Kohtulahend

1-13-4173

viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, esitades määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu Anatoli Pokrovskit süüdistatakse selles, et tema koos P O lõi septembrist 2012 kuni 20.11.2012 Narvas tegutsenud vähemalt seitsmest isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil, kuhu kuulusid lisaks A. Pokrovskile septembrist 2012 kuni 20.11.2012 P O , R L , K T , M K , M K , I O ning teised tuvastamata isikud ning mille tegevus oli seotud Narva linnas üle Eesti-Vene piiri eraisikute ja äriühingute poolt veetava kauba ebaseadusliku omastamisega (vargus, röövimine), selle kauba tagastamise eest kauba omanike käest rahaliste summade väljapressimisega, ebaseaduslikult omastatud kauba realiseerimisega ning kuritegude toimepanemise läbi kuritegeliku ühenduse liikmetele kuritegeliku tulu teenimisega, so KarS 13-s ptk-s sätestatud esimese ja teise astme kuritegude toimepanemisega. Anatoli Pokrovski koos P O värbas kuritegeliku ühenduse liikmeteks R L , K T , M K , M K , I O ja teised tuvastamata isikud ning juhtis korralduste andmisega kuritegeliku ühenduse liikmete tegevust ning oma tegevusega Narva linnas kujundas ühenduse tahte, millele selle liikmed allusid. Kuritegeliku ühenduse liikmete vahel jagasid Anatoli Pokrovski ja P O ülesanded järgmiselt: P O ülesanneteks kuritegelikus ühenduses oli ühenduse liikmete tegevuse koordineerimine ning korralduste jagamine varavastaste kuritegude toimepanemisel, eraisikutelt ja äriühingute esindajatelt raha väljapressimine, samuti antud isikutele selgitustöö tegemine, et kaupade üle Eesti-Vene piiri probleemide vabaks toimetamiseks peab olema kuritegeliku ühenduse luba ning selle eest tuleb maksta raha, A.Pokrovski ja R.L teavitamine P.O ning temale alluvate kuritegeliku ühenduse liikmete poolt toimepandud varavastastest kuritegudest ning nende kuritegude läbi kannatanud isikute andmete edastamine edaspidiste väljapressimiste toimepanemiseks ning võimalike konfliktide lahendamiseks; koos A.Pokrovski ́ga kuritegude toimepanemise tagajärjel saadud raha kuritegeliku ühenduse liikmete vahel jagamise otsustamine. R L ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli oma ametialaste teadmistega ja kogemustega aidata kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele, kuritegeliku ühenduse liikmete poolt ebaseaduslikult omastatud kauba omanike kokkuviimine A.Pokrovski ja/või P.O väljapressimise nõude esitamiseks, A.Pokrovski korralduste täitmine ning juhiste andmine P. O väljapressimise käigus raha üleandmise korraldamiseks ning A.Pokrovski teavitamine väljapressimise käigust ning õiguskaitseorganite poolsest tegevusest kuritegeliku ühenduse suhtes. K T ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli eraisikutele ja äriühingutele kuuluva kauba ebaseaduslik omastamine (vargus, röövimine) koos teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega, samuti suhelda omastatud ja röövitud kauba omanike või nende esindajatega, et selgitada millistel asjaoludel on võimalik kaupa ebaseaduslikult tagasi osta ning mis juhtub kaubaga 3(29)

1-13-4173

siis, kui nad kauba tagastamise eest raha ei maksa, kauba tagastamise korraldamine selle omanikele väljapressitud raha saamisel kuritegeliku ühenduse liikmete poolt. M K ja M K ülesanneteks kuritegelikus ühenduses oli eraisikutele ja äriühingutele kuuluva kauba ebaseaduslik omastamine (vargus, röövimine) koos teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega, hoida kaupa ühenduse liikmete valduses kuni väljapressitud raha maksmiseni, suhelda omastatud ja röövitud kauba omanike või nende esindajatega, et selgitada millistel asjaoludel on võimalik kaupa ebaseaduslikult tagasi osta, mis juhtub kaubaga siis kui nad kauba tagastamise eest raha ei maksa, kauba tagastamise korraldamine selle omanikele väljapressitud raha saamisel kuritegeliku ühenduse liikmete poolt. I O ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli eraisikutele ja äriühingutele kuuluva kauba ebaseaduslik omastamine (vargus, röövimine) koos teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega. Seega pani Anatoli Pokrovski toime KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kuritegeliku ühenduse loomise, juhtimise ja sinna liikmete värbamise. Peale selle, Anatoli Pokrovski septembri lõpus - oktoobri alguses 2012 leppis kokku koos P O ja R L, et R.L võtab ühendust OÜ G T C esindajatega eesmärgil, et kokku viia OÜ G T C esindajad A.Pokrovski ja/või P.O, et need saaksid esitada raha väljapressimise nõude OÜ-le G T C selle eest, et tulevikus OÜ G T C kuritegelikule ühendusele igakuiste maksete tegemisega saaks probleemideta jätkata äritegevust Narva linnas. A. Pokrovski koordineeris P. O ja R. L tegevust, andis neile juhiseid antud varalise kasu üleandmise nõudmise esitamiseks OÜ G T Co esindajatele ning juhuks kui väljapressimise nõuet ei rahuldata, samuti hoidis ennast kursis OÜ-lt G T Cväljapressimise käiguga. P O ajavahemikul 28.09.2012 kuni 03.10.2012, olles eelnevalt väljapressimise kooskõlastanud A. Pokrovski ja R. L ning nende teadmisel ja heakskiidul, nõudis koos K T, M K ja M K ajavahemikus 28.09.2012 kuni 02.10.2012 Narva linnas OÜ-le G T C kuuluva ebaseaduslikult omastatud kauba tagastamise eest vähemalt 3000 euro üleandmist, ähvardusega vastasel korral kaupa mitte tagastada ning realiseerida kolmandatele isikutele s.o OÜ G T C jaoks hävitada või rikkuda. Peale selle P O 12.11.2012 Narva linnas, olles eelnevalt väljapressimise kooskõlastanud A.Pokrovski ja R.L ning nende teadmisel ja heakskiidul, nõudis OÜ G T C esindajalt 250 eurot kuus iga üle Eesti-Vene piiri OÜ-le kuuluvat kaupa vedava sõiduki eest. 20.11.2012 kell 14.00 paiku maksis OÜ G T C esindaja K R Narva linnas A. Pokrovski, R. L ja P. O poolt toimepandud väljapressimise tulemusena P.O esimese kuu makse ühe bussi eest summas 250 eurot. Seega pani Anatoli Pokrovski toime varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on ähvardatud hävitada ja rikkuda vara, kui see oli toimepandud kuritegeliku ühenduse poolt, so. KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtuistung Süüdistatav Anatoli Pokrovski ennast kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. Prokuröri hinnangul Anatoli Pokrovski käitumine vastab süüdistuses KarS § 256 lg 1 ja § 214 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteokoosseisule. Seetõttu tuleb Anatoli Pokrovski süüdi mõista talle 4(29)

1-13-4173

KarS § 256 lg 1 ja § 214 lg 2 p 4 järgi esitatud süüdistuses. Prokurör taotles kohtult Anatoli Pokrovski süüditunnistamist KarS § 256 lg 1 järgi ning nõudis karistuseks 9 aastat vangistust, süüditunnistamist KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ning nõudis karistuseks 7 aastat vangistust. KarS § 64 lg-st 1 lähtuvalt mõista liitkaristuseks 9 aastat vangistust kergema karistuse raskeima karistusega kaetuks lugemise teel. KarS § 68 lg-st 1 lähtuvalt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 20.11.2012. Konfiskeerida riigituludesse KarS § 832 lg 1 alusel arestitud A. Pokrovskile kuuluv vara summas 165 eurot ja 100 USD-d. Samuti palus prokurör välja mõista Anatoli Pokrovskilt kriminaalmenetluse kulud. Asitõendid: P O ära võetud beeži värvi kootud müts ja sall tagastada kohtuotsuse jõustumisel P. O; K T ära võetud laste kaelusmüts LENNE tagastada kohtuotsuse jõustumisel OÜ G T C esindajale K R . Kriminaalasjas olevad salvestised jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kaitsja leidis, et Anatoli Pokrovski süü talle inkrimineeritud kuritegudes ei ole tõendatud. Kohus kuulas kohtuistungil üle kannatanud K R , N K , S S , S N , T N ja Ž S ning tunnistajad A S , A R , E D , E M , I E, V S, V S ja V Z . Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid ja dokumendid: -

osaühingu asutamisleping ja avaldus osaühingu registreerimiseks äriregistris (I köide tl 1-6); tõend käibemaksukohustuslasena registreerimise kohta (I köide tl 7); asitõendi vaatlusprotokoll 19.11.2012.a koos fototabeliga ning koos sõiduki registreerimistunnistusega (I köide tl 8-13); isiku läbivaatuse protokoll 20.11.2012.a (I köide tl 14-18); asitõendi vaatlusprotokoll 15.01.2013.a koos fototabeliga ning lisaga (I köide tl 1927); läbiotsimisprotokoll 20.11.2012.a (I köide tl 28-34); asitõendi vaatlusprotokoll 15.01.2013.a koos fototabelitega (I köide tl 35-43); kahtlustatava kinnipidamise protokoll 20.11.2012.a (I köide tl 44-48); isiku läbivaatuse protokoll 20.11.2012.a (I köide tl 49-53); asitõendi vaatlusprotokoll 16.01.2013.a koos fototabelitega ja lisaga (I köide tl 5463); läbiotsimisprotokoll 20.11.2012.a koos Viru Ringkonnaprokuratuuri läbiotsimismäärusega (I köide tl 64-71); asitõendi vaatlusprotokoll 16.01.2013.a koos fototabelitega (I köide tl 72-78); kahtlustatava kinnipidamise protokoll (I köide tl 79-83); läbiotsimisprotokoll 20.11.2012.a koos fototabeliga (I köide, tl 84-95); läbiotsimisprotokoll 20.11.2012.a koos fototabeliga (I köide tl 96-107); asitõendi vaatlusprotokoll 16.01.2013.a koos fototabeliga (I köide tl 108-118); kahtlustatava kinnipidamise protokoll 20.11.2012.a (I köide tl 119-121); läbiotsimisprotokoll 20.11.2012.a (I köide tl 122-125); asitõendi vaatlusprotokoll 16.01.2013.a koos fototabelitega (I köide tl 126-134); läbiotsimisprotokoll 04.12.2012.a (I köide tl 135-139); asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga (I köide tl 140-141); tõend isikule tehtud väljamaksete kohta (I köide tl 142); tõend isikule tehtud väljamaksete kohta (I köide tl 143); Viru Maakohtu 28.03.2013.a määrus (I köide tl 144-148); vara arestimise protokoll 01.04.2013.a (I köide tl 149); raha tagatiskontole kandmise määrus 01.04.2013.a, sularaha sissemakse kviitungid (I köide tl 150-152); jälitusprotokoll 14.11.2012.a koos tõlkega ja ümbrik nr 1, kus on CD plaadil olev audiosalvestus (I köide tl 153-162); 5(29)

1-13-4173

-

jälitusprotokoll 14.11.2012.a koos tõlkega ja ümbrik nr 2, kus on CD plaadil olev audiosalvestus (I köide tl 163-173); jälitusprotokoll 14.11.2012.a koos lisadega (I köide tl 174-192); jälitustoimingu protokoll 26.02.2013.a koos tõlkega ja ümbrik nr 10, kus on CD plaadil olev audiosalvestus (II köide tl 1-35); jälitusprotokoll 03.12.2012.a (II köide tl 36); sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 27.02.2013.a koos lisaga ja ümbrikuga nr 11 (II köide tl 37-43); sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 28.02.2013.a koos lisaga ja ümbrikuga nr 12 (II köide tl 44-46); sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 01.03.2013.a koos lisaga ja ümbrikuga nr 13 (II köide tl 47-49); sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 04.02.2013.a koos lisaga ja ümbrikuga nr 14 (II köide tl 50-53); sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 12.03.2013.a koos lisaga ja ümbrikuga nr 15 (II köide tl 54-56); sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 14.03.2013.a koos lisaga ja ümbrikuga nr 16 (II köide tl 57-59); jälitusprotokoll 22.11.2012.a koos tõlkega ja ümbrikuga nr 3 (II köide tl 60-64); asitõendi vaatlusprotokoll 15.01.2013.a koos ümbrikuga nr 4 (II köide tl 65-66); äratundmiseks esitamise protokoll 29.11.2012.a koos tõlke ja fototabeliga (II köide tl 67-72); äratundmiseks esitamise protokoll 29.11.2012.a koos tõlke ja fototabeliga (II köide tl 73-78); äratundmiseks esitamise protokoll 16.11.2012.a koos tõlke ja fototabeliga (II köide tl 79-82); äratundmiseks esitamise protokoll 16.11.2012.a koos tõlke ja fototabeliga (II köide tl 83-86); äratundmiseks esitamise protokoll 16.11.2012.a koos tõlke ja fototabeliga (II köide tl 87-90); äratundmiseks esitamise protokoll 16.11.2012.a koos tõlke ja fototabeliga (II köide tl 91-94); äratundmiseks esitamise protokoll 16.11.2012.a koos tõlke ja fototabeliga (II köide tl 95-99a); äratundmiseks esitamise protokoll 16.11.2012.a koos tõlke ja fototabeliga (II köide tl 100-105); arve nr LIB 20127875 21.09.2012.a, arve nr LIB 20127905 26.09.2012.a, arve nr LIB 20127925 27.09.2012.a (II köide tl 106-124); rahvusvaheline autotranspordi saateleht (II köide tl 125); kannatanu ülekuulamise protokolli I leht (II köide tl 126); äratundmiseks esitamise protokoll 19.11.2012.a koos fototabeli ja tõlkega (II köide tl 127-132); äratundmiseks esitamise protokoll 19.11.2012.a koos fototabeli ja tõlkega (II köide tl 133-138); äratundmiseks esitamise protokoll 27.11.2012.a koos fototabeli ja tõlkega (II köide tl 139-144); äratundmiseks esitamise protokoll 27.11.2012.a koos fototabeli ja tõlkega (II köide tl 145-150); Viru Maakohtu 21.06.2013.a otsus (II köide tl 151-156); Viru Maakohtu 18.10.2013.a otsus (II köide tl 157-167); Viru Maakohtu 25.10.2013.a määrus (II köide tl 168-170); Viru Maakohtu 20.03.2012.a otsus (II köide tl 171-184); Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2013.a otsus (II köide tl 185-203). 6(29)

