07.04.2014. a ja 05.05.2014. a (kaugkohtuistung id)
RESOLUTSIOON
1.Kohaldada L.B käitumiskontrolli.
(isikukood
XXX )
suhtes
karistusjärgse t
2.KarS § 871 lg 3 alusel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 1 (üks) aasta.
3.
KarS § 87 lg 1 ja § 75 lg 1 alusel kohustada L.B järgima karistusjärgse käitumiskontrolli perioodil KarS § 75 lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas –xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumisek s Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
4.KarS § 75 lg 2 p 2, 4 alusel määrata L. B-le karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest alates.
5.Määrus L.B suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Tartu Maakohtu 02.02.2011.a kohtuotsusega on L. B süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 7 ja 9 - § 25 lg 4 järgi ja mõistetud karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka L.B eelvangistuses viibitud aeg 05.- 07.12.2010. a, s.o 3 päeva, kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Viru Maakohtu 05.01.2012.a. kohtuotsusega on L. B süüdi tunnistatud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 02.02.2011.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva ning mõisteti L. B-le liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.03.2011. a ja lõppeb 31.05.2014. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid L. B suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD
Süüdimõistetu L.B kohaldamata.
palus kohtul jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll
Prokurör palus L.B suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldada. Lisakohustustena kohustada L. B mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning koheselt asuma töökohta otsima.
KOHTU SEISUKOHT
1.Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ga ning kuulanud ära L.B ja prokuröri, leiab, et L.B suhtes on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.
2.Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused L.B suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KarS § 871 lg 1 p 1,2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § -s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2 -aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1-aastase vangistusega. KarS § 871 lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt 2-aastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine KarS § 871 lg 1 p-s 2 sätestatud eelnevat karistatust. Tartu Maakohtu 02.02.2011. a otsusega on L. B karistatud KarS § 200 lg 2 p 7 ja 9 - § 25 lg 4 järgi 2 aasta 11 kuu 27 päeva pikkuse vangistusega. Sellest tulenevalt on L.B karistatud röövimise eest, mille süüteokoosseisu tunnuseks on vägivalla kasutamine, vähemalt 2aastase vangistusega. KarS § 871 lg 2 alusel on seega formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli teostamiseks täidetud. Samas peab kohus vajalikuks täiendavalt märkida järgnevat. Viru Maakohtu 05.01.2012. a otsusega on L.B karistatud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega. Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust. Kuriteod, mille eest L.B süüdi mõisteti on toime pandud Viru Vanglas. Enne käesolevat vangistust (mis mõisteti Tartu Maakohtu 02.02.2011. a otsusega) on L.B karistatud Tartu Maakohtu 13.10.2008. a otsusega KarS § 122 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Mõistetud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ja mõisteti liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 26.03.2008. a otsusega mõistetud ärakandmata osaga, kokku karistus 1 aasta 5 kuud vangistust. Sellest tulenevalt on L.B suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
3.KarS § 871 lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § -s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. L.B on kriminaalkorras karistatud mitmel korral ning ka vanglakaristust kannab mitmendat korda. Kuriteod, mille eest L.B käesoleval ajal karistust kannab, on ta toime pannud Viru Vanglas karistust kandes – grupilise sissetungimise valveruumi ja lukustatud trellukse avamine ning vahekoridori sisenemine. Karistust asus L. B kandma röövimise katse toimepanemise eest. L. B hinnangul ei saa tegu röövimisega, kui „ta joob end purju, koputab ühe inimese uksele, annab talle vastu hambaid ja läheb minema“. L. B poolt jäi süüdistuse kohaselt tegu lõpule viimata, kuna korteris elav isik kinnitas, et raha ei ole ning kannatanu asus enese aktiivsele kaitsele. Varasemalt on L. B lisaks varavastaste süütegude toimepanemisele süüdi tunnistatud veel isiku piinamise eest. Kusjuures kuriteo (s.o grupilise piinamise) pani L.B toime eelvangistuses viibides. L.B on mitmel korral olnud ka kriminaalhooldusel, kuid ebaõnnestunult, sest ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et L.B võib pidada ohtlikuks kurjategijaks, kellel on kalduvus panna toime vägivaldseid kuritegusid, aga ka varavastaseid kuritegusid. Siinjuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et L.B puhul on tegemist äärmiselt noore inimesega
