähendab, et kõigil ühenduse liikmetel on kindel koht ühenduse struktuuris ja nad annavad sellest kohast lähtuvalt panuse ühenduse eesmärkide realiseerimisse. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutas otsuses nr 3-1-1-57-09, et ametlikele ühendustele sarnasest formaalsest tööjaotusest ja hierarhiast kuritegelike ühenduste puhul enamasti rääkida ei saa. Apellandi arvates antud juhul oligi A. Pokrovski ülesandeks juhtida Narva linnas tegutsevat KTÜ-d, suunata selle liikmeid, anda käitumisjuhised kuritegude toimepanemisel jne. Kuna ametlikele ühendustele sarnasest formaalsest tööjaotusest ja hierarhiast kuritegelike ühenduste puhul enamasti rääkida ei saa, samuti leiab apellant, et kohtus uuritud tõendite (jälitusprotokollid, isikute ütlused jne) pinnalt saab üheselt väita, et eranditult kõik KTÜ liikmed kasutasid konspiratsiooni võtteid (telefonikaartide vahetamine, kohtumispaikade pidev muutmine ning nende asukohtade dikteerimine kannatanule, telefoni teel suheldes minimaalse info edastamine, ainult kohtumiste kokkuleppimine ning sisuliste küsimuste arutamine ainult kohtumistel näost näkku (miski ei oleks takistanud R.L. il, A. Pokrovskil ja P.O. il 12.11.2012 arutada kõike seda telefoni teel, kui nad ei kartnuks, et pealtkuulamise korral võidaks seda kasutada nende vastu tõendina), telefoni kõnedes kunstlikult rõhutamine et üks või teine teema või asjaolu ei ole kõneleja või kõneleja tuttavaga seotud, samas enne ja peale vastavasisulisi telefonikõnesid saab isikute käitumisest teha hoopis vastupidiseid järeldusi, et nad on just seotud sündmustega, valdavad informatsiooni ning edastavad infot KTÜ liikmete vahel kuritegude toimepanemiseks. - 12 -
9.Apellant leiab, et kohus hindab tõendit üksikult ning mitte kogumis teiste kohtumenetluse käigus uuritud tõenditega (otsuse lk 21) ning ei aseta antud tõendit kogumisse, millest tulenevalt kohus ei saanud aru antud tõendi sisust ja kontekstist. Jälitusprotokollist nähtub, üheselt, et enne seda kõnet toimusid järgmised sündmused – A. Pokrovski helistab 14.55 R.L. ile ja räägib kinnipidamisest (P.O. ), R.L. helistab koheselt 14.57 kannatanu K.R. le s.o esimesele isikule, kelle tõttu R.L. i arvates võidi kinni pidada P.O. ja on probleemid A. Pokrovskil ja uurib kas kannatanu tegi midagi valesti, kas seal on kõik korras, samas kui kannatanu püüab öelda, et maksis ära väljapressimise raha P.O. ile, katkestab R.L. kannatanu kohe, kuna saab aru, et politsei võib pealt kuulata ning seeläbi seostada teda väljapressimisega. Peale antud kõnet võtab R.L. koheselt 15.00 vastu A. Pokrovski kõne ja ütleb, et see ei ole, mida me, sada protsenti, vaadake oma asjades s.t R.L. seostab endale aru andmata oma tegevusega viimaste kõnede jooksul A. Pokrovski, enda, P.O. i ja kannatanu K.R. mingi ühise nimetajaga (milleks sai olla ainult kannatanult raha välja pressimine novembris 2012) ning teatab, et A. Pokrovski peaks otsima tema tagaotsimise põhjust mitte A. Pokrovski, R.L. i, P.O. i ja kannatanu suhtest vaid A. Pokrovski ja P.O. i kriminaalsest tegevusest.
10.Analoogselt eelpool tooduga leiab apellant, et kohus järjekordselt hindab tõendit üksikult ning mitte kogumis teiste kohtumenetluse käigus uuritud tõenditega (otsuse lk 22 – 24) ning ei aseta antud tõendit kogumisse, millest tulenevalt kohus ei saanud aru antud tõendi sisust ja kontekstist. Kohus ei andnud hinnangut miks 12.11.2012 antud vestlus toimus R.L. i, K.R. , I.E. i vahel, mida vestlusel arutati, milleks isikud sinna tulid, mida nad ootasid, samuti peab apellant tõendatuks, et tõendite kogumist tulenevalt ning arvestades, et R.L. oli jurist, kes püüdis igal moel enda osalust KTÜ tegevuses varjata ning mitte välja näidata, ei saanud kannatanule otse näkku öelda, et ta saadab isiku otse neilt varem kauba ära võtnud ja raha väljapressinud KTÜ liidri juurde küsimust lahendama. R.L. i poolsele konspiratiivsele käitumisele viitas näitlikult apellant ka mitmel korral kohtukõnes (lisatud kohtumaterjalidele). Kohus on vääralt tõlgendanud R.L. i poolt öeldut, et väljend „isik vastutab linna eest“. See väljend ei tähenda seda, isik vastutab kellegi ees vaid tähendab seda, et isik tegeleb linnas toimuvate kriminaalsete probleemide lahendamisega so linnas toimuvaga ning kuritegevuse nö reguleerimisega. Samuti pole välistatud see, et R.L. il olid aegunud andmed - taoline kohtu järeldus kinnitab asjaolu, et kohus ei välista, et A. Pokrovski võis olla Narva linnas kuritegelikus hierarhias kõrgel kohal olev isik, mis omakorda on vastuolus kohtu poolt kohtuotsuses kajastatud seisukohaga, et A. Pokrovskit ei saa lugeda taoliseks isikuks.
11.Kohus leidis, et ka kriminaalasjas kogutud teised tõendid ei võimalda asuda seisukohale, et A. Pokrovski juhtis kuritegelikku ühendust, mis tegutses Narva linnas septembrist 2012 kuni 20.11.2012.
11.1.Apellant ei nõustu kohtu seisukohtadega (otsuse lk 24) kuna leiab, et kohtule esitatud tõenditest (kohtuotsused) nähtub üheselt, milliste kuritegude toimepanemise eest on O.J. , R. Smirnov, A.A. süüdi mõistetud. Kohtuotsuste pinnalt võib teha järelduse, et antud isikud ei ole juhukurjategijad, nende poolt toimepandud kuriteod oli hästi planeeritud, läbi viidud, kasutades arvukalt konspiratsioonivõtteid raskendamaks õiguskaitseorganitel koguda tõendeid nende seadusevastase tegevuse kohta, kasutades korduvalt kolmandaid isikuid oma tahte teostamisel kuritegude toimepanemisel ehk siis isikud käitusid analoogselt A. Pokrovskiga kuritegude toimepanemisel. Samuti leitakse, et kui A. Pokrovski oleks olnud tavaline EV elanik, kes käib miinimumpalga eest tööl, ei otsi endale aastate jooksul ühtegi uut tasuvamat töökohta, et tõsta enda ja elukaaslase elatustaset, tegeleb aastaringselt spordiga (jäähoki, jalgpall, jõusaal) ning spordi edendamisega, ei pane toime kuritegusid, siis puudub tal vajadus suhelda ja tunda viimaste aastate jooksul antud isikuid, kuna tema ja nende vahel ei tohiks olla ühiseid puutepunkte ning suhtlemisvajadust (nt mängida piljardit). - 13 -
Vastupidiselt kohtule leitakse apellatsioonis, et A. Pokrovski hoidis madalat profiili, ametlikku sissetulekut just selleks, et saaks tegeleda kuritegevusega ning teenida kuritegelikku tulu, kuna täisajaga töökoha omamine (nt autojuht) ei võimaldaks tal regulaarselt kohtuda Narva linnas KTÜ juhtimisel, kuritegeliku probleemide lahendamiseks vajalike isikutega, samuti et väliselt näidata kuritegeliku sissetuleku puudumist.