1-13-4173

III Kohtu seisukoht Kõigepealt võtab kohus seisukoha tõendite usaldusväärsuse kohta (I). Seejärel annab õigusliku hinnangu sellele, kas tõendatud on see, et septembris 2012 kuni 20.11.2012.a tegutses Narvas kuritegelik ühendus (II) selleks, et oleks võimalik võtta seisukoht, kas on vajalik anda õiguslik hinnang Anatoli Pokrovski poolt karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisele (III). Kui ei leia tõendamist Anatoli Pokrovski poolt KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine, siis tema tegevuse vastamine mõnele muule karistusseadustiku normile (IV). Edasi võtab kohus seisukohta, kas Anatoli Pokrovski pani toime KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavad kuriteod (V). Lõpuks võtab kohus seisukoha, kuidas toimida asitõenditega (VI), konfiskeeritud varaga (VII) ning millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kande need jäävad (VIII) ning lahendab tõkendi ja vajadusel ka kriminaalmenetlusega tekitatud kahju küsimuse (IX). I Tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 61 lg-st 1 ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Riigikohtu 29. novembri 2013.a otsuse nr 3-1-1-105-13 punktis 14 on kriminaalkolleegium välja toonud selle, et ekslik on arusaam, nagu tuleks nn endisest kaassüüdistatavast tunnistaja ütlused lugeda aprioorselt ebausaldusväärseks KrMS § 2871lg-s 5 sätestatu tõttu, s.o tulenevalt asjaolust, et sellist tunnistajat kriminaalkaristuse eest ei hoiatata. Endine kaassüüdistatav R L on süüdi mõistetud KarS § 255 lg 1 ja § 214 lg 2 p 4 järgi Viru Maakohtu 21.06.2013.a otsusega (II köide tl 151-156) ning endised kaassüüdistatavad P O KarS § 256 lg 1, § 200 lg 2 p 4, 7, § 214 lg 2 p 1, 4, § 199 lg 3 järgi, K T KarS § 255 lg 1, § 214 lg 2 p 4, § 199 lg 3 järgi ja I O KarS § 255 lg 1, § 200 lg 2 p 7, § 199 lg 3 järgi Viru Maakohtu 18.10.2013.a otsusega (II köide tl 157-167), mida on parandatud Viru Maakohtu 25.10.2013.a määrusega (II köide tl 168-170). Vaatamata sellele eelviidatud Riigikohtu seisukohale leiab kohus, et endised kaassüüdistatavad, s.o P O , R L , K T ja I O , ei ole tõendiallikatena usaldusväärsed ning kohus jätab nende ütlused tõendikogumist tervikuna välja, kuna need ei ole omavahel kooskõlas ning need ei haaku ka teiste kohtu jaoks usaldusväärseks peetavate tõenditega ning ei ole ka kohati eluliselt usutavad. Tulenevalt Riigikohtu 20.03.2013.a otsusest nr 3-1-1-26-13 ei saa kohus isikulise tõendiallika ütlustele tugineda valikuliselt, vaid peab andma hinnangu tõendiallika usaldusväärsusele tervikuna. Esiteks toob kohus välja vastuolud endiste kaassüüdistatavate omavahelistes ütlustes, mille tõttu ei ole võimalik pidada nende ütluseid usaldusväärseks. Nimelt on süüdistatavad P O ja K T andnud erinevad ütlused selle kohta, kuhu nad viisid S S ja N K ära võetud kaubad. Tunnistaja P O ütluste kohaselt viisid nad need asjad jälle sinna K garaaži. Samas tuleneb tunnistaja K T ütlustest, et nad ei viinud neid asju kuhugi, need olid autos seni kuni andsid ära. Samuti on nende ütlused vastuolus selles osas, kuidas K reageeris sellele, et tema garaažis olid S N ära võetud asjad. Tunnistaja P O ütlustest tuleneb see, et K reageeris normaalselt selle peale, et tema garaažis on mingisugused esemed ja ta ei olnud pahane. Samas tuleneb tunnistaja K T ütlustest, et ta ütles P O , et enam ei korduks sellist asja, mis kohtu hinnangul väljendab temapoolset pahameelt. Samuti on nende ütlused vastuolus selles osas, kus nad tagastasid N K ja S S ära võetud asjad.

7(29)

1-13-4173

Teiseks toob kohus välja vastuolud endiste kaassüüdistatavate ütluste ning kannatanute ja tunnistajate ütluste vahel, mis annab aluse pidada P O , R L , K T ja I O kui tõendiallikaid ebausaldusväärseks. Kohus leiab, et tunnistaja P O ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna tema poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta S N näinud ühel korral ning S N pakkus, et saab maksta raha nende asjade eest 3000 eurot. Nimetatu on vastuolus kannatanu S N poolt kohtuistungil antud ütlustega, mille kohaselt toimus esimene kohtumine, milles osales ka P O , Rakvere tänava spordikompleksi juures, järgmine kohtumine toimus poe Maxima XX juures Tiimani kandis, pealse seda oli kohtumine Narvas kuuenda kooli taga. Samuti tuleneb S N ütlustest, et Rakvere tänava spordikompleksi juures toimunud kohtumisel need isikud esitasid nõudmisi. Öeldi hind, mille eest saaks tagasi kauba, s.o 20 eurot kilogrammi kohta. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütluste tegelikkusele vastavuses. Samuti ei ole P O ütlused kooskõlas tunnistajate V S ja V Z ütlustega, mille kohaselt tema üksi võttis need OÜ-le G T C kuuluvad asjad ära. Samuti ei haaku tema ütlused, mille kohaselt tagastas ta S N kogu kauba, kannatanu K R ütlustega, kust tuleneb, et nad ei saanud kogu oma kaupa kätte, umbes 20% oli ära varastatud. Seda kinnitab ka 20.11.2012.a läbiotsimisprotokoll (I köide tl 122125), kust nähtub, et K T kasutuses olevast sõiduautost Toyota Rav4 avastati hallikas-lillat värvi nokaga kaelusmüts, millel kirje LENNE ja 16.01.2013.a asitõendi vaatlusprotokoll (I köide tl 126-134), kus on vaadeldud mh nokaga kaelusmütsi hallikas-lilla värvi ja rohekasvalge mustriga. Müts on firmasildi ja logoga LENNE. Kannatanu T N ütlustest tuleneb, et see müts kuulub OÜ-le G T C ning kui nad hakkasid arvutama, mis oli tagastatud ja mis mitte, siis tuli välja, et kaup, mis oli tagastamata, oli summas 1500-2000 eurot. Samuti ei ole eluliselt usutav see, et P O ei saa öelda, miks tal neid ära võetud asju vaja oli ning ta ei tea, miks ta neid asju esimesel kohtumisel S N tagasi ei andnud. Lisaks sellele ei ole eluliselt usutav, et tunnistaja P O ei mäleta mitmeid temaga seotud sündmuseid, nt ka seda, et talle 10.11.2012.a tehtud telefonikõnes kell 15:21 tundmatu isik ütleb, et kuule seal see võttis meie oma kinni (II köide tl 1-35). Kohus leiab, et tunnistaja R L ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna tema ütluste kohaselt oli K R see, kes ütles, et talle soovitati kohtuda Anatoli Pokrovskiga, samas kui kannatanu K R ütlustest tuleneb see, et sellist nime nagu Anatoli Pokrovski kuulis ta esimest korda R L käest. Samuti on tema ütlused, mille kohaselt kui ta juba tutvustas R O , millegipärast K R lõpuni tahtis kohtuda Pokrovskiga, vastuolus kannatanu K R ütlustega. Nimelt tuleneb kannatanu ütlustest, et ta ei palunud 20. novembril R L kokkusaamist Anatoli Pokrovskiga. Tal oli vaja lahendada oma probleem, kes sellega tegeleb tal oli ükskõik. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses, kuna nende tegelikkusele vastavust kinnitab ka 14.11.2012.a jälitusprotokoll (I köide tl 153-162), kust nähtub, et R L oli isikuks, kes tõi välja Toliku nimelise meesterahva, kellega kannatanu peaks läbi rääkima. Samuti muudab tema ütlused ebausaldusväärseks ka see, et nendest tulenevalt helistas ta Anatolile ja palus esialgselt tulla tema kontorisse, kuna seal olid inimesed ning Anatoli ütles, et tal on juba hokivorm seljas ja ta ei saa tulla. Samas 26.02.2013.a jälitusprotokollist (II köide tl 1-35) 12.11.2012.a kell 10:49 toimunud kõnest R L ja Anatoli Pokrovski vahel tuleneb see, et helistamise ajal oli Anatoli Pokrovski kodus ning R L ei pakkunud välja muud kui seda, et ta ise sõidab kohale trenni juurde. Nimetatu haakub ka 14.11.2012.a jälitusprotokollis (I köide tl 153-162) sisalduva R. L poolt öelduga, kus ta pakub välja, et ta sõidab kohta, kus toimub trenn. Kohus leiab, et tunnistaja K T ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna tema ütlused ei ole kooskõlas kannatanu N K ja tunnistaja A R ütlustega selles osas, kus nad need asjad tagasi andsid. K. T ütluste kohaselt andsid nad asjad ära Energeetiku juures ning seda inimest, kellele nad asjad tagasi andsid, ta ei ole varem näinud. Samas kannatanu ütlustest tuleneb see, et nad said asjad kätte sovhoosist. Kohus leiab, et sellist kardinaalset vastuolu ütlustes ei 8(29)

1-13-4173

ole võimalik selgitada halvasti mäletamisega. Samuti ei ole eluliselt usutavad tema ütlused, mille kohaselt ta ei tea, miks nad hakkasid suhtlema N K ja S S ning ta ei mäleta ka seda, kelle idee oli minna nende juurde ning selleks ajaks ta ei teadnud, miks tal neid asju vaja on. Samuti ei ole K. T osanud anda loogilist seletust selle kohta, miks tal oli veel vaja täiendavalt üks või kaks korda kohtuda S N selleks, et asjad lihtsalt ära anda. Eluliselt usutav ei ole see, et ta mõtles, et S N niisama annab talle 3000 eurot ning ta ei teadnud, et kannatanu talle selle annab ning samuti see, et ta ei tea, mida nad tahtsid teha N K ja S S ära võetud asjadega. Kohus leiab, et tunnistaja I O ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna need on vastuolus kannatanu N K ütlustega selle kohta, millal lahkus tunnistaja sovhoosist. I. O ütluste kohaselt peale asjade äravõtmist toodi teda kohale sovhoosi, ta võttis auto ja kiirustas mängule. Samas tuleneb kannatanu N K ütlustest, et umbes tund või poolteist läks aega mööda sellest, kui nad need asjad tagasi said. Kui nad sõitsid sovhoosi Narva sisse, siis I sõitis välja, ta oli heleda Audiga. I. O on selgitanud enda kohtuistungil antud ütlustes seda vastuolu sellega, et selline Audi on linnas veel olemas, kuid see selgitus ei anna kohtule alust asuda seoses tema ütluste ebausaldusväärsusega teistsugusele seisukohale, kuna kannatanu ütlustest tuleneb selgelt, et kui nad sõitsid sovhoosi Narva sisse, siis I sõitis välja. Ta oli heleda Audiga. Samuti on I O ütlused vastuolus kannatanu S S ütlustega selle kohta, kas kannatanutele öeldi midagi kauba äravõtmise kohta. Tunnistaja I O ütluste kohaselt tema, K ega P ei seletanud midagi kohapeal N ja S, miks nad neid asju ära võtavad. Samas tuleneb kannatanu S S ütlustest, et need inimesed küsisid, kas nad tegelevad äriga ning ütlesid ka, et ei saa niisama asju üle viia. Samuti tuleneb kannatanu N K ütlustest, et nad ütlesid, et kui kotid ei kuulu kellelegi, siis nad võtavad need ära. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanute ütluste usaldusväärsuses, kuna need on omavahel kooskõlas ning need haakuvad ka tunnistaja A R ütlustega. Samuti on tunnistaja I O ütlused vastuolus kannatanu Ž S ütlustega. Nimelt tuleneb tunnistaja ütlustest, et ta ei tunne inimesi nimega M K ja M K ning neid ei olnud tol õhtul, kui ta võttis ära Ž S kuuluvad kastid koos esemetega. Samas tulenevalt kannatanu Ž S ütlustest on äratundmiseks esitamise protokollis (II köide tl 127132) oleval fotol kujutatud M K sarnane selle isikuga, kes tuli nende juurde kui toimus see sündmus hoovis ning ta tundis I O ära kui isiku, kes oli haagises selle sündmuse toimumise ajal. Samuti ei ole ka tunnistaja I O ütlused eluliselt usutavad selles osas, mille kohaselt ta ei tea, miks ta koos kahe isikuga Narva linnas 2012.a lõpus võttis N K ja S S ära mingisugused esemed. Nimelt tuleneb tema ütlustest, et ta isegi ei tea, mida ta tahtis nende asjadega teha, maha müüa. Ta ise tahtis need asjad võib-olla maha müüa. Ta kohtus peale trenni või mängu ja nad ütlesid, et tagastasid need asjad. Ta ei täpsustanud, miks, kus ja kuidas. Tagastati, mis sellest. Eriti ta ei muretsenud asjade pärast. II Kuriteokoosseisu, mis on kvalifitseeritav KarS § 255 järgi, objektiivse külje moodustab kuulumine kuritegelikku ühendusse. KarS § 255 lg 1 toob ära kuritegeliku ühenduse legaaldefinitsiooni: kolmest või enamast isikust koosnev püsivate isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendus, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Nimetatud legaaldefinitsiooniga on kooskõlas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni (edaspidi konventsioon) artiklis 2 punktis a ära toodud kuritegeliku ühenduse määratlus, mille kohaselt on organiseeritud kuritegelik ühendus teatud ajavahemikus toimiv korraldatud ühendus, kuhu kuulub vähemalt kolm isikut, kes kooskõlastavad oma tegevuse, et panna toime konventsioonis raske kuriteona määratletud tegu või tegusid, et otse või kaudselt saada 9(29)

