lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-1240/17

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 27.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-1240/17
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
27.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2453
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-1240/37Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja03.06.20141-14-1240/43Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium26.06.20141-14-1240/56Viru Maakohus Rakvere kohtumaja11.12.20141-14-1240/61Viru Maakohus Narva kohtumaja02.02.20151-14-1240/70Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium05.03.20151-14-1240/78Viru Maakohus Rakvere kohtumaja12.08.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-14-1240

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.veebruaril 2014.a, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-14-1240 (14740000028)

Kohtunik

Galina Jasnjuk

Kohtuistungi sekretär

Ilona Berezina

Tõlk

Irina Ogurova

Kriminaalasi

F.K ja S.C süüdistuses KarS § 120, § 122, § 136 lg 1 järgi, kokkuleppemenetluse korras

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitsen.

Süüdistatav

F.K Elukoht xxx, asukoht Viru Vangla, isikukood XXX, VF kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: - 07.12.2010.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 184 lg 2 p 1, § 392 lg 2 p 2 - § 22 lg 2, § 25 lg 2 järgi vangistusega 3 aastat 9 kuud, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 3 aastat 7 kuud 15 päeva; - 12.03.2012.a Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt KarS § 184 lg 2 p 1,2, § 392 lg 2 p 2 järgi vangistusega 6 aastat, KarS § 65 lg 1 alusel vangistusega 6 aastat. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kannab karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 12.03.2012.a otsuse alusel.

Kaitsja

Vandeadvokaat Jekaterina Jevšina

Süüdistatav

S.C Elukoht Xxx, isikukood XXX , EV kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: - 04.07.2013.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 201 lg 1 järgi, KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi

1-14-1240 vangistusega 2 kuud katseajaga 18 kuud. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja

Vandeadvokaat Galina Tšelnokova

RESOLUTSIOON

Tunnistada F.K süüdi KarS § 120 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada F.K süüdi KarS § 122 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Tunnistada F.K süüdi KarS § 136 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista F.K-le liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 15.02.2009.a kuni 17.02.2009.a, so 3 (kolm) päeva, karistusaja hulka ja mõista F.K-le lõplikult ärakandmisele 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 12.03.2012.a kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 6 (kuus) aastat vangistust ning mõista F.K-le liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 6 (kuus) aastat vangistust. Karistusaega arvestada alates 19.05.2010.a. Valida F.K-le antud kriminaalasjas tõkend vahistamine. Tunnistada S.C süüdi KarS § 120 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada S.C süüdi KarS § 122 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Tunnistada S.C süüdi KarS § 136 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista S.C-le liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 15.02.2009.a kuni 17.02.2009.a, so 3 (kolm) päeva, karistusaja hulka ja mõista S.C-le lõplikult ärakandmisele 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

1-14-1240 KarS § 65 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.07.2013.a kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 2 (kaks) kuud vangistust ning mõista S.C-le liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Kohaldada KarS § 74 lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui S.C ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama aadressil Xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseajaks määrata 3 (kolm) aastat. Katseaja algus – 27.02.2014.a. Asitõendid: - CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, hoida kriminaalasja materjalides; - sonimüts, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (17.03.2009.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 52), jätta kriminaalasja materjalide juurde; - mobiiltelefoni Samsung SGH-D500 pakend, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (21.05.2009.a asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr 78), hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - pesapalli kurnikaigas, sigarettipakk, nöör, viina pudel, kirves, mis asuvad Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (17.03.2009.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 52), hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Mõista F.K-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 senti, määratud kaitsja Jekaterina Jevšina poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 495 (nelisada üheksakümmend viis) eurot ja 53 senti, ekspertiisi tegemise eest 159 (ükssada viiskümmend üheksa) ja 50 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 12 (kaksteist) eurot ja 69 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 27.02.2014.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Vabastada F.K sundraha 532,50 eurot tasumisest täies ulatuses, kuna tegemist on liitkaristusega KarS § 65 lg 1 alusel. Määrata, et F.K-l on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