12.Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga (otsuse lk 25) ning leiab, et kohus on asunud hindama telefonikõnet (toimunud 10.11.2012 kell 14:52), teadmata selle sisu ning rebides telefonikõne fakti välja üldisest tõendite kogumist ja kontekstist. Antud telefonikõne võib sisaldada nii A. Pokrovskit süüstavat kui ka õigustavat infot, kuna kohtumenetluse käigus A. Pokrovski, tema kaitsja A. Mironov ega kohus ei nõudnud antud tõendi kogumist ja uurimist, siis on ebaseaduslik kohtu poolt anda hinnangut sellele kõnele ja kasutada seda kui A. Pokrovski süüd ümberlükkava tõendina.
13.Prokurör leiab, et kohus on järjekordselt meelevaldselt ja üldisest tõendikogumist väljarebituna kasutanud kannatanu K.R. ütlusi „P.O. ütles, et kui keegi tuleb juurde, siis ütle, et töötad Pašaga, ilmselt ta on väga populaarne. P.O. võib-olla tegutses ka omal initsiatiivil, kui ta on väga tuntud inimene, aga ta ei oska öelda“. Kohtus kannatanu K.R. vastates rahvakohtunik S. Sepa küsimusele „Mis on teie arvamus, kas P.O. jätab sellise mõjuka, autoriteetse inimese mulje?“ ütles, et ta (P.O. ) mingeid küsimusi lahendab, aga ma ei arva, et ta teeb seda iseseisvalt. Samuti esitas kohtunik selle peale küsimuse „Miks Teil on selline seisukoht?“, mille peale kannatanu vastas, et kuna ta (P.O. ) mõtleb aeglaselt. Eelpool toodust nähtub üheselt, et ka kannatanu K.R. arvates ei olnud P.O. antud väljapressimisskeemis kõrgeim otsustaja ning kogumis jälitusprotokollidega võib teha järelduse, et just A. Pokrovski juhtis P.O. i tegevust kuritegude toimepanemisel sügisel 2012 Narva linnas.
14.Apellant leiab, et K.T. u suhtlemine A. Pokrovskiga telefoni teel ning teised kohtulikul arutamisel uuritud tõendid just kinnitavad seda, et KTÜ juht ei suhtle otseselt kuritegude toimepanemisel ja juhtimisel KTÜ nö tavaliikmetega (so isikutega kes ise tänavatel panevad toime kuritegusid), kuna taoline otsene suhtlemine võimaldaks õiguskaitseorganitel koguda otseseid tõendeid KTÜ liidri(te) kohta. KTÜ siseselt toimub korralduste andmine väljakujunenud käsuliini pidi. KTÜ nö alamliikmete tegevust juhtis otseselt P.O. ning KTÜ tegevust puudutavaid otsuseid võttis vastu ja nende täitmist kontrollis A. Pokrovski, kui kuritegelikus ilmas autoriteetne isik. Samuti tulenevalt antud KTÜ olemusest oli KTÜ liidrite, R.L. i suhtlemine konspireeritud välistamaks tõendite kogumist nende poolt toimepandud kuritegude suhtes.
15.Apellant ei saa nõustunud kohtu seisukohaga (otsuse lk 25) ning leiab, et 12.11.2012 Narva linnas toimunud P.O. i, K.R. , I.E. i kohtumist ning P.O. i poolt toime pandud väljapressimist, raha nõudmist ei oleks toimunud, kui just A. Pokrovski ei oleks andnud juhiseid P.O. ile, saatnud ta R.L. i juurde detailide täpsustamiseks ning hiljem kohtumisele kannatanuga. Sellele asjaolule rõhus apellant ka oma kohtukõnes.
16.Apellant ei saa kohtu seisukohaga (otsuse lk 26) nõustuda, kuna vastupidist tõendavad järgmised tõendid kogumis (kannatanute ütlused, jälitusprotokoll, asitõendi vaatlusprotokollid jne), millest nähtub, et sügisel 2012 ning enne 12.11.2012 tegutses Narva linnas KTÜ, milles eesmärgiks oli eraisikutelt ja äriühingutelt kauba ära võtmine ning P.O. ja talle allunud isikud ei oleks saanud avalikult Narva linnas kuude jooksul toime panna taolisel moel kuritegusid, kui KTÜ liikmeid ei juhtinuks ja vajaduse korral kaitsnuks kõikvõimalike probleemide eest A. Pokrovski, kui Narva linnas kuritegelikus keskkonnas kõrget autoriteeti omav isik.
17.Apellant lisab varem esitatud seisukohtadele järgmist.
- 14 -
Antud juhul käesolevas kriminaalasjas on apellandi arvates üheselt tuvastatud, et kannatanul K.R. l ja S.N. il oli alust arvata peale sündmusi 28.09.2012 kuni 02.10.2012, et nende poolt KTÜ liikmetele raha mitte maksmisel neilt ära võetud kaupa neile ei tagastata s.o apellandi arvates on sel juhul kaup kannatanu jaoks hävinud (väärtus 0%). Samuti ei ole kannatanu jaoks enne kauba tagastamist teada, kas kauba tagastamisel (juhul kui see üldse toimub) on kaup 100% samas kaubanduslikus seisukorras, kui hetkel kui see KTÜ liikmete poolt ära võeti. Kurjategijate poolt tagastatava kauba puhul võib olla, et kauba pakend on rikutud (mis võib muuta kauba tootja poolseid garantiitingimusi ning see läbi vähendada kauba maksumust), kaup ise (riideese) võib olla rikutud (katki, määrdunud, auklik jne), mis omakorda võib kaasa tuua kauba ühiku hinna alanemise. Seega apellandi väitel juhul kui, isiku käest nõutakse kauba tagastamise eest raha maksmist, siis on tal peaaegu alati alust arvata, et tagastatud kaup ei oma enam sama rahalist väärtust, kui ta omas enne ära võtmist s.t kaup (esemed, pakendid jne) on rikutud ning kauba esmane omanik on kandnud materiaalset kahju. Riigikohtu lahendi nr. 3-1-1-103-12 valguses on tekkinud Eestis olukord, kus nt juhul kui kurjategija nõuab äriühingult igakuise rahalise makse tegemist ähvardades vastasel juhul varastada äriühingule kuuluvat vara ning seda mitte tagastada, ei ole tegemist kuriteokoosseisuga KarS § 214 järgi.