1-13-4173

rahalist või muud materiaalset kasu. Nimetatud konventsiooni art 2 punkti b kohaselt on raske kuritegu selline, mille eest on karistuseks ette nähtud vähemalt neli aastat vangistust või muu range karistus. Riigikohus tõi kooskõlas karistusseadustiku nõuetega otsuses nr 3-1-1-57-09 välja, et alates

1-13-4173

punktist 13.2 iseloomustab kuritegelikku ühendust selle püsivus, ja mitte niivõrd liikmeskonna püsivus, vaid ühenduse kui organisatsiooni püsivus. Ühenduse püsivus tähendab omakorda seda, et selle struktuur võimaldab ühenduse liikmetel (kaasa arvatud juhil) vahetuda nii, et ühendus jätkab selle eesmärgiks seatud tulemuse poole pürgimist. Kohus leiab, et antud juhul on see tingimus täidetud ning Narvas septembrist 2012 kuni 20.11.2012 tegutsenud kuritegelik ühendus oli püsiv, mida tõendab kohtuliku uurimise tulemusena tõendamist leidnu, et välja oli töötatud kindel skeem kuritegude toimepanemiseks: vähemalt 3-l korral võtsid kuritegeliku ühenduse liikmed ära eraisikutelt või äriühingult ebaseaduslikult kauba samas kohas, oli olemas koht, kus seda ära võetud kaupa hoida, s.o K T garaaž, kauba tagastamiseks kannatanutele kindel koht sovhoosis. See kohtu hinnangul näitab seda, et see ühendus oli võimeline tegutsema pikemat aega, kuna kuritegude toimepanemiseks oli välja töötatud kindel toimimisviis. Samuti leiab kohus, et arvestades välja töötatud kuritegude toimepanemise skeemi oli ühenduse liikmetel võimalik vahetuda nii, et ühendus oleks jätkanud eesmärgiks seatud tulemuse poole pürgimist. Nimetatud kuritegeliku ühenduse püsivust tõendab ka kohtu hinnangul 26.02.2013.a jälitustoimingu protokollis sisalduv kõne 01.11.2012.a kell 15:39:51 M K ja M K vahel, kus nad arutavad, kas A üldse lülitada selle sündmuse juurde, kus nad räägivad tõmbamisest ja laadimisest paarile tonnile. Kohtu hinnangul käib jutt kauba vargusest ja P O kaasamise vajalikkusest selle toimepanemisse ning see annab aluse järeldada, et kuritegelik ühendus oleks võinud jätkata enda ebaseaduslikku tegevust ka siis, kui liikmeskond oleks muutunud. 3) selle liikmete vahel on ülesanded jaotatud – kohus leiab, et ka nimetatu leidis kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditega tõendamist. Ülesannete jaotumine selle liikmete vahel tähendab, et kõigil ühenduse liikmetel on kindel koht ühenduse struktuuris ja nad annavad sellest kohast lähtuvalt panuse ühenduse eesmärkide realiseerimisse. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutas otsuses nr 3-1-1-57-09, et ametlikele ühendustele sarnasest formaalsest tööjaotusest ja hierarhiast kuritegelike ühenduste puhul enamasti rääkida ei saa. Asjaolu, et kuritegelikus ühenduses olid ülesanded jaotatud tõendavad tunnistaja V S ütlused, mille kohaselt neid oli viis, aga rääkis üks. See noormees oli pikka kasvu. Kannatanu Ž S ütlused, mille kohaselt nendest keegi ütles, et võtke karbid ja lähme. Samuti tuleneb kannatanu Ž S ütlustest, et ta nägi ühte haagises ning ta tundis selle isikuna ära I O . Samuti tõendab seda, et I O ülesandeks oli kuritegelikus ühenduses vaid kauba äravõtmine N K ütlused, mille kohaselt Igori rolliks oli vaid asjade ära võtmine ning et temaga rääkis kõige pikem. Seda, et kuritegeliku ühenduse liikmete vahel olid ülesanded jaotatud ning I O ülesandeks oli ainult asjade äravõtmine tõendavad ka S N ja V Z ütlused, mille kohaselt kohtumistel seoses kauba tagastamisega osalesid K T ja P O . I O nende ütluste kohaselt seal ei olnud. Samuti tuleneb N K ütlustest, et kui nad sõitsid Narva sohvoosi asjadele järgi, siis I sõitis välja. Auto juures oli üks isik, see oli kõige pikem. Samuti nähtub kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditest, et I O ülesandeks kuritegelikus ühenduses ei olnud erinevalt P O ja K T läbirääkimiste pidamine kannatanutega kauba tagastamisega seoses. Seda, et kuritegeliku ühenduse liikmete vahel olid ülesanded jaotatud tõendavad ka tunnistaja V S ütlused, mille kohaselt seal oli 7-8 inimest. Üks astus ainult juurde, ülejäänud seisid lihtsalt kõrval. Kui neid kotte ära võeti, siis üks astus mikrobussi ja siis andis kotte edasi. 4) see on loodud varalise kasu saamise eesmärgil – varalise kasu saamise eesmärk iseloomustab kuritegelikku ühendust, mitte kuritegeliku ühenduse iga liiget eraldi. Kuritegeliku ühenduse tegevus on suunatud varalise kasu saamisele ja seda objektiivset koosseisutunnust tuleb tõendada kuritegeliku ühenduse loomise taga olevate isikute tahtluse kaudu. Seejuures piisab KarS § 255 subjektiivse koosseisu 11(29)

1-13-4173

puhul kaudsest tahtlusest (§ 16 lg 4). Süüdlane peab seega vähemalt pidama võimalikuks või möönma, et ühenduse tegevus, kus ta osaleb liikmena, on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Kohus leiab, et ka nimetatud tingimus on täidetud. Kohtu hinnangul tõendab seda kõige ilmekamalt 14.11.2012.a jälitusprotokollis (I köide tl 163-173) P O poolt kannatanu K R lausutu: „ „Kõik tahavad süüa”. Nimetatud väljend kohtu hinnagul tõendab seda, et kuritegeliku ühenduse loomise eesmärgiks oli varaline kasu. Samuti tõendavad seda 19.11.2012. a asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga ning koos sõiduki registeerimistunnistusega (I köide tl 8-13), mille kohaselt anti K R üle rahatähed ja paberitükk autonumbriga xxx ning isiku läbivaatuse protokoll 20.11.2012.a (I köide tl 14-18), kus vaadati läbi P O ning talt leiti sama raha ja paberitükk, mis oli varasemalt kannatanu K R üle antud õiguskaitseorgani poolt. Nimetatud raha ja paberitükki on vaadeldud ka 15.01.2013.a asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (I köide tl 19-27). Samuti tõendab seda 20.11.2012.a läbiotsimisprotokoll (I köide tl 28-34), kus leiti P O korterist kokku sularaha summas 4100 eurot, mida on vaadeldud 15.01.2013.a asitõendi vaatlusprotokollis (I köide tl 35-38). Lisaks ka 15.01.2013.a asitõendi vaatlusprotokoll (II köide tl 65-66), kus on vaadeldud videol olevat salvestust P O kinnipidamise kohta 20.11.2012.a ning tunnistaja S N ütlused, mille kohaselt öeldi talle, et kui tahate töötada, siis peate maksma. Pealse seda, kui ta oli selle 3000 eurot ära andnud talle selgitati, et tuleb koostööd teha. Koostöö all ta mõtleb praegu maksmist. 5) selle tegevus on suunatud kas teise astme kuritegude, mille eest on ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele – kohus leiab, et kohtuliku uurimise käigus leidis tõendamist see, et kuritegeliku ühenduse liikmete tegevus oli suunatud KarS § 202 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisele, s.o kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine või turustamine kuritegeliku ühenduse poolt, mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Samuti KarS § 199 lg 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisele, s.o võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt, mille eest karistatakse kahe kuni kümneaastase vangistusega. Kohtu hinnangul tõendab seda, et kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud teise astme kuritegude toimepanemisele, mille eest on ettenähtud vangistuse ülemmäär vähemalt kolm aastat, ja esimese astme kuritegude toimepanemisele järgmised alltoodud kuritegeliku ühenduse liikmete poolt juba toime pandud kuriteod. Ajavahemikus 28.09.2012–02.10.2012.a toimus OÜ-lt G T C kauba ligikaudse maksumusega 10 000 eurot vargus Narva linnas P O ja 6 tuvastamata isiku poolt, s.o KarS § 199 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning hiljem sellele samale äriühingule kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamine, s.o KarS § 202 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. Nimetatud KarS § 199 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tõendavad kohtu hinnangul järgmised tõendid: tunnistaja V S ütlused, mille kohaselt oli ta 2012.a lõpus koos V Z mingis mikrobussis. Ta nägi tol päeval selles mikrobussis musti kotte. Ta tuli, suhtles V Z ning tol hetkel nende mustade kottidega midagi ei toimunud. Kui tuldi ja hakati kotte ära võtma alles siis tuli keegi mikrobussi juurde ja hakkas V Z rääkima. Oli 7-8 inimest. Autojuhi poolt tulid nad 12(29)

