Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
12. juuni 2014.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 03.06.2014.a.
Kohtuasja number
1-05-394
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Aleksandr B.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
ALEKSANDR B.S, isikukood 38512223718, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 20.01.2010 ja lõpp 22.01.2015
Jätta ALEKSANDR B.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Aleksandr B.S-ile ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 12.05.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr B.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Narva Linnakohtu 28.12.2005 kohtuotsusega tunnistati Aleksandr B.S süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud; KarS § 215 lg 2 p 1,3 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud, KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat 2 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Aleksandr B.S-ile mõistetud üksikaristustest raskeima suurendamise teel 5 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvestati karistusaja hulka Aleksandr B.S-i vahi all viibimise aeg alates 10.11.2004 kuni 30.03.2005 ja alates 28.10.2005 kuni 04.11.2005. KarS § 74 lg 1,3 alusel vabastati Aleksandr B.S täies vangistuse kandmisest tingimisi 3-aastase katseajaga ja allutati ta käitumiskontrollile. Katseaja kulgemise algust arvestati alates 28.12.2005. Kohtuotsus jõustus 05.01.2006.
Viru Maakohtu 26.01.2007 kohtuotsusega tunnistati Aleksandr B.S süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistati 5-kuulise vangistusega. KarS § 74 alusel vabastati Aleksandr B.S vangistusest tingimisi 2-aastase katseajaga ja allutati käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel pandi Aleksandr B.S-ile kohustus hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Katseaja algust arvestati alates 26.01.2007. Kohtuotsus jõustus 03.02.2007. Harju Maakohtu 05.03.2007 kohtumäärusega nr 1-07-2606 vastavalt KrMS § 431 liideti Aleksandr B.S-ile Narva Linnakohtu 28.12.2005 kohtuotsusega ja Viru Maakohtu 26.01.2007 kohtuotsusega määratud katseajad. A. B.S-ile määrati 3-aastane katseaeg, mille kulgemise algust arvestati alates Narva Linnakohtu 28.12.2005 otsuse kuulutamisest, s.o alates 28.12.2005 ning katseaja lõpukuupäevaks loeti 27.12.2008. Kohtumäärus jõustus 16.03.2007. Viru Maakohtu 25.01.2010 kohtumäärusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel Aleksandr B.S-ile Narva Linnakohtu 28.12.2005 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-05-394 mõistetud karistus, 5 aastat vangistus, täitmisele. KarS § 68 alusel arvestati karistusaja hulka Aleksandr B.S-i vahi all viibimise aeg alates 10.11.2004 kuni 30.03.2005 ning alates 28.10.2005 kuni 04.11.2005 ja lõplikuks karistuseks loeti 4 aastat 7 kuud 2 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 4 pöörati Aleksandr B.S-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.01.2007 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-03-54 mõistetud karistus 5 kuud vangistust, täitmisele. KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud üksikaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti Aleksandr B.S-ile liitkaristuseks 5 aastat 2 päeva vangistust. Karistuse alguseks loeti 20.01.2010 ja lõpuks 22.01.2015. Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 7-l korral, vanglas kannab karistust kolmandat korda. Käesolev karistus on mõistetud varguse eest, mille ajendiks oli majandusliku kasu saamine ja sõltuvusprobleemid. Kuritegude laad on sarnane, kõik toimepandud kuriteod on varavastased. Kinnipeetav on vangistuses viibides distsiplinaarkaristused puuduvad.
täitnud
individuaalset
täitmiskava.
Kehtivad
Kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht. Ta on omandanud keevitaja eriala, kuid peale vabanemist kindel töökoht puudub. Uue kuriteo toimepanemise risk on vabanedes olemas, kuna tema poolt toime pandud kuriteod on varavastased. Suhted lähedastega on normaalsed, samas on ka kinnipeetava vennad korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav on mõjutatav ja sõltub teistest inimestest, samuti on ta mitmel korral pannud kuritegusid toime grupis. Isikut on alkoholiseaduse alusel karistatud kaks korda, ka kuriteod pani ta toime alkoholijoobes olles. Isik on varasemalt süstinud amfetamiini. Juhul kui ta jätkab narkootikumide tarvitamist, on uue kuriteo risk olemas. Isikul on diagnoositud sõltuvus. Isik ei suuda otsuseid tehes varasematest kogemustest õppida. Probleemide lahendamiseks paneb toime uusi õigusrikkumisi. Isik on varasemalt kahel korral kriminaalhoolduse all olnud ning rikkunud mõlemal juhul kriminaalhoolduse nõudeid, s.o pani katseajal toime uue kuriteo ja rikkus talle määratud kohustusi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on 70%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 32%. Viru Vangla ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht.
30.05.2014 kohtule edastatud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Vangistatu eelnevat karistatust ja kuritegude raskusastet arvestades puudub alus kinnipeetavat vabastada tingimisi enne tähtaega. Kuna isik kannab karistust mh väljapressimise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral riivata ühiskonna ja kannatanute õiglustunne, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et väljapressimine ei ole tolereeritav ning toob kaasa riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt antud võimalust karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 70%. Isiku varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus, arv ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele ning korduva kuriteo toimepanemise kõrgele riskile. Maakohtu istung. 03.06.2014 toimunud videokohtuistungil süüdimõistetu midagi öelda ei soovinud. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukohtadega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas elukoht ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 7-l korral. Kahel korral on ta olnud kriminaalhoolduse all, kuid on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud katseajal toime uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt on tõenäoline, et isik ka sel korral ei suuda talle pandavaid kohustusi täita ega katseaega edukalt läbida. Isikut on korduvalt karistatud varavastaste süütegude eest. Korduv karistatus samalaadsete kuritegude eest näitab, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning jätkab kuritegude toimepanemist. Kuivõrd isikul puudub töökoht, on kohtu hinnangul olemas
arvestatav risk, et isik jätkab majanduslike raskuste ilmnemisel varavastaste kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad isiku suunamiseks seaduskuulekale teele ja kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel oleks asjaolusid arvestades ennatlik. Kohus märgib, et uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on kõrge – 70% - ning kinnipeetava vabastamist ei toeta prokuratuur ega vangla. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Aleksandr B.S-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu Aleksandr B.S-i vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.