18.Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga (otsuse lk 26) puuduliku süüdistuse osas ning leiab, süüdistus on koostatud piisavalt täpselt ning süüdistatavale arusaadavalt. Süüdistusakt on tervik ning A. Pokrovski tegevus on piisava põhjalikkusega lahti kirjutatud. Eelpool apellatsioonis toodud põhjenduste alusel apellant leiab, et kohtuotsuse tegemisel kohus kohaldas ebaõigelt materiaalõigust ning kohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kohtuotsuses puuduvad piisavalt põhjalikud põhjendused ning kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, mis on kaasa toonud kohtualuse põhjendamatu õigeksmõistmise. A. Pokrovski kaitsja vastus apellatsioonile
19.A. Pokrovski kaitsja taotleb esitatud apellatsiooni rahuldamata jätmist ning Viru Maakohtu 10.02.2014 otsuse muutmata jätmist. Kaitsja seisukohad on järgnevad. Kaitsja leiab, et apellatsioon ei ole põhjendatud, mille tõttu tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kohus on tõendeid uurinud ja analüüsinud kogumis ning oma järeldusi piisavalt põhistanud. Riigikohus on oma kohtupraktikas korduvalt rõhutanud, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Käesoleval juhul Viru Maakohtu 10.02.2014 otsuses on kohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav ning selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega.
19.1.Apellatsioonist tulenevalt kohus ei ole üksikuid tõendeid kogumis hinnanud. Kaitsja sellega ei nõustu ning leiab, et kohus on just hinnanud tõendeid kogumis ning selllest tulenevalt teinud vastavaid järeldusi. Apellant on toonud välja, et lause „Aga sõidad Romka juurde kontorisse, ta istub seal, ootab sind“ viitab sellele, et A. Pokrovski on andnud juhiseid kuritegeliku ühenduse liikmetele. Kaitsja leiab, et apellant püüab konkreetset lauset tõlgendada eraldi teistest tõenditest, ehk nimetatud lauset kogumis uurides on selge, et tegemist on pigem palvega. 12.11.2012 A. Pokrovski ja P.O. i vahelisest kõnest tulenevalt A. Pokrovski pöördub P.O. i poole küsimusega kas viimane saaks R.L. i juurde minna, millele P.O. vaikimisi vastab jaatavalt. Teisisõnu juhul, kui P.O. oleks öelnud, et ei saa minna, siis sellega olekski kõne lõppenud. Seega apellandi poolt toodud lauset tuleb vaadelda kogumis teiste tõenditega.
19.2.KrMS § 289 lg 1 kohaselt tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel ristküsitluse käigus määrata tunnistaja kohtueelses menetluses - 15 -
antud ütluste avaldamise, kui need on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega. Apellant esimese astme kohtuistungil ei ole taotlenud A. Pokrovski ütluste avaldamist, seega kohus ei saanud nende usaldusväärsust kontrollida. KrMS 7 lg 3 tulenevalt tuleb A. Pokrovski kohtus antud ütlused lugeda usaldusväärseteks. Seda enam, et A. Pokrovski kohtus antud ütlused ei ole vastuolus teiste uuritud tõenditega, ehk ka nimetatud asjaolu välistab kahtlused A. Pokrovski kohtus antud ütluste usaldusväärsuses.
19.3.Arusaamatuks jääb apellandi seisukoht, mille kohaselt A. Pokrovski ei ole vältimaks pealtkuulamist telefoni teel arutanud kuriteoga seonduvaid asjaolusid. Kaitsja leiab, et A. Pokrovski ei ole telefoni teel kuriteoga seonduvaid asjaolusid arutanud, kuna A. Pokrovskil ei olnudki midagi arutada kohtuotsuses tuvastatud kuritegeliku ühenduse liikmetega kuritegeliku ühendusega seose puudumise tõttu. KrMS § 1261 lg 1 kohaselt jälitustoiming on käesolevas seadustikus sätestatud alustel lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Seega jälitustoimingu eesmärk on saada teavet teatud kuriteo tõendamiseseme asjaolude kohta, kuna teiste tõenditega ei saa kuriteo asjaolusid tõendada, ehk jälitustoimingu lõpptulemusena selgub kas isik on seotud kuriteoga või mitte. A. Pokrovski osas puudusid teised tõendid KarS § 256 ja § 214 ettenähtud kuritegude toimepanemise kohta. Lisaks sellele ka jälitustoimingu tulemused ei viita nende kuritegude toimepanemisele A. Pokrovski poolt. See aga viitab üheselt sellele, et A. Pokrovski ei ole KarS § 256 ja § 214 ettenähtud kuritegusid toime pannud.
19.4.Apellant on apellatsiooni punktis 7 vastuolus KrMS § 7 lg 3 laiendanud ning tõlgendanud R.L. i ütlusi A. Pokrovski kahjuks. See, et A. Pokrovski tagaotsimise põhjus ei ole seotud R.L. i, P.O. i ja kannatanu suhtlusega, viitab sellele, et A. Pokrovski ei ole seotud kuritegeliku ühendusega, kuhu kuulusid P.O. , K.T. , I.O. ja teised. R.L. i soovitust tagaotsimise põhjust otsida oma asjades KrMS § 7 lg 3 tulenevalt tuleb tõlgendada A. Pokrovski kasuks ning asuda seisukohale, et A. Pokrovski ei ole kuritegeliku ühenduse liige, kuna R.L. ei seostanud A. Pokrovskit kuritegeliku ühendusega, kuhu kuulusid P.O. , K.T. , I.O. ja teised.
19.5.Apellant on apellatsiooni punktides 8-13 käsitlenud, et A. Pokrovski on seotud kuritegeliku ühendusega. Tegelikult kõik käsitletud tõendid, millede uurimisel kohus on välistanud A. Pokrovski seotust kuritegeliku ühendusega, viitavadki üheselt sellele, et A. Pokrovski ei ole kuritegeliku ühenduse liige, kuhu kuulusid P.O. , K.T. , I.O. ja teised.
19.6.Kaitsja leiab, et esiteks asjakohatu on viide sellele, et A. Pokrovski tunneb O.J. it, R. Smirnovi, A.A. i. Nimetatud isikud ei ole seotud kuritegelikud ühendusega, kuhu kuulusid P.O. , K.T. , I.O. ja teised ning millisse kuulumist A. Pokrovskit süüdistatakse. Teiseks apellant viitab, et A. Pokrovski aastaringselt tegeleb spordiga, kuid millegipärast piljardit nimetab suhtlemisvajaduseks. Kaitsja leiab, et pilljard on nagu ka jäähoki, jalgpall, jõusaal, spordiala ning just spordihuvi tingiski vajadust tunda ja kokku saada eelpool nimetatud isikutega. Sama spordihuvi ei võimaldagi A. Pokrovskil otsida endale uut tasuvamat töökohta, kuna spordiga tegelemine võtab aega. A. Pokrovski on selgitanud, et temal on jäähoki meeskond, mis on tegelikult kallis spordiala. Meeskonna vajaduste rahuldamiseks A. Pokrovski otsib sponsoreid ja toetajaid, millest ka osaliselt katab oma igapäevaseid vajadusi. Seega selles olukorras A. Pokrovski ei ole ega vajagi muud töökohta, kuna tasuvam töökoht võtab ka oluliselt rohkem aega ning spordiga tegelemiseks ei jää aega, mis kahjulikud mõjutab ka võistkonda.
19.7.Apellant on apellatsiooni punktis 15 asunud seisukohale, et 10.11.2012 kell 14:52 kõne võib sisaldada nii A. Pokrovskit süüstavat kui ka õigustavat infot. Kohus on sellisel juhul põhjendatult asunud seisukohale, et nimetatud tõend on A. Pokrovskit õigustav. Vastupidine seisuoht, millisele prokurör apellatsioonis viitab, on vastuolus KrMS § 7 lg 3, kuna juhul kui esineb kahtlus selles kas info on süüstav või õigustav, siis aprioorselt tuleb asuda seisukohale, - 16 -
et info on õigustav, mida kohus on teinudki.