1-13-4173

mikrobussi juurde. Üks astus ainult juurde, ülejäänud seisid lihtsalt kõrval. Need asjad võeti ära. Ta nägi, et konkreetselt avati uks, võeti kotid ära ja viidi minema. Nende tunnistaja ütlustega haakuvad tunnistaja V Z ütlused, mille kohaselt 2012.a lõpus oli juhtum, kus oli ära võetud tema valduses olnud esemeid või kaupu. See toimus oktoobrikuus Malmi tänava hoovis, linnavalitsuse taga. Asutus nimega Modern on lähedal keldris, samas hoovis. Ta istus mikrobussis, tema poole astusid juhi poolt kaks inimest. Mikrobussi tagant hakati neid kotte ära võtma. Nad ei selgitanud, miks nad ära võtavad need asjad. Ta ei püüdnud mingil moel takistada nende asjade äravõtmist. Seal oli liiga palju rahvast selleks, et vastu hakata. Isik ei teinud tema nähes mingeid liigutusi. Kauba tagastamise arutamisel Tiimani tänaval asuva Maxima XX juures oli tema, Stas ja veel 2 inimest. Stas rääkis, et üks on O ja teine K . Ta tundis äratundmiseks esitamise protokollis oleval fotol ära K T ja P O. Samuti tõendavad kuritegeliku ühenduse poolt võõraste vallasasjade äravõtmist kannatanu T N ütlused, mille kohaselt see oli ainus juhtum eelmisel aastal selle aja jooksul, millal ta on töötanud selles firmas, kus firmal on kaup kaduma läinud. Täpset kuupäeva, millal see võis toimuda, ei oska ta nimetada, aga see oli eelmisel aastal. See oli oktoobrikuus esimestel päevadel. Toimus rünnak ja mehed ei öelnud talle täpsemalt, kuid öeldi, et kaup oli varastatud. Nad ei saanud kohe määratleda, mis summa eest seda kaupa nii öelda firmalt ära võeti, kuid alguses oli seal palju kaupa. Tagastamata jäid osaliselt lasteasjad: need on laste joped, kombensioonid, mütsid, joped, Ungari trikotaaž. Tunnistaja tundis ka ära 16.01.2013.a asitõendi vaatlusprotokollis (I köide tl 126-127) vaadeldud Lenne lastemütsi, mis võeti ära K T tema auto Rav4 läbiotsimisel tulenevalt 20.11.2012.a läbiotsimisprotokollist (I köide tl 122-125). Eeltoodud tunnistajate ja kannatanu ütlustega on kooskõlas ka kannatanu S N ütlused, mille kohaselt tal on selle aja jooksul, mil ta on töötanud OÜ-s G T C , ette tulnud juhtumeid, kus Eestis oleks firma kaubast jäänud ilma. Viimati toimus see umbes septembri lõpus, oktoobri alguses. See oli eelmisel aastal. Need olid lasteriided. Tol korral aitas teda V Z , kes helistas ja ütles, et asjad võeti ära. Ta ei mäleta, mida V Z ütles, et miks need asjad ära võeti, aga ütles, et võeti ära. V Z ütles ainult ühe nime või hüüdnime – O . Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka kannatanu K R ütlused, mille kohaselt on ta OÜ G T C omanik ning 2012.a lõpus jäi tema firma kaubast mingitel põhjustel Eestis ilma. Tal oli kaup autos ja päevasel ajal võeti see ära. See toimus oktoobris või septembris 2012.a, täpselt ta ei mäleta. Umbes 10 000 euro ringis oli seda kaupa, mis võeti ära. Samuti haakuvad nende kannatanu ütlustega tunnistaja J E ütlused, mille kohaselt kuulis ta K käest, et 2012.a lõpus oli G T C ära võetud kaup. Seda, et selline äriühing nagu OÜ G T C oli Eesti Vabariigis registreeritud tõendab osaühingu asutamisleping ja avaldus osaühingu registreerimiseks äriregistris (I köide tl 1-6) ning seda, et selline äriühing tegutses tõendab tõend käibemaksukohustuslasena registreerimise kohta (I köide tl 7). Asjaolu, et sellel äriühingul oli kaup ajavahemikus 28.09.2012–02.10.2012.a, mis tuli toimetada Venemaale, tõendavad arve nr nr LIB 20127875 21.09.2012.a, arve nr LIB 20127905 26.09.2012.a ja arve nr LIB 20127925 27.09.2012.a (II köide tl 106-124). Samuti tõendab kuritegeliku ühenduse poolt võõraste vallasasjade äravõtmist ebaseadusliku omastamise eesmärgil 27.02.2013.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (II köide tl 37-43), kust nähtub, et 01.10.2012.a on aktiivselt omavahel suhelnud S N ja V Z ning S N ja K R . Samuti on sellel päeval P O suhelnud nii K 13(29)

1-13-4173

T kui ka I O. Kohus leiab, et eeltoodud tõendid kogumis tõendavad seda, et kuritegeliku ühenduse poolt oli ajavahemikus 28.09.2012 kuni 02.10.2012.a Narvas ära võetud ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõras kaup, mille OÜ G T C pidi toimetama Venemaale. Seega oli täidetud selle kuriteo objektiivne koosseis. Kohtuliku uurimise käigus ei leidnud tõendamist see, et see kaup oleks olnud ära võetud vägivallaga. Kohus leiab, et see kuritegu oli toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega ning õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KarS § 202 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist ajavahemikul 28.09.2012 kuni 03.10.2012 kuritegeliku ühenduse poolt tõendavad tunnistaja V Z ütlused, mille kohaselt ta puutus selle kauba või nende kottidega hiljem kokku. S palus aidata tal neid ära võtta. S N ütles, et ostis need raha eest välja. Need isikud selgitasid, et kui S ei maksa seda raha, siis ei saa asju tagasi. Ta teab, et kaup, mis ära võeti olid lasteriided. Nende ütlustega haakuvad kannatanu S N ütlused, mille kohaselt kohtumisel isikud esitasid nõudmisi ning öeldi hind, mille eest saaks tagasi kauba, s.o 20 eurot kilogrammi kohta. Ta neid kahte isikut isiklikult ei teadnud varem enne kohtumist. Üks nendest oli talle visuaalselt tuttav P. Nad selgitasid, et tuleb kaup välja võtta kiiremini, sest on juba ostja olemas sellele. Need kaks isikut andsid talle teada, et nad võivad tema kauba maha müüa, kui ta piisavalt kiiresti ei tasu seda raha. Nad ostsid selle kauba välja. Ta laenas raha K selle jaoks. Kannatanu S N tundis ära äratundmiseks esitamise protokollides (II köide tl 79-82, 83-86) K T ja P O kui isikud, kellega ta kohtus seoses kauba tagastamisega. Samuti tundis ta kohtuistungil ära äratundmiseks esitamise protokollides (II köide tl 87-90; 91-94) M K ja M K kui vennad, kes kahel korral olid koos P O ja K T nendel kokkusaamistel. Samuti tõendavad seda, et kuritegeliku ühenduse poolt toimus varguse toimepanemise tulemusena saadud vara turustamine kannatanu T N ütlused, mille kohaselt jutuajamisest sai ta aru, et pojalt nõuti lunaraha selle kauba eest. Nad laenasid selle raha R. S tõi selle talle ja siis ta hoidis seda teatud ajani ja S N ütles, et ta helistab, kui on vaja tuua ja ütleb siis kuhu. See oli oktoobri alguses. Oli päeva teine pool, oli valge, kuid täpselt ei oska öelda. Talle helistas S N ning ta tuli autoga Tempo poe kanti ja nurgal, kus on pood ja müügipunktid, andis raha üle. Ta andis S N 3000 eurot. Neid kannatanute ütluseid kinnitavad kannatanu K R ütlused, mille kohaselt S ütles, et inimesed helistasid talle ja ütlesid, et raha eest saab selle kauba tagasi. Ta otsustas maksta, sest tal oli vaja kaup tagasi saada. Summa, mis tuli kauba väljaostmiseks maksta, sõltus kaalust ja kõik läks maksma 3000 eurot. S andis raha ära ja nad sõitsid mingisse kohta ja sealt võtsid kaupa. Nimetatud kannatanute ütluste tegelikkusele vastavust tõendavad ka tunnistaja J E ütlused, mille kohaselt ära võetud kauba eest nõuti mingit raha. Seega leiab kohus, et tõendatud on see, et kuritegeliku ühenduse poolt toimus varguse toimepanemise tulemusena saadud vara turustamine. Turustamine on vara võõrandamine mis tahes tehingu vormis ning see ei eelda vara eelnevat omandamist. Selline seisukoht tuleneb ka Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-65-06, mille kohaselt ei ole oluline, et varastatud sõidukite ostjateks olid nende sõidukite omanikud. Kohus leiab, et see kuritegu oli toime pandud P O ja K T kui kuritegeliku ühenduse liikmete poolt vähemalt kaudse tahtlusega ning õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et nimetatud kuritegu ei ole õige kvalifitseerida väljapressimisena, kuna varalise kasu üleandmise nõudmisega ei kaasnenud ähvardust või vägivalla kasutamist. Kannatanu S N ütlustest tuleneb see, et need kaks isikut andsid talle 14(29)

1-13-4173

teada, et nad võivad tema kauba maha müüa, kui ta piisavalt kiiresti ei tasu seda raha. Seega ei ähvardatud teda sellega, et võidakse hävitada või rikkuda vara. Seda, et kuritegeliku ühenduse liikmete poolt toime pandud kuritegu ei ole õige kvalifitseerida väljapressimisena kinnitab ka Riigikohtu 23. novembri 2012.a otsuse nr 3-1-1-103-12 punktist 9 tulenev, mille kohaselt ei saa nõustuda sellega, et väljapressimise koosseisu täidab ka see, kui isikult nõutakse varalise kasu üleandmist pelgalt ähvardusega jätta ta vastasel korral mingist varast ilma (nt ähvardades mitte tagastada kannatanult eelnevalt varastatud eset). Kohus leiab, et tõendamist leidis ka see, et 10.11.2012.a toimus Narvas kuritegeliku ühenduse liikmete K T, P O ja I O poolt KarS § 199 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine, kus S S ja N K võeti ära A R käsutuses olnud S-nimelisele isikule kuuluv kaup ca 8-10 kotti maksumusega üle 20 miinimumpäevamäära, s.o üle 64 euro. Nimetatud kuriteo toimepanemine kuritegeliku ühenduse poolt on tõendatud kannatanu S S ütlustega, mille kohaselt 2012.a lõpus on ta N K toimetanud asju Eestist Venemaale. Temalt ja N K on ära võetud kotte esemetega. Seda on olnud üks kord. See oli rohkem talve alguses 2012.a. Need esemed võeti tal ära Moderni juures Narva linnas, tänavat ei tea. Kolm inimest oli, kes asju ära võtsid. Need inimesed küsisid, kas nad tegelevad äriga, nad ütlesid, et ei. Nad ütlesid, et ei saa niisama asju üle viia. Neile ei teinud nad midagi. Nad võtsid asjad ära. Neil oli umbes 8 kotti. Ta nägi tol päeval veel neid kotte asjadega. Nad pärast võtsid need tagasi Narva sovhoosis. Umbes 2-3 tundi läks mööda enne kui nad asjad tagasi said. Ta ei tunne neid kolme isikut üldse. N nimetas hüüdnimesid O ja M. Ta rääkis sellest juhtumist ka telefoni teel S, sest tal oli enne selline olukord ja ta lahendas seda olukorda kuidagimoodi. Need olid A nimelise isiku asjad. Neid tunnistaja ütluseid kinnitab 26.02.2013.a jälitusprotokoll (II köide tl 1-34), kust nähtub, et S S on helistanud S N 10.11.2012.a kell 15:25:41 ning ta küsib S N käest kohalike pättide – A telefoninumbrit ning teatab, et neilt tõmmati veidi. Nimetatud vestlusest nähtub ka see, et S N andis helistajale M telefoninumbri xxxxxxx. Nähtuvalt kahtlustatava kinnipidamise protokollist (I köide tl 119-121) on K T ära näidanud enda telefoninumbrina xxxxxxx. Seda, et see vestlus toimus tõendab ka 12.03.2013.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (II köide tl 54-56), kust nähtub, et S S helistas S N 10.11.2012.a kell 15:25. Kannatanu S S ütlused haakuvad ka kannatanu N K ütlustega, mille kohaselt on ta 2012.a lõpus tegelenud asjade toimetamisega Eestist Venemaale. Ta on seda teinud koos S S. Ta on toimetanud asju Eestist Venemaale A nimelise isiku jaoks. 2012.a lõpus on Narva linnas tema valdusest ära võetud A nimelisele isikule kuuluvat kaupa. See kaup võeti ära Malmi tänaval. See koht, kus kaup ära võeti sellest kohast on koht nagu Modern võib-olla 50 meetrit. Kolm inimest oli, kes selle kauba ära võtsid. Nendest kolmest ühte isikut ta tundis. Nad koos tegelesid spordiga. Selle isiku nimi on I. Need kolm isikut tahtsid teada, kellele kuuluvad kotid. Ta on kuulnud pikka inimese ja natuke tüseda mehe hüüdnimesid – O ja M. Kannatanute ütluste tegelikkusele vastavust kinnitavad tunnistaja A R ütlused, mille kohaselt andis ta 2012.a lõpus tuttavatele isikutele S ja N kotid riietega. 2012.a lõpus ei ole temalt isiklikult mitte, aga S ja N on asju ära võetud. Talvel vist. Võib-olla veebruar või jaanuar või enne uut aastat oli, täpselt ei mäleta. Nad helistasid talle, et kaup võeti ära. Seal olid kotid, oli vist 6-8 kotti. See oli nii ammu, ei mäleta täpselt. Keegi neist helistas. Nad lõpuni ei rääkinud välja, ütlesid, et neil võeti kotid ära. Öeldi, et keegi sõitis juurde autoga, võtsid kotid ära. Nad ütlesid mingeid nimesid, ta 15(29)