1-14-1240

Mõista S.C-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 senti, määratud kaitsja Galina Tšelnokova poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 204 (kakssada neli) eurot ja 87 senti, ekspertiisi tegemise eest 159 (ükssada viiskümmend üheksa) ja 50 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 13 (kolmteist) eurot ja 14 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 27.02.2014.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Vabastada S.C sundraha 532,50 eurot tasumisest täies ulatuses, kuna tegemist on liitkaristusega KarS § 65 lg 1 alusel. Määrata, et S.C-l on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava nimi ja perekonnanimi, kriminaalasja nr 1-14-1240, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistatav ja kaitsja ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas F.K-d süüdistatakse selles, et tema, alustades eelnevalt S.C-ga sõlmitud kokkuleppe elluviimist, mille kohaselt tuli võtta vabadus isiklike suhete pinnalt tekkinud probleemi lahendamiseks Xxxlt ja Xxxilt koos S.C-ga sisenes 15.02.2009 kell 13.56 Narvas, Viru 3 asuvasse ühiselamusse, kus nad läksid Xxxi ja Xxx juurde ning sundisid viimaseid endaga kaasa tulema. Samal päeval kell 14.02 väljusid F.K , Xxx ja S.C nimetatud hoonest ning suundusid nimetatud maja lähedal asuva sõiduautosse BMW numbrimärgiga 087 BAP juurde, mille roolis oli Xxx. F.K pani alkoholijoobes Xxx autosse istuma ja istus ka ise nimetatud sõiduautosse. Samasse kohta tulnud Xxx pandi teise autosse istuma. Peale Xxxilt ja Xxxlt liikumisvabaduse võtmist sõitis Xxxi juhtimisel sõiduauto BMW Eesti soojuselektrijaama juurde ja peatus vanal Auvere alevi teel. Seal peatus ka teine sõiduauto Volvo (eeluurimisel ei tuvastatud sõiduauto kohta täpsemaid andmeid), milles oli Xxx. Xxxl kästi autost väljuda. Teisest autost kästi väljuda Xxxil. Peale väljumist käskis F.K Xxxl ja Xxxil ülakeha paljaks võtta. Peale seda, kui Xxx ja Xxx riided ja jalanõud ära võtsid, võttis S.C autost pesapallikurika ja peksis sellega korduvalt Xxxt erinevatesse kehapiirkondadesse põhjustades viimasele järjepidevat valu. F.K lõi samuti kurikaga Xxxt kuni tema tegevuse tulemusel kurikas purunes. S.C lõi vahepeal kahel korral Xxxi rusikaga rinna piirkonda, põhjustades Xxxile füüsilist valu. Peale seda

1-14-1240 peksis F.K kirvevarrega Xxxt ning samal ajal karjus talle, et lõikab ta praegu ribadeks. Seejärel kallas S.C Xxx külma veega üle. Peale seda peksis S.C Xxxt jalgadega. Samal ajal, kui F.K ja Sergei S.C piinasid Xxxt põhjustades talle oma tegevusega järjepidevat valu, ütles F.K piinamist pealt näinud Xxxile, et tema on järgmine. Seega oli Xxxil alus arvata, et tema suunas tehtud ähvardus, mille puhul oli arvata, et see sisustub reaalsuses vähemalt tervisekahjustuse tekitamisega, viiakse täide. Seejärel võttis Andrei F.K nööri ja lausus viidates Xxx isiku kohta, et poob selle napaka praegu üles ning viis eemale Xxxi, kellel käskis nööri puu külge panna. Peale seda, kui Xxx oli nööri puuoksa külge pannud, ütles Andrei F.K , et nüüd riputame ta üles, seega oli Xxxl alust arvata tapmisähvarduse täideviimist. Seejärel pidid F.K ning S.C lõpetama oma tegevuse politseipatrulli kohalesõitmise tõttu. F.K ja S.C grupis toime pandud KarS § 122 järgi kvalifitseeritava tegevuse tulemusel sai Xxx parema hüppeliigese välise luupekse kinnise murru, vasaku küünarluu kinnise murru, ninaluude murru, kuuenda roide murru paremal kehapoolel ning peaaju põrutuse. Isiku täiendekspertiisi akti nr 7, mis on koostatud 17.06.2011 aktile nr 41/2009 kohaselt on tegemist pikaajaliste tervisekahjustustega kestusega rohkem kui neli nädalat kuid vähem kui neli kuud. Oma tahtliku tegevusega pani F.K toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise Xxxi ja Xxx suhtes, KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so järjepidevat ja suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise (piinamine) Xxx suhtes ja KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so vabaduse võtmise seadusliku aluseta Xxxilt ja Xxxlt.