19.8.Isegi, kui eeldada, et P.O. ei olnud kuritegelikus ühenduses kõrgeim otsustaja, siiski KrMS § 7 lg 3 tuleb pigem asuda seisukohale, et ka A. Pokrovski ei ole selle ühenduse kõrgeim lüli.
19.9.Apellant on leidnud, et kuritegeliku ühenduse juht ei suhtle kuritegeliku ühenduse tavaliikmetega otseselt, vaid annab korralduse väljakujunenud käsuliini pidi. Nimetatud väide on paljasõnaline ning tõendamata. KrMS § 34 lg 1 p 1 kohaselt kahtlustataval on õigus teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest. Nimetatud õiguse tagamisel on kahtlustataval võimalus ennast kriminaalmenetluse käigus kaitsta, esitades tõendeid ja andes ütlusi. Kuna A. Pokrovskit süüdistatakse KarS § 256, ehk kuritegeliku ühenduse organiseerimises, siis A. Pokrovskile kaitseõiguse tagamise raames tuleb ka selgitada kahtlustuse sisu korralduse andmise osas väljakujunenud käsuliini pidi, kuna nimetatud komponent kuulub KarS § 256 tõendamisesemesse. Kohtumenetluse käigus ega apellatsioonis ei ole selgeid ja üheseid tõendeid esitatud, millisel kujul võis kujuneda apellandi poolt viidatud käsuliin.
19.10.Kohus on õigesti asunud seisukohale, et väljapressimise koosseis puudub nii A. Pokrovski käitumises, kui ka kuritegeliku ühenduse käitumises, kuhu kuulusid P.O. , K.T. , I.O. ja teised, ning põhjalikult seda analüüsinud. Kohus on viidanud Riigikohtu lahendile ja nr 3-1-1-103-12 ning määratlemise põhimõttele. Määratlemise põhimõttest tulenevalt on oluline ähvardus, mille kohaselt asi võib hävida. Kahtlemata asi on kannatanu jaoks hävinud ka juhul, kui kannatanu jääb asjast ilma selle müümise tõttu mõnele heausksele omandajale. Samas KarS § 214 koosseisu täitumiseks ei ole see oluline, kuna kannatanu peab kartma, et asi hävitatakse, mitte kartma seda, et jääb asjast ilma. Seda seisukohta toetavad ka asjaõigusseaduse sätted. Nimelt AÕS § 80 lg 1 kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 95 lg 3 esimese lause kohaselt omandamist käesoleva paragrahvi 1.–12. lõike kohaselt ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Seega juhul, kui kannatanult võetakse kaup ära tema tahteavastaselt ning ähvardatakse, et seda võidakse lunaraha maksmata jätmisel müüa, siis kannatanul säilib õigus esitada vindikatsioonihagi igaühe vastu, kes tema asja hakkab heauskselt valdama. Sellisel juhul kannatanul puudub alust karta, et asi hävib. Asi ei hävi, kuna kannatanu saab seda välja nõuda ning taastada omand. KarS § 214 puhul on tegemist kärbitud koosseisuga, ehk ähvardus hävitada või rikkuda vara ei pea saabuma, kuna piisab ähvarduse esitamisest kannatanule. Seega ei ole oluline, millisel kujul võidakse kaup tagastada. Oluline on see, et kannatanu peab ähvardusest aru saama ja kartma, et raha mittemaksmisel kaup rikutakse või hävitatakse. Juhul, kui kannatanu enne ähvarduse esitamist juba teab, et kaup võidakse rikutuna tagastada, siis kannatanu ei karda, ehk kannatanu jaoks see ei ole ähvardus, mis aga välistab ka väljapressimise koosseisu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20.Ringkonnakohtu istungil toetas prokurör esitatud apellatsiooni selles toodud motiividel. Kaitsja palus prokuröri apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu õigeksmõistva otsuse muutmata.
20.1.Ringkonnakohus, olles uurinud maakohtu istungite protokolle, kuulanud ära prokuröri ja kaitsja, leiab, et prokuröri apellatsioon rahuldamisele ei kuulu ning maakohtu otsus süüdistatava A. Pokrovski õigeksmõistmises tuleb jätta muutmata. Maakohtu õigeksmõistmise järeldustes tuleb otsus jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks kõiges korrata vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1.
- 17 -
21.Esmalt märgib ringkonnakohus, et prokuröri apellatsioon põhimõtteliselt kordab varasemat süüdistuspositsiooni. Süüdistuse seisukohast olulistes detailides on maakohus juba põhjaliku analüüsi teinud, vastavad motiivid esitanud ning sellest tulenevalt on ringkonnakohtule jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine ja vastavate järeldusteni jõudmine, miks süüdistatava süü pole tõendamist leidnud. Kohtupraktikas jaatatakse käesoleval ajal arusaama, et ringkonnakohus ei pea oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonides toodud väidetele, milledele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub (RKKKo-d 3-1-1-23-11, p 18; 3-1-1-92-11). Eeltoodust tulenevalt peatub ringkonnakohus prokuröri apellatsioonis väljatoodus olulisemal. Menetlusõigusest tulenevalt märgib kohus, et apellatsioonimenetlus ei ole sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsiooni piires (RKKKo nr 3-1-1-115-04).
22.Kehtiva kriminaalmenetlusõiguse kohaselt lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul ja kuigi kriminaalasja arutamisel apellatsiooni korras on ringkonnakohus KrMS § 15 lg 1 ja § 335 lg 1 kohaselt õigustatud tõendeid uurima ja hindama põhimõtteliselt samas mahus kui maakohus, lubab KrMS § 15 lg 2 ringkonnakohtul erinevalt maakohtust oma lahendi rajada ka üksnes maakohtus uuritud ja teise astme kohtumenetluses avaldatud tõenditele (RKKKo nr 3-1-1-48-11).
23.Ringkonnakohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, et maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust põhjendamiskohustuse rikkumisega sedavõrd, et maakohtu otsus tuleks tühistada. Väide, et maakohus on vajalikke motiive ja järeldusi esitamata süüdistatava alusetult õigeks mõistnud, ei tulene otsuse põhiosas uuritud tõenditest ja analüüsivmotiveerivast osast. Riigikohus on lahendites korduvalt märkinud, et kohtuotsuses toodud põhistustega mittenõustumine ei ole samastatav põhistuste puudumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes (RKKKo nr 3-1-1-139-05).
24.Prokuröri apellatsiooni põhitaotluseks on seega hinnata ringkonnakohtu poolt maakohtus analüüsitud tõendeid ja järeldusi erinevalt ning teha süüdistatava osas süüdimõistev otsus. Prokurör leiab, et maakohus pole hinnanud kogutud tõendeid sedavõrd süsteemselt nagu tema näeb sündmustest tervikpilti. Eraldivõetuna ja tõendeid kogumis mittehinnates on need viinud maakohtu ekslikult õigeksmõistva kohtulahendi tegemiseni.
25.Maakohus tuvastas ja apellatsiooni kohaselt pole vaidlust selles, et septembrist 2012 kuni 20.11.2012 tegutses Narvas kuritegelik ühendus, kuna täidetud oli kuritegelikku ühendust iseloomustavad tunnused (sinna kuulub kolm või enam isikut, see on püsiv, selle liikmete vahel on ülesanded jaotatud ja see on loodud varalise kasu saamise eesmärgil). Ühenduse tegevus oli suunatud kas teise astme kuritegude, mille eest on ettenähtud vangistuse ülemmäär vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele.