1-13-4173

ei mäleta, mis nimed. Ta helistas laadungi peremehele ning ütles, et keegi Narvas tundmatutest isikutest võtsid kauba ära. See isik helistas talle tagasi 1-1, 5 tunni pärast ning ütles, et antakse asjad tagasi, et las nad sõidavad kuskile. Ta ütles N ja S, kuhu nad peavad sõitma. Öeldi, et las nad sõidavad kuskile Narva taha külasse. Isik, kelle asjad need olid, on Sankt-Peterburist. S on nimi, perekonnanime ei tea. Ta ei ole rohkem temaga töötanud. Tal oli tema telefon, aga kaotas ära. Ta ei mäleta vist mitte kui ta helistas kliendile, siis ta ei nimetanud kellegi nime või perekonnanime, kelle vahendusel tal õnnestus asjad tagasi saada. 12.03.2013.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (II köide tl 54-56) nähtub ka see, et 10.11.2012.a on N K ja A R suhelnud omavahel 11-l korral ajavahemikul 14:55-16:25. Samuti on 10.11.2012.a aktiivselt omavahel suhelnud tulenevalt 14.03.2013.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (II köide tl 57-59) P O ja M K ning P O on kahel korral helistanud ka K T ning I O. Kohus leiab, et seega täitsid kuritegeliku ühenduse liikmed varguse objektiivse koosseisu, võttes ära võõrad vallasasjad ebaseadusliku omastamise eesmärgil. See kuritegu oli toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega ning õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtule ei ole kohtuliku uurimise käigus esitatud tõendeid selle kohta, kas toimus hiljem ka nende asjade turustamine asjade omanikule. Kohus leiab, et tõendamist leidis ka see, et 15.11.2012.a kella 22.00 paiku I O ja P O ning teised kuritegeliku ühenduse liikmed panid toime KarS § 199 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo võttes Narva linnas Malmi tn piirkonnas ära Ž S kuuluva kauba ligikaudse maksumusega üle 20 miinimumpäevamäära, s.o üle 64 euro selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuritegeliku ühenduse poolt selle kuriteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja V S ütlustega, mille kohaselt ta mäletab umbes, millal nad viimast korda aitasid Ž S viia asju ära Eestist Venemaale. See oli novembri keskel eelmisel aastal. See oli 2012. aastal. Ta mäletab, et viimane kord aitasid nad üle viia kummist kruvisid. See toimus õhtul. Ž andis neid talle üle Peetri väljakul, Malmi täna hoovis. Nad jõudsid tol õhtul üle käia üks kord, rohkem ei jõudnud. Nad ei jõudnud rohkem käia, kuna nende juurde tulid mingid noormehed. Need noormehed tulid nende juurde õues, hoovis tulid auto juurde. Viiekesi tulid need inimesed tema juurde. Üks noormees ronis haagisesse sisse ja andis kaste üle. Ta nägi, et haagisest võeti ära kas 5 või 6 karpi. Nimetatud tunnistaja ütlustega on kooskõlas tunnistaja A S ütlused, mille kohaselt ta on aidanud Ž S üle viia Eestist Venemaale kaupa või asju eelmisel aastal novembri keskel. Sellel viimasel korral viisid nad Eestist Venemaale kummist polte. Ta jõudis Venemaal käia, et viia neid asju üks kord. Ta viis koos abikaasa V S . Need noormehed võtsid karbid ja siis läksid. Ta ei mäleta mitu inimest seal oli. Ta nägi, et need inimesed nende karpidega läksid Balti tehase poole. Nimetatud tunnistajate ütlustega varguse objektiivse koosseisu täitmise kohta haakuvad kannatanu Ž S ütlused, mille kohaselt 2012.a lõpus tegeles ta asjade toimetamisega Eestist Venemaale. Ühel korral 2012.a lõpul on olnud juhtumeid, kui talt on talle kuuluv või tema käes olev kaup ära võetud. See toimus tema meelest novembrikuus, 20. kuupäeval, kas oktoobris või novembris. See toimus Peetri platsil linnavalitsuse hoovis. Seal hoovis on tema meelest baar Modern, kui ta ei eksi. Kui kaup ära võeti, siis ka aitasid A ja V S. Tal võeti ära kinnitusosad paneelide jaoks, mida kinnitatakse maja külge. Kaup oli haagises. See kauba äravõtmine toimus umbes kl 10-11 vahel. Tulid poisid, ta oli haagises ja V ja A olid õues. Algul ta kuulis juttu, et keegi küsis, kelle oma see kaup on. Siis keegi hiljem ronis haagisesse sisse ja 16(29)

1-13-4173

andis karbid üle. Üks inimene ronis haagisesse. Orienteeruvalt oli tol hetkel auto või haagise juures, kui kaup võeti ära 5 inimest. Ta nägi ühte haagises. Kui ta väljus, siis seal seisid veel mõned inimesed. Ta ütles, et see on tema kaup. Nad ütlesid, et peab kõik välja selgitama, võtsid asjad ja lahkusid. Nad küsisid peremehe kohta ja ütlesid, et kellele me maksame. Tema nähes võeti ära 4 karpi. Ühe karbi maksumus umbes 160 eurot karbi eest. Hiljem peale seda sündmust ta sai oma kauba tagasi. Ta tuli garaaži. Tema garaaži vastas asub tema naabri garaaž, kes tuli juurde ja ütles, et talle tahetakse tagasi anda seda, mis on kaduma läinud. Selle inimese nimi, kes seda ütles on Ž. Kannatanu tundis isikuna, kes talla kauba tagastas 27.11.2012.a äratundmiseks esitamise protokollis oleval fotol (II köide tl 145-150) ära E M. Samuti tundis kannatanu ära I O äratundmiseks esitamise protokollis oleval fotol (II köide tl 133138) kui isiku, kes oli haagises ning M K (II köide tl 127-132) on välimuse poolest sarnasus selle isikuga, kes tuli nende juurde. Kohus avaldas kohtuistungil kannatanu Ž S ülekuulamise protokolli esimese lehe (II köide tl 126), kus nähtub, et ülekuulamine viidi läbi 16.11.2012.a kell 03:15. Kannatanu ütluste kohaselt juhtum oli õhtul kell 10-11 vahel, siis ütlused olid öösel kell 3-4. Kohtuistungil ei tundnud Ž S ära talle esitatud äratundmiseks esitamise protokollis olevatelt fotodelt (II köide tl 139-144) P O kui isikut, kes andis teistele korraldusi, et nad tõstaks karbid ehituskinnitustega haagisest välja. Kohus leiab, et see aga ei välista seda, et selle kuriteo toimepanemisel osales ka P O. Nimetatut tõendab 01.03.2013.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (II köide tl 47-49). Kannatanu Z S ütluste tegelikkusele vastavust kinnitavad tunnistaja E M ütlused, mille kohaselt ta tunneb Ž, ta on tema naaber ning 2012.a lõpul paluti tal Ž S kastid edasi anda. J D palus teda need kastid Ž S edasi anda. Oli 4 või 5 kasti, ta ei mäleta täpselt. Nendes kastides olid mingisugused ehitustarvikud kummist, täpselt ei oska öelda. Need ütlused on kooskõlas tunnistaja J D ütlustega, mille kohaselt ta on 2012.a lõpus E M üle andnud mingisuguseid kaste esemetega. Tal paluti nende kastide järele sõita, ta käis nende järgi. Ta sai need kastid Narva-Jõesuus kuskil õues, mingisugusel tänaval. Ta tunneb M K, nad koolis õppisid koos. Seda, et Ž S võeti ära kaup tõendab ka rahvusvaheline autotranspordi saateleht (II köide tl 125), kust nähtub, et Ž S on saadetud 13.11.2012.a kaupa Soomest. Lisaks tõendab seda ka 01.03.2013.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (II köide tl 4749), kust nähtub, et 15.11.2012.a on peale kella 22:00 toimunud aktiivne suhtlemine P O ja M K vahel. Samuti on omavahel suhelnud sellel ajal M K ja M K ning M K on suhelnud ka K T. Seda, et M K ja M K kasutasid telefoninumbreid xxxxxx ja xxxxxx tõendab ka 03.12.2012.a jälitusprotokoll (II köide tl 36). Seda, et I O oli K T telefoninumber tõendavad 04.12.2012.a läbiotsimisprotokoll (I köide tl 135-139), kus nähtub, et otsiti läbi I O elukoht ning 06.12.2012.a asitõendi vaatlusprotokoll (I köide tl 140-141), kus on vaadeldud tema elukohast ära võetud esemeid ning mh on vaadeldud tema mobiiltelefoni Samsung IMEI 357853046988508 mälu ning sealt nähtub, et ta oli salvestanud kontakt xxxxxx. Nähtuvalt kahtlustatava kinnipidamise protokollist (I köide tl 119-121) on K T ära näidanud enda telefoninumbrina xxxxxxx. Seega on eeltoodud tõenditega kogumis tõendatud see, et kuritegeliku ühenduse liikmed panid toime võõraste vallasasjade äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgi, s.o täitsid KarS § 199 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Kohus leiab, et see kuritegu oli toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega ning õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtule esitatud tõendeid hinnates kohus ei tuvastanud seda, et oleks toimunud asjade äravõtmine vägivallaga. Vägivalda peab olema asja äravõtmise vahend, olema suunatud kannatanu vastupanu 17(29)

1-13-4173

mahasurumisele. Käesoleval juhul tuleneb tunnistaja V S ütlustest, et see noormees tuli karbiga välja ja ta püüdis teda takistada, et ta välja ei tuleks. Ta püüdis karpi kinni hoida. Ta ei saanud seda karpi kätte. Ta ei saanud, kuna noormees palus oma nina mitte toppida sinna, kuhu ei ole vaja. Käeliigutusega küünarnukiga üritas noormees niimoodi takistada tal teed. Seega ei esinenud käesoleval juhul vägivalda, mis ilmneks ähvardamises (tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega), kehalises väärkohtlemises, piinamises või raske tervisekahjustuse tekitamises ning kui isegi jaatada vägivalla olemasolu, siis ei olnud see asja äravõtmise vahend. Nimelt oli karp juba kuritegeliku ühenduse liikme valduses, kui tunnistaja üritas seda enda kätte saada, kuid ei saanud seda karpi kätte. Eeltoodud kuritegeliku ühenduse poolt toime pandud kuritegudest nähtub, et kuritegeliku ühenduse liikmed on valinud isikuteks, kellelt kaup ära võtta need, kes toimetasid erinevat kaupa Vene Föderatsiooni jalgsi üle viies (nimetatut kinnitavad tunnistajate V S , A S, V Z ja kannatanute S N , Ž S , S S ja N K ütlused) ning kes hoidsid üleveetavat kaupa Malmi tänava hoovis ning sellise asutuse nagu Modern lähedal. Vaadeldes kuritegeliku ühenduse poolt juba toime pandud kuritegusid ilmneb neist ka veel üks lisatunnus, mis võimaldab rääkida kuritegelikust ühendusest ja mitte kuritegelikust jõugust, s.o asjaolu, et vägivallale inimeste vastu eelistatakse mitmesuguseid survevahendeid (nt arvulist üleolekut). III KarS § 256 on ammendava loeteluga alternatiiv-aktiline formaalne kuriteokoosseis. Seega tuleb KarS § 256 järgi objektiivse koosseisu tasandil tuvastada, et isik lõi kuritegeliku ühenduse, juhtis seda või värbas sellesse vähemalt ühe liikme. Seejuures peavad KarS § 256 järgi esitatud süüdistuses olema välja toodud tunnused, mille põhjal saab järeldada, et ühendus, mille isik lõi, mida ta juhtis või millesse ta liikmeid värbas, oli kuritegelik ühendus KarS § 255 lõike 1 mõttes. Järgmisena annab kohus õigusliku hinnangu sellele, kas on tõendatud see, et Anatoli Pokrovski lõi kuritegeliku ühenduse, juhtis seda või värbas sellesse vähemalt ühe liikme. Anatoli Pokrovskit süüdistatakse selles, et tema koos P O lõi septembrist 2012 kuni 20.11.2012 Narvas tegutsenud vähemalt seitsmest isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil, kuhu kuulusid lisaks Anatoli Pokrovskile septembrist 2012 kuni 20.11.2012 P O , R L , K T , M K , M K , I O ning teised tuvastamata isikud ning mille tegevus oli seotud Narva linnas üle Eesti-Vene piiri eraisikute ja äriühingute poolt veetava kauba ebaseadusliku omastamisega (vargus, röövimine), selle kauba tagastamise eest kauba omanike käest rahaliste summade väljapressimisega, ebaseaduslikult omastatud kauba realiseerimisega ning kuritegude toimepanemise läbi kuritegeliku ühenduse liikmetele kuritegeliku tulu teenimisega, so KarS 13-s ptk-s sätestatud esimese ja teise astme kuritegude toimepanemisega. Kuritegeliku ühenduse loomine on isiku juhtiv ja suunda näitav panus selle rajamisse. Kohus leiab, et kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis tõendaks seda, et Anatoli Pokrovski koos P O lõi kuritegeliku ühenduse septembris 2012.a. Nimetatut ei kinnita ükski kohtule esitatud tõend. Anatoli Pokrovskit süüdistatakse ka selles, et ta koos P O värbas kuritegeliku ühenduse liikmeteks R L, K T, M K, M K, I O ja teised tuvastamata isikud. Kuritegelikku ühendusse liikmete värbamine on plaanipärane tegevus, mille eesmärk on leida ühendusse uusi liikmeid. Kuna tegemist on formaalse kuriteokoosseisuga, ei ole tähtis, kas eesmärk saavutati. Ka ei ole tähtsust, millises vormis värbamine toimub (suuliselt, kirjalikult, avalikult, salaja) ja kas selle adressaat on konkreetne üksikisik või määramata isikute ring. Kohus leiab, et ka Anatoli 18(29)

