Toimik nr 1-14-1240
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
03.juunil 2014 Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-14-1240
Kohtukoosseis
Kohtunik Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Andrey Ryashini tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
03.06.2014 avalikul kohtuistungil
Süüdimõistetu
Andrey Ryashin, isikukood 37504053711, xxx Antti Aitsen
Prokurör
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Andrey Ryashin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.05.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrey Ryashini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Andrey Ryashin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 27.02.2014 kohtuotsusega KarS § 120, § 122, § 136 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 ja KarS § 65 lg 1 alusel 6 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 19.05.2010 ja lõpp 19.05.2016. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 19.05.2014. Kinnipidamisasutusest Andrey Ryashini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse jooksul on kinnipeetav töötanud 1(4)
majandustöödel abitöölisena koristajana ja pesumajas. Lisaks on vangistuse jooksul läbinud riigikeele kursused xxx ja omandanud koka kutsehariduse. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda xxx. Varasemalt on omandanud keskhariduse autoremondilukksepa eriala. Vabaduses omas ettevõtet, mille direktor oli. Kinnipeetav omab tasumata hagisid 9 733,43 eurot. Vabanemisel garanteerib kinnipeetavale töökoha xxx autoremondi alal miinimumpalgaga. Kinnipeetav tunnistab, et enne vangistust käis regulaarselt kasiinos mängimas. Sõltuvust ei tunnista. Isik on kriminaalkorras karistatud vägivalla kasutamise eest, mis viitab isiku võimalikule impulsiivsele käitumisele. Oht seisneb võimalikus vägivalla kasutamises ning rahvatervise kahjustamises narkootikumide käitlemise kaudu. Viru vangla toetab Andrey Ryashini ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib Andrey Ryashin peale vabanemist elama asuda xxx. Tegu on ühetoalise korteriga, kus keegi ei ela. Nimetatud korteri pärandas testamendiga kinnipeetavale tema tädi. Kinnipeetavale garanteerib vabanemisel töökoha xxx juhatuse liige Vxxx Fxxx kinnitas, et Andrey Ryashinile garanteeritakse töökoht xxx, miinimumpalgaga. Vabaduses toetab kinnipeetavat moraalselt sõber DxxxKxxx. Andrey Ryashin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Ta palub kohtult arvestada, et kõik kohtuotsused on tema suhtes tehtud siis kui ta viibis vangistuses. Enne vangistust oli tal ainult üks karistus väärteo eest. Prokurör toetas kohtuistungil Andrey Ryashini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et süüdimõistetu väärib ennetähtaegset vabastamist ja karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud. Isikule on tagatud vabaduses elu- ja töökoht. Ka vangla leiab, et uue kuriteo toimepanemise riskid ei ole kõrged. Isiku käitumine vanglas on hea. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Andrey Ryashin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kolmkorda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Isikut on varasemalt karistatud kahel korral narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ja narkootilise aine üle EV riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamises isikute grupi poolt. Käesoleval ajal kannab karistust isikuvastaste kuritegude ähvardamine, piinamine ja teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise eest. Viru Maakohtu 27.02.2014 kohtuotsusest (lk 14-20) on näha, et kahe kannatanu suhtes kasutati vägivalda grupi poolt, ühte kannatanut peksti kirvevarrega, jalgadega ja pesapallikurikaga korduvalt erinevatesse kehapiirkondadesse põhjustades talle järjepidevat valu ja ähvardati tapmisega. Kuritegevuse tulemusena tekitati kannatanule parema hüppeliigese välise luupekse kinnise murru, vasaku küünarluu kinnise murru, ninaluude murru, kuuenda roide murru paremal kehapoolel ning peaaju põrutuse. Teist kannatanut lõid kahel korral rusikaga rinna piirkonda põhjustades talle füüsilist valu ning samas ähvardati tervisekahjustuse tekitamisega. Seega on näha, et kuritegude dünaamika on aja jooksul olnud mitmekesine ja grupilistele narkokuritegudele on lisandunud grupilised vägivallateod mitme kannatanu suhtes. 2(4)
Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Andrey Ryashini puhul ei ole täitnud eesmärki nimelt kohtul ei tekkinud sellist veendumust, nagu prokuröril, et isik suudab hoiduda uute kuritegude toimepanemisest Süüdimõistetu pani toime mitu esimese astme grupilist narkokuritegu ja isikuvastase grupilise kuriteo toime, mille käigus kasutati julmalt vägivalda mitme kannatanu suhtes, kasutades peksmiseks pesapallikurikat. Süüdimõistetu kuritegelik tegevus, nagu nähtub kohtuotsusest ja tema karistustest oli pikaajaline aktiivne ja kõrgendatud ohu tasemega. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetav kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul töötanud majandustöödel abitöölisena xxx. Lisaks on läbinud riigikeele kursused xxx tasemel ja omandanud koka kutsehariduse. Prokurör palus juhtida tähelepanu asjaolule, et isik on järjekorras avavangla osakonda paigutamisele. Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument ID-kaart kehtivusega 30.07.2014. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral asub kinnipeetav elama xxx. Vabanemisel garanteerib Andrey Ryashinile töökoha xxx autoremondi alal, miinimumpalgaga (garantiikirja esitatud ei ole, kuid ettevõtte juhatuse liige on kinnitanud kinnipeetava töölevõtmist). Arvestades Andrey Ryashini poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (viimane isikuvastane kuritegu ähvardamine, piinamine ja teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmine), korduvaid karistusi (korduvad narkokuriteod ja narkootilise aine ebaseaduslik sisse ja väljavedu) on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub kindlalt üle tema võimalused vabaduses (elukoha omamine, lähedaste (sõbra) toetus ja ka töökoht). Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud vägivallategude asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elukoha omamine, lähedaste toetus ja töökoht. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja isegi töökoht xxx), kuid see ei takistanud Andrey Ryashinil vägivallategusid ja narkokuritegusid toime panna. Kohtul ei ole nii kindlalt veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, seda põhjusel, et isik tegutses kuritegelikult pikema aja jooksul, millest annavad teada, tema suhtes tehtud kolm kohtuotsust, millest kaks on tehtud grupilistes narkoasjades. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Võrreldes isiku poolt toimepandud tegudega on ärakantud karistusaeg veel liiga väike, et ühiskonna huvid oleksid piisavalt kaitstud ja karistuse eesmärgid saavutatud. Kohus arvestab, et isiku puhul on see esimene vangistus, kuid ka esimese vangistuse puhul peab ärakantud karistusaeg õiglane ja piisav eesmärkide saavutamiseks, lähtudes kõigepealt toimepandud kuritegude asjaoludest. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 19.05.2016, ärakandmiseks on veel ligi 2 aastat, mis on vägagi pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Ennetähtaegne vabastamine on isiku puhul ilmselt ennatlik arvestades ka vägivallakuritegude toimepanemise asjaolusid (kohtuotsus). Kohus rõhutab, et ennetähtaegse küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3). 3(4)
Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega- kaitsta õiguskorda. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Andrey Ryashini temale Viru Maakohtu 27.02.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.