25.1.Maakohus luges kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega kogumis tuvastatuks, et vähemalt kolm isikut, s.o K.T. , P.O. ja I.O. kuulusid kuritegelikku ühendusse ja aitasid oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Maakohus järeldas, et kuritegeliku ühenduse (edaspidi ka KTÜ) liikmed olid valinud isikuteks kellelt kaup ära võtta, need, kes toimetasid kaupa üle Vene Föderatsiooni piiri jalgsi viies või kes hoidsid üleveetavat kaupa Malmi tänava hoovis. Maakohus kuulas üle seoses A. Pokrovskile esitatud süüdistusega mitmeid kannatanuid ja tunnistajaid ning pidas kannatanute ütlusi usaldusväärseteks. Samas pole ütlusi andnud isikud - 18 -
teadnud edastada tõsiseltvõetavat tõendusteavet A. Pokrovski poolt kuritegeliku ühenduse organiseerimisest-juhtimisest. Maakohtus ülekuulatud P.O. , R.L. , K.T. ja I.O. pole samuti ütlustes kirjeldanud, et A. Pokrovski värbas neid ühte seltskonda kuritegelikku ühendusse või mõjutas muul moel alluma, et sundida neid toime panema kuritegusid.
26.Ringkonnakohus, tutvudes maakohtu tervikotsusega, leiab, et otsuse motiveeriv põhiosa on põhjendustes mahukas (kd 3 lk 138-149) ja kohtulahendile ei saa kindlasti ette heita motiivide vähesust või puudumist. Maakohus on tõendite põhjaliku analüüsi tulemusena asunud seisukohale, et olemasolev tõenditekogum ei võimalda süüdistatava A. Pokrovski süüditunnistamist kuritegeliku ühenduse organiseerimises KarS § 256 lg 1 tunnustel ja väljapressimise toimepanemises KarS § 214 lg 2 p 4 järgi.
27.Maakohtu järelduse osas, et kohtule pole esitatud tõendeid, mis kinnitaks asjaolu, et A. Pokrovski koos P.O. iga lõid septembris 2012 kuritegeliku ühenduse, vaidles prokurör apellatsioonis vastu. Ringkonnakohus märgib seoses süüdistusega, et A. Pokrovski süü tõendamise osas on tõenditekogum napp. Prokuröri poolt apellatsioonis esitatud ja jälitusprotokollides fikseeritud konkreetsed väljendid ja lausungid, mida kasutasid süüdistatav ja tema kaaslased omavahelises suhtluses on üldsõnalised, ega anna olulist ja kindla siseveendumuse kujunemiseks kaalukat teavet süüdistuses kirjeldatud tegudest. Tuleb tõdeda, et kogutud tõendid ja eeskätt jälitustoimingutega saadud teave, pole andnud süüdistuse seisukohalt olulist oodatud tulemust. Isiku süüditunnistamiseks KarS § 256 lg 1 tunnustel peavad olema siiski sisukohased kvaliteeti omavad tõendeid, mis kinnitavad isiku poolt KTÜ-se loomist, juhtimist või sinna liikmete värbamist. Maakohus järeldas, et KTÜ juhtimine on kuritegeliku ühenduse tahte kujundamine, millele selle liikmed alluvad. Prokuröri poolt apellatsioonis jälitusprotokolli kohaselt 12.11.2012 kell 11.49 rõhutatud lause telefonikõnes A. Pokrovski ja P.O. i vahel „Aga sõidad Romka juurde kontorisse, ta istub seal, ootab sind“, ei tõenda veel süüdistatava tegevust ja suurt mõjuvõimu kuritegeliku ühenduse organiseerimisel. Tegemist on ühe kõnefraasiga, millest ei saa kategooriliselt järeldada käsklust justkui ülemuselt alluvale, mida aga süüdistuse versiooni kohaselt püütakse väita. Prokurör märgib, et maakohus pole tõendeid hinnanud nende kogumis ja on esitanud need kontekstist väljarebituna. Apellatsioonis osundatakse, et eelnimetatud telefonikõnele eelnes kauba äravõtmine KTÜ liikmete poolt OÜ-lt XXX september-oktoober 2012. Kuidas peaks telefonikõne ja kauba äravõtmise mitmekuuline vahe olema seotud arutatava süüdistusega A. Pokrovski osas, asja materjalidest ei avaldu. Samas pole otseseid ega kaudseid tõendeid väidetava A. Pokrovski süülise tegevuse osas süüdistuses märgitud kuritegeliku ühenduse juhtimisel ajavahemikul 28.09 - 02.10.2012 esitatud. Veel on prokurör nimetanud üldsõnaliselt R.L. i, A. Pokrovski ja P.O. i isikuid ja nende kohtumisi, kuid samas on sisukohane järeldus A. Pokrovski kuritegelikust tegevusest seoses KTÜ organiseerimisega jäänud näitamata ja selgusetuks.
28.Apellatsioonis esitatud arvamuse kohaselt oli A. Pokrovski ülesandeks juhtida Narvas tegutsevat KTÜ-d, suunata selle liikmeid ja anda käitumisjuhiseid kuritegude toimepanemisel. Siinjuures tuleneb apellatsioonist justkui asjaolu, et kaalukaid tõendeid pole A. Pokrovski süüdistuses seetõttu, et KTÜ liikmed kasutasid laialdaselt mitmesuguseid konspiratsiooni võtteid. Samas ei saa kuritegusid toimepanevate isikute konspiratiivsus õigustada tõendite - 19 -
puudumist. Süüdistatava osas tõendite vähesust arvestades on apellatsioonis soovitud kuritegelikke seoseid esitada ka seeläbi, et näidatud lihtsalt isikute aktiivset telefoni teel suhtlust enne eelnimetatud telefonikõnet. Maakohus on analüüsinud prokuröri poolt esitatud arvukaid operatiivjälitustegevuse protokolle, stenogramme, telefonikõnede salvestusi ja väljatrükke, isikute omavahelise suhtlemise üldistatud analüüse, mitmesuguseid kõnekatkeid ja lauseid, millised peaks tõendama süüdistatava süüd. Nii on maakohus muuhulgas käsitlenud 20.11.2012 kell 15.00 (kd 2 lk 1-35, 50-53) A. Pokrovski ja R.L. i vahel asetleidnud telefonikõnet, kus R.L. ütleb, et „kuule see on mingi teine, see pole vot..., mida me, sada protsenti seal on midagi vaadake oma asjades.“ Maakohus on õigustatult asunud seisukohale, et taoline lause ei kinnita veel süüdistatava süüd ja pole ümberlükatav süüdistatava väide, et R.L. helistas talle seetõttu, et tema ühel kliendil olid tekkinud probleemid esemete üle piiri viimisel. Samamoodi ei tõenda A. Pokrovski süüdistust J.E. i, K.R. ja R.L. i vahel peetud telefonivestlused 12.11.2012 (kd 1 lk 153-161), milledes on juttu, et A. Pokrovski vastutab terve linna eest ja Narvas kõrgemat enam ei ole. Mitmel puhul avaldub süüdistusega seoses esitatud telefonikõnede väljavõtetest ja riikliku süüdistaja esitatud järeldustest taotlus sisustada need mõtteliselt taoliselt, et sobituks süüdistusega.