1-13-4173

Pokrovski sellise tegevuse kohta ei ole esitatud kohtule mitte ühtegi tõendit, kust nähtuks, et ta oleks värvanud kedagi kuritegelikku ühendusse ning ka selles osas on süüdistus paljasõnaline ning tõendamata. Anatoli Pokrovskit süüdistatakse lisaks ka selles, et ta juhtis korralduste andmisega kuritegeliku ühenduse liikmete tegevust ning oma tegevusega Narva linnas kujundas ühenduse tahte, millele selle liikmed allusid. Juhtimine on kuritegeliku ühenduse tahte kujundamine, millele selle liikmed alluvad. Kohus leiab, et ei ole võimalik teha 26.02.2013.a jälitustoimingu protokollis (II köide tl 1-35) kajastuvast 12.11.2012. a kell 11:49:59 toimunud telefonikõnes Anatoli Pokrovski ja P O vahel olevast lausest, kus Anatoli Pokrovski ütleb P O : „Aga sõidad R juurde kontorisse, ta istub seal, ootab sind” tõsikindel järeldus selle kohta, et toimus korralduse andmine kuritegeliku ühenduse liikmele ning selliselt ühenduse tahte kujundamine. Esiteks ei ole tegemist käskiva kõneviisiga, vaid pigem annab aluse sõna aga kasutamine lause alguses asuda seisukohale, et toimus ettepaneku tegemine R juurde sõitmiseks. Süüdistatav Anatoli Pokrovski on selgitanud enda kohtuistungil antud ütlustes seda, mis oli selle telefonikõne põhjuseks. Nimelt tuleneb tema ütlustest, et hommikul kavatses ta minna trenni, talle helistas R ja küsis, mida ta teeb. Süüdistatav ütles, et pärast saame kokku, et praegu ta sõidab trenni. R L ütles, et ta tuleb ise trenni süüdistatava juurde. Ta täpselt ei mäleta, mida R L talle ütles, kuid mäletab, et R L ütles, et tema kliendil tekkisid probleemid, kui ta viis mingeid asju üle piiri ja kliendil on vaja abi, et saaks rahulikult neid asju üle piiri toimetada. Ta ütles R. L , et teda see ei huvita, millega ta saab aidata. Ta ütles R L , et ta ei sõida mingisugusele kohtumisele, et millega ta saab aidata. R palus tema käest O telefoninumbrit. Tal peas seda numbrit ei olnud, ütles, et lähme riietusruumi, et tal on telefon seal. Ta ütles, et vaatab oma telefonist ja siis annab numbri, aga L ütles, et tal ei ole aega, kuna tal on veel üks kohtumine planeeritud. Siis R L palus, et ta helistaks O , et too oleks tulnud tema kontorisse. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava ütluste usaldusväärsuses, vaatamata nende ütluste tähendusele süüdistatava enda jaoks. Kuna prokurör ei taotlenud süüdistatava poolt eeluurimisel antud ütluste avaldamist tema ütluste usaldusväärsuse kontrolliks, siis saab järeldada, et ta on menetluse kestel andnud järjepidevalt ühesuguseid ütluseid, tema ütlused on detailirohked ning tema ütlused ei ole ka vastuolus teiste kohtuliku uurimise käigus avaldatud ja kohtu jaoks usaldusväärseks peetud tõenditega. Nimelt kinnitab seda, et R L helistas Anatoli Pokrovskile 12.11.2012.a kell 10:49 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 28.02.2013.a (II köide tl 44-46). Seda, et R L kasutas telefoninumbrit +xxxxxxx tõendab ka tema 20.11.2012.a kinnipidamise protokoll (I köide tl 44-48). Samuti nähtub sellest protokollist, et kell 12.11.2012.a kell 11:49 helistas Anatoli Pokrovski P O . Nimetatut tõendab ka 26.02.2013.a jälitustoimingu protokoll (II köide tl 1-35), kust nähtuvad ka R L ja Anatoli Pokrovski ning Anatoli Pokrovski ja P O vaheliste vestluste sisud. Süüdistatava ütlustega haakub 26.02.2013.a jälitusprotokollis (II köide tl 1-35) sisalduv, mille kohaselt 20.11.2012.a kell 12:04:32 helistas R L K T ning palus P talle helistada. Järgmisest kõnest nähtub, et R L ei ole P O telefoninumbrit. P O toob veel välja selle, et ta andis R L , aga ta ju ei salvestanud seda. Seda, et R L ei olnud P O kehtivat telefoninumbrit tõendab kaudselt ka 16.01.2013.a asitõendi vaatlusprotokolli lisa (I köide tl 58-63), kus on kajastatud R L kinnipidamisel tal kaasas olnud mobiiltelefoni Nokia C6 telefoniraamatus olevaid kontaktnumbreid ning sealt nähtub, et tema kontaktide hulgas oli P (O ), kelle telefoninumber oli xxxxxxx ja ka O telefoninumbriga xxxxxx. Kuna sellest tõendist ei nähtu, millal on toimunud kontaktide salvestamine, siis viimati nimetatud telefoninumbri salvestamine võis toimuda alles päras seda, kui P O helistas 20.11.2012.a R Lodeikinile. 19(29)

1-13-4173

Isiku läbivaatuse protokollist 20.11.2012.a (I köide tl 49-53) nähtub, et R L võeti ära mobiiltelefon Nokia. Kohus leiab, et kui Anatoli Pokrovski oleks juhtinud seda kuritegelikku ühendust, siis oleks olnud ka loogiline see, et pärast 20.11.2012.a toimunud telefonikõnet R L ja K R vahel, kus viimane teatab, et tema see ettepanek sobib, oleks sellest teavitatud ka süüdistatavat. Käesoleval juhul kohtule selle kohta tõendeid esitatud ei ole. Nimetatud telefonikõnes toob küll R L sisse Anatoli nime, kes olevat öelnud, et ta leppis seal kõik kokku, kuid R L palub pärast seda kõnet K T, et P O helistaks talle. Seega kinnitab see kohtu jaoks süüdistatava ütluseid, mille kohaselt ütles ta R L, et teda see K R abistamine ei huvita, millega ta saab aidata. Seda, et Anatoli Pokrovski ei juhtinud seda kuritegelikku ühendust tõendab ka kohtu hinnangul 26.02.2013.a jälitusprotokollis (II köide tl 1-35) sisalduv 20.11.2012.a kõne kell 14:33:52 Anatoli Pokrovski ja R L vahel, kus süüdistatav ütleb, olles informeeritud sellest, et O võeti linnas kinni ning tema juurde tuli koju politsei, et ta lihtsalt üldse ei kujuta ette, ei oska oletada, mis seal on. Nimetatud kõne toimumist Anatoli Pokrovski ja R L vahel tõendab ka 04.03.2013.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (II köide tl 50-52). Süüdistatav on selgitanud seda, miks ta pärast trenni helistas R L ja P O selliselt, et kuna R tuli isegi tema juurde trenni, probleemi oli vaja lahendada väga kiiresti, siis tal tekkis lihtsalt huvi, kas nad said selle probleemi lahendatud või mitte. Kui ta tuli L juurde, siis L ütles, et ta ise midagi ei tea, et P sõitis inimestega kohtuma. Ta helistas siis P lihtsalt uudishimust, et saada teada, kas ta saab R aidata või mitte. Ta küsis P, kas saad aidata R või mitte. P vastas, et püüab ja oligi kõik. Midagi konkreetsemat ta ei rääkinud ning ta hiljem ei tundnud huvi O või R L, et kuidas asjaga edasi on. Ta vist ei näinud O ega L ja ei küsinud ka. Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis lükkaksid ümber tema ütlused ning võimaldaksid asuda teistsugusele seisukohale süüdistatava kohtumiste põhjuse osas R L ja P O. Samuti leiab kohus, et 26.02.2013.a jälitusprotokollis (II köide tl 1-35) sisalduv 20.11.2012.a kell 15:00 toimunud telefonikõne, mille toimumist tõendab ka 04.03.2013.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (II köide tl 50-53), Anatoli Pokrovski ja R L vahel, kus viimane ütleb, et „kuule, see on mingi teine, see pole vot ..., mida me, sada protsenti seal on midagi vaadake oma asjades” ei võimalda ka asuda seisukohale, et Anatoli Pokrovski juhtis kuritegelikku ühendust. See ei lükka ümber süüdistatava väiteid, mille kohaselt Roman Lodeikin rääkis talle, et tema kliendil tekkisid probleemid, kui ta viis mingeid asju üle piiri ja kliendil on vaja abi, et saaks rahulikult neid asju üle piiri toimetada ning süüdistatav vastas, et teda see ei huvita, millega ta saab aidata. Süüdistatav pole eitanud seda, et R L arutas temaga enda kliendil tekkinud probleeme kauba toimetamisega üle piiri. Kohus leiab, et ka 14.11.2012.a jälitusprotokollis (I köide tl 153-161) kajastuv vestlus, mis toimus 14.11.2012.a K R, I E ja R L vahel ei võimalda asuda seisukohale, et Anatoli Pokrovski juhtis kuritegelikku ühendust, mis tegutses septembrist 2012 kuni 20.11.2012.a Narvas. Nimetatud vestluses on R L väitnud, et Anatoli Pokrovski vastutab terve linna eest, see kuulub tema kompetentsi. Tema selles ei osale äris, aga see on tema võimu all kõik. Kui temaga kokkuleppele saate, tähendab kõiges leppisite kokku. Siin Narvas täpselt kõrgemat enam ei ole. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-8-10 p-des 9-10 on tõdetud, et otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid üksnes selles osas, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. Kui otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, siis kaudse tõendi sisuks on teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, vaid võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta. See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum 20(29)

1-13-4173

(süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis. Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-15-12, p-d 1314). Käesoleval juhul ei kinnita seda R L poolt väidetut teised kohtule kohtulikul uurimisel esitatud tõendid, mis võimaldaksid tõsikindlalt asuda seisukohale, et Anatoli Pokrovski juhtis süüdistusaktis ära toodud kuritegelikku ühendust. Kohus leiab, et Anatoli Pokrovski tegevusele õigusliku hinnangu andmisel on oluline pöörata tähelepanu R L poolt öeldud fraasile, mille kohaselt tema selles ei osale äris, aga see on tema võimu all kõik. Nimetatud lause ei võimalda pidada Anatoli Pokrovskit kuritegeliku ühenduse juhiks, kuna kohtu hinnangul kui ta ei osale äris, siis ei saa tal olla ka varalise kasu saamise eesmärki. Samuti annab R L poolt lausutu võimaluse ka tõlgenduseks, et Narvas pole enam kuritegelikus hierarhias kedagi kõrgemat, kuid see ei välista seda, et kuritegeliku ühenduse juht võib asuda ka kuskil mujal kui Narva linnas. Nimetatud seisukohale asumiseks annab aluse ka see, et väidetavalt Anatoli Pokrovski vastutab terve linna eest. Seega tekib küsimus, kelle ees ta vastutab. Vastavalt KrMS § 7 lg-le 3 kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Ka mõne suhteliselt iseseisva allstruktuuri juhtimine võib vastata juhtimise materiaalsele sisule, kuid siis peaks süüdistuses olema ära toodud, millise kuritegeliku ühenduse allstruktuuri juhtimisega on tegemist, et süüdistataval oleks võimalik teostada kaitseõigust. Kohus leiab, et tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et kohtu hinnangul andis R L kohtuistungil ebausaldusväärseid ütluseid, mis annab ka aluse kahelda tema poolt kannatanule K R öeldu tegelikkusele vastavuses. Samuti pole välistatud see, et R L olid aegunud andmed. Kohus leiab, et ka kriminaalasjas kogutud teised tõendid ei võimalda asuda seisukohale, et Anatoli Pokrovski juhtis kuritegelikku ühendust, mis tegutses Narva linnas septembrist 2012 kuni 20.11.2012.a. Nimelt nähtub kahtustatava kinnipidamise protokollist (I köide tl 79-83), et Anatoli Pokrovski elukohaks on xxx ning enda elukaaslasena on süüdistatav ära märkinud V M . 20.11.2012.a läbiotsimisprotokollist koos fototabeliga (I köide tl 84-95) nähtub, et otsiti läbi Anatoli Pokrovski elukoht xxx, mille puhul on tegemist 2-toalise korteriga ning läbiotsimise ajal tuli korterisse Anatoli Pokrovski. 16.01.2013.a asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (I köide tl 108-118) on vaadeldud objekte, mis võeti ära Anatoli Pokrovski elukohast xxx, s.h sularaha üldsummas 165 eurot, 1 rahakupüür 100 USD, sülearvuti ASUS, karatepulgad, AS EMT Simpel kõnekaart ning 7 mobiiltelefoni. 20.11.2012.a läbiotsimisprotokollist koos fototabeliga (I köide tl 96-107) nähtub, et otsiti läbi süüdistatava kasutuses olnud sõiduauto BMW reg nr xxx. Süüdistatava Anatoli Pokrovski ütluste kohaselt on tema elukoha näol tegemist üürikorteriga, mida ta koos elukaaslase V üürib 5 aastat koos ja nüüd siis juba 6.-7. aasta elukaaslane elab üksi. 2012.a tasusid nad ainult kommunaalkulud. Suvel maksid umbes 45 eurot ja talvel 80 euro ringis. Selle isiku nimi, kes korterit neile välja üürib, on V. Interneti, kaabeltelevisooni eest ei tasu nad midagi. Ta kasutab sõiduautot BMW kuskil 7 aastat. Täpselt ei mäleta. Umbes 5-6 aastat. Ta tangib autot ühes kuus 2 korda. Nad tangivad kohe terve paagi, kuna käivad ka Jaanilinnas tankimas, kuid kui on väga suur järjekord, siis ostavad bensiini nende isikute käest, kes toovad seda Venemaalt. Siis tuleb odavamalt välja kui tanklas. Kui nad tangivad Jaanilinnas, siis on 100 eurot, aga kui siin, siis 125-130 eurot. Ta ise remontis seda autot, aga ainult seda, mida ta ei saanud ise tehtud, teda aidati. Servise direktor on tema hea tuttav ja selle eest, milles teda aidati ta tasus väga vähe raha. Võib öelda, et selle auto ta pani ise oma kätega kokku. Kõige kallim remont oli mingi kinnituse vahetus, mis maksis 120 eurot. Auto oli kindlustatud kohustusliku kindlustusega, mis aastas maksab 120 eurot. Tema 21(29)