(käesoleval ajal 21 -aastane), kellel on märkimisväärne kriminaalne minevik. Fakti, et L.B ei ole mõistetud karistused seniselt avaldanud piisavat mõju, kinnitab see, et L.B on korduvalt jätkanud kuritegude toimepanemist ka vangistuses olles. Lisaks toimepandud kuritegudele, on L.B käesoleval ajal 12 kehtivat distsiplinaarkaristust. See annab alust olla veendunud, et L.B ei ole ka sellel korral mõistetud karistusest vajalikke järeldusi teinud. Arvestades L.B ükskõikset suhtumist kehtestatud reeglitesse ja õiguskorda, on alust arvata, et vabanemise korral on L.B puhul täiendavate meetmete rakendamine oluline. Kuigi L.B on karistuse kandmise ajal läbinud ka mitmeid sõltuvusteemasid käsitlevaid loenguid ja sotsiaalprogramme (Eluviisitreening, Õige Hetk) ja on osalenud vangla tööhõives, ei ole kohtu hinnangul sotsiaalprogrammide läbimise ja tööhõives osalemisega piisavalt maandatud temast lähtuvat riski uute kuritegude toimepanemisele. Algselt kinnitas L.B , et ta soovib vabanemise korral asuda Soome elama ja tööle. Kohus kontrollis 27.02.2013. a välja antud garantiikirja selle kohta, et vabanemise korral on L.B tagatud töökoht Peshond OY -s. Garantiikirja väljastanud xxxxxxxxxxxxxxx selgitas ärakuulamisel, et Soomes tal ei ole enam võimalik L.B-le tööd pakkuda. Küll on ta Eestis tegutseva äriühingu juhatuse liikmeks (OÜ Ehituspärl) ja on nõus L.B võimeid kontrollima ja seejärel tema töölevõtmise otsustama. Vabanemise korral on L.B võimalik minna ka oma ema juurde. Valmisolekut on avaldanud L.B xxxxxxxxxr ka ärakuulamisel. L.B on kinnitanud, et ta ei soovi minna ema juurde, kuigi 05.05.2014. a kohtuistungil avaldas, et tal on võimalik sinna elama minna. Varasemalt, kui kohus arutas L. B tingimisi ennetähtaegset vabastamist, avaldas L.B oma vabanemisjärgse elukohana xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn. Nimetatud elukohas elab tema abikaasa xxxxxxxxxxxxx koos nende kahe lapsega. Kriminaalhooldaja on tingimisi ennetähtaegse materjalide ettevalmistamisel vestelnud nii korteri omaniku xxxxxxxxxxxxxx, kui ka xxxxxxxxxxxxxxxx, kes on olnud nõus sellega, et L.B läheb vabanemisjärgselt elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kogutud materjalidest nähtuvalt olid vahepealsel ajal L.B ja tema abikaasa suhted keerulised. 07.04.2014. a kohtuistungil kinnitas L.B, et nad ei suhtle enam abikaasaga. Samas 05.04.2014. a kohtuistungil selgitas L. B, et paar nädalat tagasi sai ta selgeks, et tal on võimalus minna elama abikaasa juurde – nad on omavahel suhelnud. Arvestades, et varasemalt on kriminaalhooldaja kontrollinud ja suhelnud xxxxxxxxxxxxxxxa, aga ka seda, et xxxxxxxxxxxxx on L. B abikaasa ja neil on ühised lapsed, peab kohus võimalikuks määrata L.B elukohaks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxn. Kohtu hinnangul soodustaksid L.B resotsialiseerumist ja avaldaks positiivset mõju head ja toetavad peresuhted. Olukorras, kus L.B jaxxxxxxxxxxxxxx suhted ei kujune headeks ja toetavateks on kriminaalhooldusel võimalik anda L. B-le luba elukoha vahetamiseks. Vangla iseloomustusest nähtub, et L.B on probleeme alkoholiga . Väidetavalt on L.B alkoholi tarvitanud igal nädalal mitu päeva järjest alates 14. eluaastast. Enamik varasemaid kuritegusid on toime pandud alkoholijoobes. Kohtuistungil ei kinnitanud L.B , et tal oleks alkoholisõltuvus. Samas on ta leidnud, et alkoholi ta siiski tarvitama ei peaks. Vangla iseloomustuse kohaselt on L.B tarvitanud ka narkootikume regulaarselt, enne vangistust umbes 2 korda kuus, peamiselt kanepit ja amfetamiini. L.B kinnitustel on narkootikume tarbinud, kuid vajadust ei tunne ja probleemi ei näe. Kohtu hinnangul on aga oluliseks kuritegude toimepanemise riski vähendavaks see, kui L.B loobub täielikult alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest.
4.Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et L. B suhtes esinevad asjaolud, mis tingivad tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise. Kohus peab seda põhjendatuks, tuginedes L.B varasemale elukäigule, käitumisele karistuse kandmise ajal, aga ka Ilmo
L.B isikust tulenevatele asjaoludele tuginedes. Kohus leiab, et karistusjärgne käitumiskontroll on meede, mis toetaks teda kuriteoriskide maandamisel ja õiguskuulekale elule asumisel. Samas võimaldab karistusjärgne käitumiskontroll järelevalvet, mis tagab ühiskonna turvalisuse.
5.Kohus peab põhjendatuks kohaldada L.B suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli seaduses sätestatud minimaalmääras, s.o KarS § 871 lg 3 alusel 1 aasta. Nimetatud aeg on kohtu hinnangul piisav, et toetada L.B resotsialiseerumist ja teostada järelevalvet, kuid ei riiva L.B iseotsustamisvabadust põhjendamatult. Karistusjärgse käitumiskontrolli ajal tuleb L. B täita KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2, 4 alusel peab kohus põhjendatuks määrata L.B-le lisakohustusi. Kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks tuleb kohustada L.B karistusjärgse käitumiskontrolli mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kuna L.B on seotud sõltuvusainete vähendamisega ja see on viinud teda ka kuritegude toimepanemiseni, on lisakohustuse eesmärgiks L.B distsiplineerida ja toetada, et ta oleks võimeline sõltuvust tekitavate jookide ja ainete tarvitamisest loobuma. Lisaks tuleb L.B kohustada asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 nädala jooksul vabanemisest alates. Töökoha olemasolu võimaldab kohtu hinnangul paremat resotsialiseerimist ja maandab uute kuritegude toimepanemise riske. Siinjuures on oluline, et varasemalt on L.B korduvalt pannud toime varavastaseid süütegusid. Seega kindla sissetuleku ja seeläbi materiaalse kindlustatuse olemasolu on vajalik.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.