29.Prokuröri poolt esitatud ja maakohtus uuritud põhilisteks tõenditeks A. Pokrovski süüdistuses on seega kohtueelsel uurimisel jälitusprotokollides fikseeritud teave. Maakohus on tõenditena sidevahendite kaudu isikute vahel kasutatud fraase, lauseid ja sõnaühendeid analüüsinud. Ringkonnakohus uuris samuti apellatsioonis viidatud ja jälitusprotokollides talletatud teavet ja nõustub maakohtuga, et olemasolev tõendikogum ei võimalda siseveendumusele rajanevalt süüdimõistvat kohtulahendit teha. Kohtu hinnang ei pea kindlasti alati kattuma prokuröri nägemusega asetleidnud sündmustest ja kogutud tõenditest ning nõustuda ei saa apellatsiooni seisukohaga, et maakohus pole asetanud tõendeid kogumisse, „millest tulenevalt kohus ei saanud aru antud tõendi sisust ja kontekstist.“ Apellatsiooni kohaselt tõendavad jälitusprotokollides fikseeritud lausungid ja isikute vahel peetud kõned A. Pokrovski süüd. Kohus on otsustuses vaba, võtmaks seisukohta kas jälitusprotokollides isikute vahel peetud suhtlusviis ja verbaalne väljendus ning sellega seoses fikseeritud kõned kinnitavad ikkagi A. Pokrovski süüd. Maakohtu seisukoht jälitusprotokollides kogutud teabest ei pea ühtima riikliku süüdistaja versiooniga ja nägemusega isikute käitumisest. Sisuliselt A. Pokrovski süüdistuse osas peale üldsõnaliste jälitusprotokollides fikseeritud telefonikõnede kaalukamaid tõendeid polegi. Apellatsioonis on veel leitud, et tõendeid tuleks vaadelda ajaliselt pikemalt, s.o september kuni november 2012, kuid ringkonnakohus leiab, et ka selline lähenemine pole käesoleva tõenditebaasi puhul vajalikul määral abipakkuv. Kriminaalasjas ongi lõpptulemina tõenditekogum osutunud vähemahukaks ka seetõttu, et puuduvad isikulised tõendid, kes kinnitaks süüdistatava süüd. KrMS § 60 lg 2 kohaselt tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja KrMS § 61 lg 1,2 kinnitavad arusaama, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. - 20 -
Riikliku süüdistaja poolt oluliseks nimetatud väide, et A. Pokrovski varjas ja vältis sidevahendite kaudu edastatavaid kuritegeliku sisuga sõnumeid, võib olla isegi õige, kuid valdavas osas taolisele üldsõnalisele ja napile informatsioonile, mida nimetatakse seoses süüdistusega põhitõendiks, ei saa siiski rajaneda kaalukalt süüdistatava süüdi tunnistamine.
30.Kohtupraktikas on Riigikohus analoogset temaatikat käsitlenud lahendis nr 3-1-1-10-11 punktides 24-26. Pealtkuulamisel isikute vahel räägitu puhul tuleb sisu hindamisel paratamatult arvestada isikuliste tõendiallikate üldise eripäraga (teabe edastaja isik, edastatavast teabest teadlikuks saamise viis, selle üldine kontekst jms). Sellest tulenevalt ei tohi pealtkuulamise tulemusena koostatud jälitustoimingu protokollile kui tõendile hinnangut andes ühelgi juhul jätta tähelepanu alt välja pealtkuulatavate vahetatud teabe usaldusväärsust ja vestluse toimumise üldist tausta. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et süüküsimust lahendades tuleb kohtul lähtuvalt KrMS § 312 nõuetest otsuses muu hulgas vaagida ka jälitustoiminguga saadud tõendi usaldusväärsusega seonduvat (RKKKo nr 3-1-1-119-09 p 24). Nimetatud lahendi kohaselt ei saa kohus tõendeid hinnates jälitustoiminguga saadud teabe puhul piirduda ainuüksi läbiviidud jälitustegevuse seaduslikkuse kontrolliga, vaid ta peab sel moel kogutud teavet ka sisuliselt analüüsima. Käesolevas kriminaalasjas on maakohus seda ka teinud.
30.1.Samas kohtulahendis on rõhutatud, et jälitustoiminguga saadud teabe suurema tõeväärtuse presümeerimine võrreldes muude tõendiallikatega ainuüksi põhjusel, et selline teave on kogutud jälitustoimingule allutatud isikute eest varjatult, tähendaks KrMS § 63 lg-s 1 loetletud tõendiliikidest ühele a priori suurema tõendusliku jõu omistamist. Taoline arusaam oleks aga täielikus vastuolus KrMS § 61 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetluse üldpõhimõttega, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Kooskõlas KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud põhimõttega in dubio pro reo tuleb kriminaalasjas tõusetunud kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks.
30.2.Ringkonnakohus märkis eespool, et lisaks jälitustegevuse käigus fikseeritud telefonikõnedele pole kogutud täiendavaid asjassepuutuvaid tõendeid A. Pokrovski süü tõendamiseks. Sellest tulenevalt tuleb kaaluda olemasolevad kaudseid tõendeid, mis seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Eraldivõetuna ei ole võimalik ka olemasolevatest kaudsetest tõenditest ja asjaoludest kujundada sellist uute kvaliteediga asjaolude kogumit (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi süüdistuse asjaolude esinemise suhtes. Kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine eeldab siiski samuti mingit kindlat kvaliteeti ja tõendite paljusust. Riigikohtu senises praktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist vaid ühele tõendile, kuid seejuures peab vaid ühe tõendi pinnalt kuriteo kõigi faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti selgesti jälgitav (RKKKo nr 3-1-1-29-09 p 11). Taolises olukorras on kohus kohustatud igakülgselt ja erapooletult vaagima põhiliselt ühe süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul taolist ühte põhimõtteliselt kindlat tõendit A. Pokrovski süüdistuses ei esine.
31.Tulenevalt KrMS §-dest 7 ja 14 ei või kohus asuda süüdistaja rolli ja täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega (RKKKo 3-1-110-11, p 26). Ringkonnakohus juba sedastas süüdistatava A. Pokrovski süü osas kogutud tõendite vähesuse ja süü tõendatuse seisukohast nende pealiskaudsuse. Siinjuures ei saa ringkonnakohus nõustuda apellatsioonis sisalduva pigem üldise oletusliku positsiooniga, et kuna A. Pokrovski on suhelnud kriminaalse tausta isikutega, siis on kõik tema vastuväited süüdistusele ajakohatud ja pole ka eluliselt usutavad. Prokuröri apellatsioonis sisalduv ei veena ka ringkonnakohut maakohtu järeldusi ümber hindama, sest kohtu siseveendumuse jaoks ei ole apellatsiooni põhjendused sedavõrd kaalukad ja eluliselt usutavamad kui kaitseväited. Süüdistatava enda selgitused sündmuste kohta pole aga veenvalt ümber lükatud. - 21 -
Apellatsioonis viidatud jälitusprotokollide tõenditena kasutamine ei võimalda aga kogumis teha süüditunnistamiseks vajalikke järeldusi A. Pokrovski süüteokoosseisu tõendamiseseme asjaolude suhtes. Kriminaalmenetluse seadustiku § 211 lg 2 kohaselt selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kohtueelses menetluses välja kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. Kohus ei saa asuda elulise usutavuse kriteeriumiga heastama riikliku süüdistuse tegematajätmisi tõendite kogumisel. Tuginedes kaitseväidete elulisele ebausutavusele olukorras, kus kogutud tõendid ei kinnita süüteo toimepanemist, pöörab kohus tõendamiskoormise ümber ja loeb kuriteokoosseisu tõendatuks seetõttu, et süüdistatav ei suutnud veenvalt tõendada, et ta pole ebaseaduslikult toiminud. Selliselt toimides läheks kohus vastuollu süütuse presumptsiooni põhimõttega ja rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes (RKKKo nr 3-1-1-72-13).