1-13-4173

tulu kuus oli 600 eurot hokist raha ja minimaalne palk 290 eurot. Toidule kuus kulutasid nad koos elukaaslasega 300-400 eurot. Kohtul ei ole alust kahelda nende süüdistatava ütluste tegelikkusele vastavuses, kuna neid ei lükka ümber ükski kohtule esitatud tõend. Tõendist isikule tehtud väljamaksete kohta (I köide tl 142) nähtub, et 2012.a oli Anatoli Pokrovski sissetulekuks keskmiselt 251, 70 eurot kuus. Tõendist isikule tehtud väljamaksete kohta (I köide tl 143) nähtub, et Anatoli Pokrovski elukaaslasel V M sissetulek 2012. a puudus. KrMS § 7 lg 2 kohaselt kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. Süüdistatav on samas aktiivselt asunud ennast kaitsma ning toonud ka detailselt välja enda sissetulekud ja väljaminekud ning loonud reaalse võimaluse ka oma väidete kontrollimiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis lükkaksid tema ütlused ümber ning vastavalt süüteomenetlusõiguse üldpõhimõtetele on süüteoetteheite puhul tõendamiskoormus riigil ning süütuse presumptsioonist tulenevalt ei pea süüdistatav enda süütust tõendama. Riiklikul süüdistajal oleks olnud võimalik välja selgitada kinnistusraamatust tehtava väljavõttega, kellelt süüdistatav korterit üürib ning kas ta maksab üüri. Korteriühistu esimehele tehtava päringuga oleks olnud võimalik välja selgitada kommunaalteenuste eest makstavad tasud. Fill OÜ-le (Fill Net) tehtava päringuga oleks olnud võimalik välja selgitada, kas süüdistatav sai tasuta kasutada internetti ja kaabeltelevisiooni. Samuti oleks olnud võimalik Narva Stars hokimeeskonna liikmetelt või süüdistatava poolt kohtuistungil nimetatud sponsoritelt saada infot selle kohta, kas Anatoli Pokrovskil oli lisaks 600 euro suurune lisasissetulek ning kas tal oli võimalik ise remontida tema kasutuses olnud mootorsõidukit BMW reg nr xxx. Seega oleks tulnud ära tõendada, et süüdistatava väljaminekud ületasid sissetulekuid ning tal pidi olema veel mingi täiendav tuluallikas võimaldamaks sellist eluviisi. Tulenevalt Riigikohtu 12.02.2008.a otsusest nr 3-1-1-91-07 saab kriminaalmenetluse seadustiku §-s 297 sätestatud kohtu võimalusel koguda tõendeid ka omal algatusel võistlevas kohtumenetluses olla vaid selgelt erandlik ja subsidiaarne tähendus ja kohtuotsus ei saa ainuüksi või määravas ulatuses tugineda kohtu enda algatusel kogutud tõenditele. Analüüsides süüdistatava Anatoli Pokrovski poolt välja toodud sissetulekuid ja väljaminekuid ei ole võimalik asuda seisukohale, et tal pidi olema veel lisaks kriminaalne tulu katmaks ära enda ja enda elukaaslase igakuised väljaminekud 2012.a. Seega ei ole alust kahelda ka tema ütlustes, mille kohaselt ta ei saanud endale midagi väga head lubada, aga eluks jätkus. Samuti ei leitud süüdistatava poolt kasutatava korteri ja sõiduauto läbiotsimisel midagi sellist, mis tõsikindlalt tõendaks tema poolt kuritegeliku ühenduse organiseerimist. Korterist leitud sularaha 165 eurot ja 100 USD ei ole sellisteks summadeks, mida süüdistatav ei oleks saanud teenida legaalsel teel. Samuti ei ole need summad võrreldavad näiteks summadega, mis oli ära võetud 20.11.2012.a läbiotsimisprotokolli kohaselt (I köide tl 64-71) OÜ L xxx, kus töötas R L ja mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (I köide tl 7278). Samuti arvestades seda kui kiiresti mobiiltelefonid uuenevad, siis ei saa pidada ka ainuüksi 7 mobiiltelefoni leidmist tema korterist selliseks asjaoluks, mis annaks aluse asuda seisukohale, et süüdistatav tegutses millegi ebaseaduslikuga. Süüdistatava elukoha läbiotsimisel koostatud 20.11.2012.a läbiotsimisprotokollist koos fototabeliga nähtub tagasihoidlik 2-toaline korter ning 16.01.2013.a asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I köide tl 108-118) nähtub, et korteris elavad isikud on allahindlusega riideid ostnud, mis ka viitab sellele, et ei olnud võimalik priisata ning tuli läbi mõelda tehtavad ostud. Nimetatut kinnitavad ka süüdistatava poolt antud ütlused, mille kohaselt olid nad leidnud võimaluse soodsamalt kütust osta. Kohus leiab ka, et asjaolu, et Anatoli Pokrovski ei otsinud suurema sissetulekuga töökohta, arvestades seda, et talle maksti OÜ-s M miinimumpalka on samuti eluliselt usutavalt 22(29)

1-13-4173

selgitatav sellega, et see töökoht sobis hästi tema sportliku eluviisiga, kuna ta pidi seal töötama ainult paar korda nädalas ning sisuliselt oli tal veel teine töökoht hokiklubis. Tema enda ütluste kohaselt, mida kinnitavad ka kannatanu S. N ütlused, käis ta lisaks hoki mängimisele veel jõusaalis ning pole alust kahelda ka tema ütlustes, mille kohaselt käis ta ka hommikuti jooksmas. Erinevaid spordialasid harrastava isiku elukohast karatepulkate leidmises ei ole ka midagi ebatavalist. Samuti on loogiline see, et tulenevalt 26.02.2013.a jälitusprotokollist (II köide tl 1-35) helistab Anatoli Pokrovski pärast seda, kui tema koju on tulnud politsei korteri läbiotsimiseks R L kui enda juristile nõu saamiseks. Asjaolu, et koheselt peale kõnet Anatoli Pokrovskiga helistab R L K R ei anna alust järeldada seda, et R L seostab Anatoli Pokrovski juurde koju politsei ilmumist just samal päeval K R poolt P O üle antud raha maksmisega. Nimelt nähtub eelnevast kõnest, et R L on teadlik sellest, et P O on kinni peetud ning tal on ka info, et Anatoli Pokrovski elukohta otsitakse läbi ning kuna ta ise vahendas kannatanu ja P O kohtumisi ning telefonikõnedest järeldub, et ta sai väga hästi aru, et tegemist on ebaseadusliku tegevusega, siis on ka loogiline, et ta helistab esmalt kannatanule K R , et mingid otsad leida. Samuti on selgitatav see, miks ta räägib K R Anatoli tagaotsitavaks kuulutamisest sellega, et ta on andnud kannatanule mõista, et Anatoli Pokrovski on kõik kokku leppinud, mida aga ei kinnita teised tõendid. R L lause kannatanu K R , mille kohaselt seal on mingi kahtlane haarang kõige peale, võimaldab ka asuda seisukohale, et Anatoli Pokrovski pole seotud selle kuritegeliku ühendusega, mis tegutses Narvas linnas septembris 2012.a kuni 20.11.2012.a. Seega on kohtul tekkinud kõrvaldmata kahtlus süüdistatava süüdiolekus, mis tuleb tulenevalt KrMS § 7 lg-st 3 tõlgendada süüdistava kasuks ning süüdistatav tuleb õigeks mõista süüdistuses KarS § 256 lg 1 järgi, kuna kohtuliku uurimise käigus kogutud tõenditega ei leidnud tõsikindlalt tõendamist see, et Anatoli Pokrovski oleks organiseerinud kuritegeliku ühenduse. Asjaolu, et süüdistatav tunneb mitmeid kriminaalkorras karistatud isikuid: O J , keda on Viru Maakohtu 20.03.2012.a otsusega karistatud KarS § 184 lg 21 p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi liitkaristusega 10 aastat (II köide tl 171-184), nägupidi tunneb A A , keda on Tartu Ringkonnakohtu 24.04.2013.a otsusega karistatud KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 136 lg 1 järgi vangistusega 4 aastat (II köide tl 185-203), V Š , V Ž ei võimalda asuda teistsugusele seisukohale, kuna nimetatud isikute tundmine ei tõenda kuritegeliku ühenduse organiseerimist ning on selgitatav sellega, et Anatoli Pokrovski ütluste kohaselt on ta viibinud reaalselt vanglas 5 aastat ja 8 kuud ning selle aja jooksul oli tal võimalik tutvuda mitmete kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kedagi neist eelpool nimetatud meesterahvastest oleks karistatud kuritegelikku ühendusse kuulumise eest või kuritegeliku ühenduse organiseerimise eest. Kohtu kõrvaldamata kahtlust selles, et Anatoli Pokrovski ei ole toime pannud kuritegeliku ühenduse organiseerimist suurendab ka see, et nähtuvalt sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (II köide tl 57-59) on 10.11.2012.a kell 14:52, s.o päeval, mil toimus kuritegeliku ühenduse poolt kaupade äravõtmine S S ja N K , helistanud P O Anatoli Pokrovskile. 26.02.2013.a jälitusprotokollis (II köide tl 1-34) nimetatud telefonikõne sisu on jäetud kajastamata, samas kui Viru Maakohtu 30.10.2012.a määrusega nr 108-L/P on antud luba teostada mh P O suhtes perioodil 01.11.2012.a kuni 20.11.2012.a jälitustegevust ning sellest protokollist nähtub, et 10.11.2012.a toimunud telefonikõned, milles osalejaks oli P O , on jälitusprotokollis kajastatud. Samuti annab aluse asuda seisukohale, et Anatoli Pokrovski ei organiseerinud kuritegelikku ühendust kannatanu K R ütlused, mille kohaselt P O ütles, et kui keegi tuleb juurde, siis ütle, et töötad P , ilmselt ta on väga populaarne. P O võib-olla tegutses ka omal initsiatiivil, kui ta on väga tuntud inimene, aga ta ei oska öelda. Mingeid teisi nimesid ta ei maininud. Anatoli Pokrovski nime kuulis ta ainult L käest. Nimetatud kannatanu ütlused haakuvad 22.11.2012.a jälitusprotokollis (II köide tl 60-64) P O poolt K R ja I E lausutuga, mille kohaselt vältimaks edaspidi kauba äravõtmist tuleb öelda, et nad justkui 23(29)