S.C süüdistatakse selles, et tema, alustades eelnevalt F.K-ga sõlmitud kokkuleppe elluviimist, mille kohaselt tuli võtta vabadus isiklike suhete pinnalt tekkinud probleemi lahendamiseks Xxxlt ja Xxxilt koos F.K-ga sisenes 15.02.2009 kell 13.56 Narvas, Viru 3 asuvasse ühiselamusse, kus nad läksid Xxxi ja Xxx juurde ning sundisid viimaseid endaga kaasa tulema. Samal päeval kell 14.02 väljusid F.K , Xxx ja S.C nimetatud hoonest ning suundusid nimetatud maja lähedal asuva sõiduautosse BMW numbrimärgiga 087 BAP juurde, mille roolis oli Xxx. F.K pani alkoholijoobes Xxx autosse istuma ja istus ka ise nimetatud sõiduautosse. Samasse kohta tulnud Xxx pandi teise autosse istuma. Peale Xxxilt ja Xxxlt liikumisvabaduse võtmist sõitis Xxxi juhtimisel sõiduauto BMW Eesti soojuselektrijaama juurde ja peatus vanal Auvere alevi teel. Seal peatus ka teine sõiduauto Volvo (eeluurimisel ei tuvastatud sõiduauto kohta täpsemaid andmeid), milles oli Xxx. Xxxl kästi autost väljuda. Teisest autost kästi väljuda Xxxil. Peale väljumist käskis F.K Xxxl ja Xxxil ülakeha paljaks võtta. Peale seda, kui Xxx ja Xxx riided ja jalanõud ära võtsid, võttis S.C autost pesapallikurika ja peksis sellega korduvalt Xxxt erinevatesse kehapiirkondadesse põhjustades viimasele järjepidevat valu. F.K lõi samuti kurikaga Xxxt kuni tema tegevuse tulemusel kurikas purunes. S.C lõi vahepeal kahel korral Xxxi rusikaga rinna piirkonda, põhjustades Xxxile füüsilist valu. Peale seda peksis F.K kirvevarrega Xxxt ning samal ajal karjus talle, et lõikab ta praegu ribadeks. Seejärel kallas S.C Xxx külma veega üle. Peale seda peksis S.C Xxxt jalgadega. Samal ajal, kui F.K ja Sergei S.C piinasid Xxxt põhjustades talle oma tegevusega järjepidevat valu, ütles F.K piinamist pealt näinud Xxxile, et tema on järgmine. Seega oli Xxxil alus arvata, et tema suunas tehtud ähvardus, mille puhul oli arvata, et see sisustub reaalsuses vähemalt tervisekahjustuse

1-14-1240 tekitamisega, viiakse täide. Seejärel võttis Andrei F.K nööri ja lausus viidates Xxx isiku kohta, et poob selle napaka praegu üles ning viis eemale Xxxi, kellel käskis nööri puu külge panna. Peale seda, kui Xxx oli nööri puuoksa külge pannud, ütles Andrei F.K , et nüüd riputame ta üles, seega oli Xxxl alust arvata tapmisähvarduse täideviimist. Seejärel pidid F.K ning S.C lõpetama oma tegevuse politseipatrulli kohalesõitmise tõttu. F.K ja S.C grupis toime pandud KarS § 122 järgi kvalifitseeritava tegevuse tulemusel sai Xxx parema hüppeliigese välise luupekse kinnise murru, vasaku küünarluu kinnise murru, ninaluude murru, kuuenda roide murru paremal kehapoolel ning peaaju põrutuse. Isiku täiendekspertiisi akti nr 7, mis on koostatud 17.06.2011 aktile nr 41/2009 kohaselt on tegemist pikaajaliste tervisekahjustustega kestusega rohkem kui neli nädalat kuid vähem kui neli kuud. Oma tahtliku tegudega pani S.C toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise Xxxi ja Xxx suhtes, KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so järjepidevat ja suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise (piinamine) Xxx suhtes ja KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so vabaduse võtmise seadusliku aluseta Xxxilt ja Xxxlt.

Kooskõlas F.K , tema kaitsja Jekaterina Jevšina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Antti Aitseni vahel 07.02.2014.a sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus F.K-le karistuseks KarS § 120 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 (kuus) kuud vangistust, KarS § 122 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 (kolm) aastat vangistust, KarS § 136 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 64 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 15.02.2009.a kuni 17.02.2009.a, so 3 päeva ning karistuseks mõista 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega (Viru Maakohtu 12.03.2012.a kohtuotsusega mõistetud karistus 6 aastat vangistust) ning mõista liitkaristuseks 6 aastat vangistust, mille kandmise algusajaks lugeda 19.05.2010.a.

Kooskõlas S.C , tema kaitsja Galina Tšelnokova ja Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Antti Aitseni vahel 10.02.2014.a sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus S.C-le karistuseks KarS § 120 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 (kuus) kuud vangistust, KarS § 122 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 (kolm) aastat vangistust, KarS § 136 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 64 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 15.02.2009.a kuni 17.02.2009.a, so 3 päeva ning karistuseks mõista 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel lugeda Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.07.2013.a otsusega nr 1-13-5221 KarS § 201 lg 1 eest mõistetud karistus - vangistus 2 kuud kaetuks käesoleva otsusega mõistetava karistusega ja lõplikuks karistuseks lugeda 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus 2 aastat 11 kuud 27 päeva tingimisi S.C suhtes kohaldamata. KarS § 74 lg 3 alusel määrata katseajaks 3 aastat. KarS § 75 tulenevalt kohustada S.C käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

1-14-1240 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohtuistungil avaldasid süüdistatavad F.K ja S.C , et saavad sõlmitud kokkuleppest aru ning nõustuvad sellega. F.K ja S.C andsid vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, avaldades kokkuleppe sõlmimisel oma tõelist tahet. Prokurör ja kaitsjad toetasid sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249.

/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.