32.Tuleb nõustuda, et KTÜ-ga seotud kuritegude tõendamine ongi reegeljuhtumil keerukam, mida käesoleval juhul on rõhutanud prokurör ka viitega ühenduses tegutsenud jurist R.L. ile, kes jälgis pidevalt KTÜ-s toiminud konspiratiivsuse reegleid. Samas märgib ringkonnakohus, et riikliku süüdistuse ülesanne on tõendada isiku süü konkreetses kuriteos ja olukorras, kus tõendeid on osutunud väheseks või need keerukama teo ja kvalifikatsiooni osas praktiliselt puuduvad, ei saa tõendite vähesust või olematust õigustada KTÜ liikmete omavahelise konspiratiivse käitumisega ja kohus sellest tulenevalt teha süüdimõistvat otsust.
33.Ringkonnakohus jagab seega maakohtu põhimõttelist järeldust, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei võimalda asuda seisukohale A. Pokrovski kuritegeliku ühenduse organiseerimises, mis tegutses septembrist 2012 kuni 20.11.2012 Narva linnas. Maakohus on siinjuures tõendibaasina analüüsinud lisaks süüdistatava varalist seisundit, tema igapäevast elukorraldust, sissetulekuid ja väljaminekuid. Aluseks võttes maakohtu poolt tuvastatu, nõustub ringkonnakohus järeldusega, et süüdistatava elustandard ei vastanud kuritegeliku ühenduse juhtfiguuri käitumismustrile, mida reegeljuhtumil kohtupraktikas tuvastatakse. Süüdistatav ei elanud pillavalt üle oma võimete ega järginud elustiili, mis võimaldaks järeldada süsteemselt ebaseaduslikust kriminaalsest tulust elatumist. Ringkonnakohus peab oluliseks nimetada samuti asjaolu, et süüdistatavale esitatud süüdistuse puhul polegi lõpptulemina tõendamist leidnud, et A. Pokrovski kui kuritegeliku ühenduse väidetav juhtfiguur sai süüdistuses märgitud tegude tulemusena mingit sissetulekut või finantsvahendeid. Eeldatavalt peaks KTÜ juhtfiguuri puhul olema tuvastatud puutumus kuritegude toimepanemise tulemusena saadud kriminaalse tuluga, mida käesoleval juhul pole. Samuti pole A. Pokrovski isikuga seoses läbiviidud läbiotsimised kinnitanud KTÜ organiseerimise ja juhtimisele kohaste tõendite olemasolu.
34.Prokurör ei taotlenud maakohtus süüdistatava A. Pokrovski kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist ja maakohus luges süüdistatava kohtus antud ütlused usaldusväärseks. Siinjuures arvestas maakohus, et süüdistatav on andnud menetluse kestel järjepidevalt ühesuguseid ütlusi, need on detailirohked ja pole vastuolus teiste maakohtus uuritud ja usaldusväärseks peetud tõenditega. Prokurör vaidles apellatsioonis maakohtu seisukohale vastu ja leidis, et prokuröri taktika tõttu ei saa veel A. Pokrovski ütlusi lugeda usaldusväärseteks. Ringkonnakohus lisab täiendavalt maakohtu järeldusele, et olemasolev tõendikogum ja apellatsioonis esitatud põhjendused ei sisalda aga selliseid argumente ja faktiveenvust, et A. Pokrovski väited ja ütlused mitteusaldusväärseks lugeda. - 22 -
35.Prokuröri apellatsioonis ei nõustuta seega maakohtu hinnangu ja järeldustega A. Pokrovski ja teiste KTÜ liikmete vahel toimunud telefonikõnedele ning omavahelistele seostele. Samas ei ole prokuröril ringkonnakohtu jaoks välja tuua midagi põhimõtteliselt uut ja tõenduslikult kvaliteetset, millest saaks järeldada süüdistatava süü olemasolu. Süüdistuse tõenditest tulenevalt on maakohus analüüsinud 20.11.2012 kell 14.33 toimunud telefonikõnet A. Pokrovski ja R.L. i vahel, kus A. Pokrovski avaldab, et on informeeritud sellest, et Ogurets võeti linnas kinni ning tema juurde koju tuli politsei ja ta ei kujuta ette ja ei oska oletada, mis seal on. Süüdistus on pidanud nimetatud telefonikõnet A. Pokrovski süüd kinnitavaks tõendiks, kuid kohus on õigustatult leidnud, et taolised kõned ei kinnita veel A. Pokrovski poolt kuritegeliku ühenduse juhtimist. Samuti ei saa A. Pokrovskile ette heita tegevust, kui ta pärast tema korteris läbiotsimist helistab R.L. ile kui juristile nõu saamiseks. Kannatanu K.R. ütlused, mille kohaselt P.O. ütles talle, et kui keegi tuleb juurde, siis ütle, et töötad Pašaga, ilmselt ta on väga populaarne, ei tõenda kohtu arvates samuti süüdistatava süüd. Veel märgitakse apellatsioonis, et kannatanu K.R. ütles maakohtus, et temale jäi mulje, et P.O. lahendab küll mingeid küsimusi, aga ta ei arva, et teeb seda iseseisvalt, kuna isik (P.O. ) mõtleb liiga aeglaselt. Eeltoodud kannatanu arvamusest on prokurör tuletanud apellatsioonis kategoorilise, samas aga tõenditest mittetuleneva seisukoha, et kogumis jälitusprotokollidega võib teha järelduse, et A. Pokrovski juhtis P.O. i tegevust kuritegude toimepanemisel 2012 aasta sügisel Narvas. Maakohus on samuti käsitlenud 14.11.2012 jälitusprotokollis (kd 1 lk 174-192) fikseeritud K.T. u ja A. Pokrovski vahelisi telefonivestlusi, milles osas A. Pokrovski on selgitanud, et soovis osta K.T. u isalt mett ja süüdistatava taolist väidet pole kriminaalasjas ümber lükatud.
36.Süüdistuse tõendite loetelus peeti oluliseks nimetada asjaolu, et A. Pokrovski tunneb mitmeid kriminaalkorras karistatud isikuid, kes pole tavalised juhukurjategijad (O.J. , R. Smirnov, A.A. jt.). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et see ei saa samuti olla asjaoluks, mis tõendab konkreetselt käesolevas kriminaalasjas süüdistatava süüd. A. Pokrovski on andnud selle kohta eluliselt usutava selgituse, et tutvus kriminaalkorras karistatud isikutega vangistuses viibides. Seost nimetatud isikutega käesolevas kriminaalasjas kuritegeliku ühenduse organiseerimise süüdistusega pole olemasolevate tõenditega tuvastatud. Ringkonnakohus märgib, et süüdistusi kuritegeliku ühenduse organiseerimise tunnustel KarS § 256 järgi ei esine vabariigi kohtupraktikas sageli. Tuleb möönda, et taolise kuriteoliigi kohtueelne uurimine ja tõenditebaasi kogumine osutubki keerukaks, sest KTÜ-sse kuulujad väldivad nende avastamist ja kuritegude toimepanemisega seonduvate tõendite talletamist. Nagu eespool märgitud, ei saa see asjaolu olla aluseks ja põhjenduseks tõendite vähesusele või äärmisele kaudsusele. Prokuröri süüdistav väide, et KTÜ juhid on hästi informeeritud õiguskaitseorganite võimalustest tõendite kogumisel ning väldivad igal võimalusel telefoni teel avalikult kuritegevusest rääkimast, võib olla tõene, kuid konkreetse süüdistusega seoses osutub siiski väheveenvaks.