1-13-4173

töötavad P . Kohus leiab, et kui uskuda R L sõnu, mille kohaselt Anatoli Pokrovskist siin Narvas enam kõrgemat ei ole, siis oleks olnud loogiline, et P O oleks ka öelnud, et tuleb öelda, et töötavad Anatoli Pokrovskiga kui viimane oleks juhtinud seda kuritegelikku ühendust. IV Kohus tegi kohtumenetluse pooltele tulenevalt KrMS § 268 lg-st 5 ettepaneku avaldada enda põhistatud seisukoht KarS § 255 lg 1 kohaldatavuse kohta kui süüdistuses kirjeldatu osutub täielikult või mingis osas tõendatuks. Tulenevalt Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-57-09 punktist 13.1 kuritegelikku ühendusse kuulub isik, kes organisatsiooni osana selle tahtele allub ja aitab oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Seejuures ei pea see isik vahetult osa võtma ühenduse poolt toimepandavatest kuritegudest. Seega eeldab ühenduse liikmeks olemine kavandatud püsivat või vähemalt pikemaajalist aktiivset panust ühenduse tegevusse. Liikme tegevus peab aitama saavutada ühenduse eesmärke. Ka üksnes kuritegeliku ühenduse tegevusele kaasaaitamine, ilma selle liikmeks olemata, ei tähenda sellesse kuulumist. Kohtu hinnangul puuduvad tõendid, mis võimaldaksid tõsikindlalt järeldada, et Anatoli Pokrovski kuulus Narvas septembris 2012 kuni 20.11.2012.a tegutsenud kuritegelikku ühendusse. Puuduvad tõendid selle kohta, et ta oleks andnud enda aktiivse panuse kuritegeliku ühenduse tegevusse. Kohtule on esitatud üksnes tõendeid selle kohta, et Anatoli Pokrovski suhtles mõnede kuritegeliku ühenduse liikmega. Seda kinnitab nt 14.11.2012.a jälitusprotokoll (I köide tl 174-192), kus nähtub, et K T on suhelnud Anatoli Pokrovskiga telefoni teel 28.09.2012.a kell 12:20 (28 sekundit) ja kell 12:19 (23 sekundit); 03.10.2012.a kell 16:32 (12 sekundit), 07.10.2012.a kell 20:41 (1 min ja 15 sekundit). Anatoli Pokrovski on selgitanud suhtlemist K T selliselt, et ta soovis osta K T isa kaudu soodsamalt mett. Nimetatud väidet ei ole kohtuliku uurimise käigus esitatud tõenditega ümber lükatud. Samuti leiab kohus, et üksnes asjaolu, et isik suhtles nimetatud perioodil mitme kuritegeliku ühenduse liikmega ei võimalda asuda seisukohale, et ta oli ka ise selle kuritegeliku ühenduse liikmeks, alludes organisatsiooni osana selle tahtele ja oma tegevusega aitas kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Kohus leiab, et ei leidnud tõsikindlalt tõendamist see, et Anatoli Pokrovskil oleks olnud mingi kindel koht ühenduse struktuuris ja ta oleks sellest kohast lähtuvalt andnud panuse ühenduse eesmärkide realiseerimisse. Kohus on ka seotud süüdistuse piiridega ning ei saa neist omaalgatuslikult väljuda ning kohtul ei ole võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. V Väljapressimise objektiivne koosseis on varalise kasu üleandmise nõudmine, millega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Nõudmine moodustab käesoleva paragrahvi koosseisuteo juhul, kui sellega kaasneb: a) ähvardus piirata isiku vabadust; 2) ähvardus avaldada häbistavaid andmeid; c) ähvardus hävitada või rikkuda vara; d) vägivald. A. Pokrovskit süüdistatakse KarS § 214 lg 2 p 4 järgi, s.o väljapressimises kuritegeliku ühenduse poolt. Vastavalt süüdistuse tekstile, millega kohus on seotud, seisnes väljapressimine selles, et P O ajavahemikul 28.09.2012 kuni 03.10.2012, olles eelnevalt väljapressimise kooskõlastanud A. Pokrovski ja R. L ning nende teadmisel ja heakskiidul, nõudis koos K T , M K ja M K ajavahemikus 28.09.2012 kuni 02.10.2012 Narva linnas OÜ-le G T C kuuluva ebaseaduslikult omastatud kauba tagastamise eest vähemalt 3000 euro üleandmist, ähvardusega vastasel korral kaupa mitte tagastada ning realiseerida kolmandatele isikutele s.o OÜ G T C jaoks hävitada või rikkuda. Kohus leiab, et kohtule pole esitatud tõendeid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et P O poolt koos K T , M K ja M K ajavahemikus 28.09.2012 kuni 02.10.2012 Narva linnas OÜ24(29)

1-13-4173

le G T C kuuluva ebaseaduslikult omastatud kauba tagastamise eest vähemalt 3000 euro üleandmine oli A. Pokrovskiga kooskõlastatud ning see toimus Anatoli Pokrovski teadmisel ja heakskiidul. Nimetatut ei tõenda ükski kohtule esitatud tõend. Samuti ei võimalda A. Pokrovskit süüdi mõista KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ka süüdistuse tekst. Tulenevalt Riigikohtu 23. novembri 2012.a otsusest nr 3-1-1-103-12 punktist 9 märgib kriminaalkolleegium, et nõustuda ei saa kassaatori seisukohaga, et väljapressimise koosseisu täidab ka see, kui isikult nõutakse varalise kasu üleandmist pelgalt ähvardusega jätta ta vastasel korral mingist varast ilma (nt ähvardades mitte tagastada kannatanult eelnevalt varastatud eset). KarS § 214 lg-1 sätestatu kohaselt on varalise kasu üleandmise nõude esitamine kuriteona karistatav, kui selline nõudmine on esitatud ähvardusega piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda. KarS § 214 sõnastus ei võimalda tõlgendust, mille kohaselt piisaks väljapressimise toimepanemiseks ka pelgalt ähvardusest jätta isik varast kestvalt ilma. Iseenesest on kahtlemata õige kassaatori esile tõstetud asjaolu, et kannatanu jaoks ei ole vahet, kas ta jääb varalise kasu üleandmise nõudmise täitmata jätmisel mingist enda varaosast ilma selle kahjustamise tõttu või põhjusel, et temalt eelnevalt varastatud asja ei tagastata. KarS § 214 kontekstis on aga siiski määrav just see, millise teoga ähvardades kannatanu tahet painutada püütakse. KarS § 2 lg-st 4 nähtuvalt on keelatud tunnistada tegu süüteoks analoogia põhjal, millest tuleneb keeld arendada karistusseaduse regulatsiooni edasi väljapoole seaduses endas ette antud karistatavuspiire. Viimane kujutaks endast ühtlasi ka KarS § 2 lg-s 1 ja PS § 23 lg-s 1 sätestatud karistusseaduse määratletuspõhimõtte (nullum crimen nulla poena sine lege certa) rikkumist. Määratletuspõhimõtte kohaselt peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud, et igaühel oleks võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada. Seetõttu tuleb iseäranis karistusõigusnormi sisu selgitamisel esmajoones tugineda selle grammatilisele tõlgendamisele. Eeltoodust tulenevalt ei oleks võimalik Anatoli Pokrovskit süüdi mõista KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ka siis, kui kohtuliku uurimise käigus oleks leidnud tõendamist selline temapoolne tegevus, mis on ära toodud süüdistusaktis. Esitades kannatanule varalise kasu üleandmise nõude, ähvardusega vastasel korral kaupa mitte tagastada ning realiseerida kolmandatele isikutele ei ole seega tegemist kuriteoga, mida oleks võimalik kvalifitseerida KarS § 214 järgi. Nimetatud tegu on kvalifitseeritav KarS § 202 järgi, aga kuna kohus leidis, et puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid seda, et Anatoli Pokrovski oleks kuidagi osalenud OÜ G T C vastu suunatud ebaseaduslikus tegevuses, siis ei ole võimalik teda ka nimetatud paragrahvi järgi süüdi mõista. Süüdistusakti kohaselt on Anatoli Pokrovskile inkrimineeritud veel üks väljapressimise episood, mille kohaselt P O 12.11.2012 Narva linnas, olles eelnevalt väljapressimise kooskõlastanud Anatoli Pokrovski ja R L ning nende teadmisel ja heakskiidul, nõudis OÜ G T C esindajalt 250 eurot kuus iga üle Eesti-Vene piiri OÜ-le kuuluvat kaupa vedava sõiduki eest. Kohus leiab, et ka selle episoodi puhul ei ole tõendatud see, et Anatoli Pokrovski oleks kooskõlastanud P O tegevuse OÜ G T C suhtes ning see oleks toimunud tema teadmisel ja heakskiidul. Samuti leiab kohus, et käesoleval juhul on nimetatud kuriteoepisoodi puhul tegemist puuduliku süüdistusega, mis ei võimalda ka isikut KarS § 214 järgi süüdi mõista ning kohtul puuduvad KrMS § 14 lg-s 1 sätestatud võistlevuse põhimõttest tulenevalt volitused omal algatusel süüdistust täiendada ja täpsustada kohtuotsuses. Vastavalt Riigikohtu otsusele nr 31-1-53-07 olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi omistada isegi sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. Nimelt on jäänud süüdistuses märkimata väljapressimise objektiivse koosseisu realiseerimiseks oblikatoorsed tingimused, mille kohaselt peab varalise kasu üleandmise nõudmisega kaasnema ähvardus või vägivalla 25(29)

1-13-4173

kasutamine. Käesoleval juhul on need asjaolud, mis võimaldaksid isiku tegevuse kvalifitseerida väljapressimisena jäänud süüdistusaktis märkimata ning sellega kaasneb tõendamiseseme asjaolude tuvastamatus ilma süüdistuse raamidest väljumata. Kuna kohus leidis, et süüdistatava tegevus talle nimetatud süüdistuse osas inkrimineeritud tegudes ei ole tõendatud, siis ei tule kohtul anda hinnangut ka sellele, kas tema tegevus vastab mõnele muule karistusseaduse normile, mille järgi oleks see tegu võimalik KrMS § 268 lg-s 6 sätestatud korras ümber kvalifitseerida. VI Tulenevalt KrMS 126 lg 3 p-st 2 menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Kriminaalasja juures asitõendina olev P O ära võetud beeži värvi kootud müts ja sall – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel P O . Kriminaalasja juures asitõendina olev K T ära võetud laste kaelusmüts LENNE tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel OÜ-le G T C esindajale K R . Tulenevalt KrMS 126 lg 3 p-st 1 menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. CD-plaat, mis on 14.11.2012.a jälitusprotokolli lisa (ümbrik nr 1, I köide tl 162) – jätta kriminaalasja juurde; CD-plaat, mis on 14.11.2012.a jälitusprotokolli lisa (ümbrik nr 2, I köide tl 173) – jätta kriminaalasja juurde; CD-plaat, mis on 22.11.2012.a jälitusprotokolli lisa (ümbrik nr 3, II köide tl 64a) – jätta kriminaalasja juurde; CD-plaat, mis on 20.11.2012.a salvestus isiku läbivaatusest ja kinnipidamisest (ümbrik nr 4, II köide tl 66) – jätta kriminaalasja juurde; DVD plaat, mis on 26.02.2013. a jälitusprotokolli lisa (ümbrik nr 10, II köide tl 35) – jätta kriminaalasja juurde; CD-R plaat, mis on 27.02.2013.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolli lisa (ümbrik nr 11, II köide tl 43) – jätta kriminaalasja juurde; CD-R plaat, mis on 28.02.2013.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolli lisa (ümbrik nr 12, II köide tl 46) – jätta kriminaalasja juurde; CD-R plaat, mis on 01.03.2013.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolli lisa (ümbrik nr 13, II köide tl 49) – jätta kriminaalasja juurde; CD-R plaat, mis on 04.03.2013.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolli lisa (ümbrik nr 14, II köide tl 53) – jätta kriminaalasja juurde; CD-R plaat, mis on 12.03.2013.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolli lisa (ümbrik nr 15, II köide tl 56) – jätta kriminaalasja juurde; CD-R plaat, mis on 14.03.2013.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolli lisa (ümbrik nr 16, II köide tl 59) – jätta kriminaalasja juurde. VII Viru Maakohtu 28.03.2013.a määrusega arestiti konfiskeerimise tagamiseks Anatoli Pokrovski vara: sularaha 165 eurot ja sularaha 100 USD (I köide tl 144-148). Vara arestimise 26(29)

1-13-4173

protokoll (I köide tl 149) ning raha tagatiskontole kandmise määrus (I köide tl 150) on koostatud 01.04.2013.a. Sularaha sissemakse kviitungitelt nähtub, et arestitud raha on kantud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 (I köide tl 151-152). Kuna Anatoli Pokrovski mõisteti õigeks, siis on vara arestimise alus ära langenud ning A. Pokrovskilt arestidud vara, s.o sularaha 165 eurot ja 100 USD tuleb vabastada arestist ning tagastada Anatoli Pokrovskile kohtuotsuse jõustumisel. VIII KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Kuna kohus mõistis Anatoli Pokrovski õigeks tuleb jätta menetluskulud, s.o toimiku koopia tegemise kulu 0, 45 eurot riigi kanda. IX KrMS § 316 p 1 vahistatud süüdistatav vabastatakse istungisaalis viivitamata, kui ta mõistetakse õigeks. KrMS § 314 punkti 6 kohaselt märgitakse kohtuotsuse resolutiivosas õigeksmõistetule kriminaalmenetlusega tekitatud kahju suurus. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § 2 lg 2 sätestab, et kohus, samuti prokurör, uurija või muu ametiisik, kes teeb AVVKHS § 2 lõikes 1 näidatud otsuse või määruse, peab selles näitama päevade arvu, millal isikult oli alusetult vabadus võetud (lause 1). Kui AVVKHS § 1 lg 3 alusel ei tule isikule temalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitada, märgib kohus, prokurör või uurija selle otsuses või määruses (lause 2). Kriminaalasja materjalidest ei nähtu ühtegi AVVKHS § 1 lg-s 3 sätestatud kahju hüvitamist välistavat asjaolu. Seega tuleb need 447 päeva, mil Anatoli Pokrovski viibis vahi all, lugeda AVVKHS § 1 lg 1 p-st 1 § 2 lg-st 2 ja KrMS § 314 p-st 6 juhindudes ajaks, mil A. Pokrovskilt oli alusetult vabadus võetud. Lähtudes AVVKHS § 2 lg-st 3 selgitab kohus Anatoli Pokrovskile, et alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest hüvitise saamiseks peab ta kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast esitama rahandusministeeriumile kirjaliku avalduse. Avaldusele tuleb lisada jõustunud otsuse ärakiri (AVVKHS § 4 lg 2). Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 306, 309 lg 2, 311, 312, 314, 315, 316 p 1.

(allkirjastatud digitaalselt) Mari-Liis Avikson Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt) Svetlana Sepp Rahvakohtunik

27(29)

1-13-4173

(allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Raud Rahvakohtunik

28(29)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.