lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-14084/46

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 19.08.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-11-14084/46
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
19.08.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1033
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-14084/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja05.01.20121-11-14084/26Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja19.06.20121-11-14084/38Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja09.07.20131-11-14084/62Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja08.05.20141-11-14084/83Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja22.08.20141-11-14084/106Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja16.02.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. august 2013 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-14084

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 9. juuli 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu F.S-i

(F.S)

kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 9. juuli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu F.S-i määruskaebus rahuldamata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Kaido Kooga Advokaadibüroo kaudu 21,60 eurot (sealhulgas käibemaks 3,60 eurot), vandeadvokaat Kaido Kooga poolt F.S-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista F .S-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Kaido Kooga poolt osutatud õigusabi eest 21,60 eurot riigituludesse.
4.F.S tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „F.S 1-1114084 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1.F.S mõisteti Viru Maakohtu 05.01.2012. a kohtuotsusega süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning karistati 3 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust F.S-ile Tartu Maakohtu 02.02.2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta 11 kuu ja 27 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 04.03.2011 ja lõpp 31.05.2014. Viru Maakohtu 09.07.2013 määrusega jäeti F.S tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
2.Maakohus leidis, et F.S-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
2.1.Määruses tõi maakohus välja, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda ja vanglakaristust kannab juba kolmandat korda. Viimane kuritegu on kinnipeetava poolt toime pandud vanglas. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 7 distsiplinaarkaristust. Varasem korduv kriminaalkorras karistatus, kuriteo toimepanemine vanglas ja korduvad distsiplinaarkaristused näitavad maakohtu hinnangul seda, et kinnipeetava puhul ei ole karistuse eesmärgid täidetud ja ta on endiselt ühiskonnale ohtlik.
2.2.Kinnipeetav on varem olnud kahel korral määratud kriminaalhooldusele, mõlemad katseajad lõppesid negatiivselt, kuna kinnipeetav pani toime uued kuriteod. Arvestades kinnipeetava käitumist vangistuses, puudus maakohtul veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja kuni selle lõpuni läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi ega pane taas toime uusi kuritegusid.
2.3.Maakohus tunnustas kinnipeetavat sotsiaalabiprogrammide läbimise eest vangistuses ning leidis, et vangistuse jätkuval kandmisel on võimalik seal omandatud teadmisi kinnistada. Alalise elukoha olemasolu ja töökoha garanteerituse luges maakohus positiivseteks asjaoludeks, kuid leidis, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal võimalik ega põhjendatud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
3.Süüdimõistetu F.S-i kaitsja esitatud määruskaebuse kohaselt on maakohtu määrus ebaseaduslik ja põhjendamatu.
3.1.Kaitsja arvates pole maakohus märganud mõningaid positiivseid momente F.S iseloomustavates asjaoludes. Kuigi F .S on vanglas karistatud 7 korda distsiplinaarõigusrikkumiste eest, on kaitsja sõnul oluline, et viimane karistus oli 08.11.2012, seega juba üle 8 kuu ei ole F.S karistatud, mis näitab, et ta on oma käitumist vangistuses oluliselt parandanud. Samuti on iseloomustuses märgitud ja seda kinnitas ka F.S istungil, et vabaduses soovib ta läbida alkoholivastase ravikuuri. Samuti on tal selged sihid vabaduses, asub vabanedes tööle, soovib omandada põhihariduse ning seejärel kutsehariduse. Lisaks soovib F.S olla perega koos.
3.2.Viru Vangla toetas F.S-i vabanemist tema resotsialiseerumise huvides. Kaitsja leidis, et F .S-i suhtes võiks kohaldada käitumiskontrolli, mille raames saaks F.S-ile panna kohustuse läbida alkoholivastane ravi, aga tähtaegsel vabanemisel sellist kohustust panna ei saa. Käitumiskontrolli kohaldamisel suureneb tunduvalt võimaluse, et F.S ei pane toime uusi kuritegusid, mis ongi ennetähtaegse vabastamise peamine eesmärk.

-2-

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4.Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab samuti, et F.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on F .S-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
4.1.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et F .S ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. F.S-i vabastamata jätmise tingisid peamiselt tema varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud viis korda, viimane kuritegu on toime pandud vanglas, kahel katseajal uute kuritegude toimepanemine) ning käitumine karistuse kandmise ajal (korduvad distsiplinaarkaristused). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti järeldanud, et F .S-i puhul ei ole karistuse eesmärgid täidetud ning ta on endiselt ühiskonnale ohtlik. Samaselt maakohtuga puudub ka ringkonnakohtul F.S iseloomustavate andmete põhjal veendumus, et F.S suudaks ennetähtaegse vabanemisega kaasneva katseaja nõuetekohaselt läbida ning käitumiskontrolli nõudeid täita.
4.2.Kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval juhul ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid F.S vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
4.3.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et F.S tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
4.4.F.S-i kaitsja vandeadvokaat K. Kooga on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks 1 ja pool tundi, mille eest kaitsja taotleb tasu summas 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot. Ringkonnakohus leiab määruskaebuses esitatud motiivide vähesust arvestades, et taotlus on põhjendatud poole tunni ulatuses. Kaitsja kaebus kordab suures osas senist menetluskäiku ning maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid. Kaitseväited moodustavad kaebusest vaid marginaalse osa ning on kohtuistungi protokollist nähtuvalt esitatud valdavalt juba maakohtu istungil. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kaitsjale maksmisele kuuluvaks tasuks tuleb lugeda 21,60 eurot, sealhulgas käibemaks 3,60 eurot. Eelnevast lähtuvalt määrab ringkonnakohus vandeadvokaat K. Koogale Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 21,60 eurot F .S-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu F .S-ilt välja.

Maarika Kuusk

Mati Kartau -3-

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.