37.Ringkonnakohus nõustub seega, et A. Pokrovski kuritegeliku ühenduse organiseerimise süüdistuses tõendid puuduvad ja prokuröri poolt esitatu ei tõenda veenvalt ja tõsikindlalt süüdistatava tahtlikku tegevust süüdistuses märgitud tegevuses. Uurides olemasolevaid tõendeid, polegi võimalik detailsemalt sõnastada, milles seisnes süüdistatava panus KTÜ tegevuses. Õige on küll maakohtu järeldus, et esitatud tõenditekogum kinnitab A. Pokrovski suhtlust kuritegeliku ühenduse liikmetega, aga taoline, põhiliselt jälitusprotokollides sisalduv - 23 -
omavaheline suhtlusteave on süüdistuse kirjeldatud tegevuses süüdi tunnistamiseks ilmselgelt vähene.
38.Apellatsioonis väidetakse, et A. Pokrovski kui kuritegeliku ühenduse juht ei suhelnud kuritegeliku ühenduse liikmetega otseselt, vaid andis korraldusi väljakujunenud käsuliini pidi. Ringkonnakohus nõustub siinkohal kaitsja vastuväitega, et süüdistus pole kuritegeliku ühenduse süüteokoosseisu arvestades tõenditele rajanevalt konkretiseerinud, mil viisil ja kelle vahel ja mis otstarbel käsuliinid täpsemalt süüdistatavaga seoses toimisid.
39.Väljapressimise süüdistusega seonduvalt on maakohus õigustatult viidanud Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-103-12, milles käsitletakse väljapressimise määratlemise põhimõtet. KarS § 214 sõnastus ei võimalda tõlgendust, mille kohaselt piisaks väljapressimise toimepanemiseks ka pelgalt ähvardusest jätta isik varast kestvalt ilma. Seega oluline on kannatanu seisukohast hirmutunde tekkimine, et varalise kasu üleandmise nõudmisel asi võidakse hävitada või rikkuda, mitte aga sellest lihtsalt ilma jäämine (otsus lk 26-27). Maakohus järeldas, et pole esitatud tõendeid järelduseks, et P.O. i, K.T. u, M.K. i ja M.K. i poolt ajavahemikus 28.09.2012 kuni 02.10.2012 OÜ-le XXX kuuluva ebaseaduslikult omastatud kauba tagastamise eest vähemalt 3000 euro üleandmise nõudmine oli kooskõlastatud A. Pokrovskiga ning toimus tema teadmisel ja heakskiidul. Apellatsioonis ei ole A. Pokrovski osas nimetatud kuritegu kajastavaid tõendeid otseselt nimetatud ning üldsõnaliselt leitakse, et sügisel 2012 ja enne 12.11.2013 tegutses Narvas KTÜ, mille eesmärgiks oli eraisikutelt ja äriühingutelt kauba äravõtmine ning KTÜ liikmed poleks saanud kuritegusid toime panna, kui neid poleks juhtinud kuritegelik autoriteet A. Pokrovski. Maakohus jõudis Riigikohtu sellekohast praktikat (RKKKo nr 3-1-1-103-12) analüüsides järeldusele, et A. Pokrovskit pole võimalik KarS § 214 lg 2 p 4 järgi süüdi mõista ka süüdistuse tekstist tulenevalt. KarS § 214 kontekstis on määravaks just see, millise teoga ähvardades kannatanu tahet püütakse painutada. KarS § 2 lg-st 4 tulenevalt on keelatud tunnistada tegu süüteoks analoogia põhjal, millest tuleneb keeld arendada karistusseaduse regulatsiooni edasi väljapoole seaduses endas ette antud karistatavuspiire. Isegi kui oleks leidnud tõendamist A. Pokrovski tegevus, mis oli märgitud süüdistuses, poleks eeltoodud lahendist ja väljapressimise kui süüteokoosseisu olemusest olnud võimalik teda süüdi tunnistada, sest esitades kannatanule varalise kasu üleandmise nõude, ähvardusega vastasel korral kaupa mitte tagastada ning müüa kolmandatele isikutele, ei ole tegemist kuriteoga KarS § 214 mõttes. Maakohus leidis õigustatult, et kuna puuduvad tõendid, mis kinnitaks A. Pokrovski ebaseaduslikku tegevust OÜ XXX vastu, siis pole teda võimalik süüdi tunnistada ka KarS § 202 järgi. Veel süüdistati A. Pokrovskit samuti väljapressimises, mille sisuks oli see, et P.O. 12.11.2012 Narvas, olles eelnevalt kooskõlastanud tegevuse A. Pokrovski ja R.L. iga ning nende teadmisel, nõudis OÜ XXX esindajalt 250 eurot kuus iga üle Eesti-Vene piiri OÜ-le kuuluvat kaupa vedava sõiduki eest. Nimetatud kuriteoepisoodis leidis maakohus samuti põhjendatult, et pole tõendamist leidnud A. Pokrovski kooskõlastatud tegevus P.O. iga OÜ XXX suhtes. Maakohus leidis veel, et nimetatud süüdistusepisoodis on tegemist puuduliku süüdistusega, mis ei võimalda samuti isikut KarS § 214 järgi süüdi mõista. Süüdistuses pole märgitud väljapressimise objektiivse süüteokoosseisu realiseerimiseks vajaliku varalise kasu üleandmise nõudmisega ähvardus või vägivalla kasutamine. Ringkonnakohus märgib, et kuna puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis seoksid A. Pokrovskit süüdistuses märgitud tegudega, siis ei ole kohtutel alust hakata kontrollima, kas
- 24 -
A. Pokrovski käitumine võiks väljapressimise Karistuseadustikus sätestatud kuriteo süükoosseisule.
asemel
vastata
mõnele
muule
40.A. Pokrovski kokkuleppel valitud kaitsja advokaat V. Gimaev esitas ringkonnakohtus taotluse õigusabikulude riigi kanda jätmiseks juhul kui kohus teeb KrMS §-s 337 lg 1 p 1 märgitud lahendi. Arvestades maakohtu otsuse, prokuröri apellatsiooni ja kaitsja vastuväidete mahtu, samuti esinemist ringkonnakohtu istungil on taotlus õigusabikulude suuruse osas 7 töötunni ulatuses põhjendatud. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, siis vastavalt KrMS § 185 lg 2 ls 2 jääb V. Gimaevi poolt süüdistatavale osutatud õigusabikulu summas 504 eurot (milles sisaldub ka käibemaks 84 eurot) riigi kanda ja tuleb riigilt A. Pokrovski kasuks välja mõista. Tiit Lõhmus
Mati Kartau
- 25 -
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.