Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 12. märtsi 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Sergei Jakovlev ja tema kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 12. märtsi 2014 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Bulattšik kaudu 72 eurot (s.h käibemaks 12 eurot) Sergei Jakovlevile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.KrMS § 187 lg 2 alusel mõista Sergei Jakovlevilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Eduard Bulattšiku poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse. Sergei Jakovlevil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Sergei Jakovlev 1-12-7088 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 27.07.2012 otsusega tunnistati Sergei Jakovlev süüdi KarS §184 lg 2 p-de 1,2 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati 4-aastase vangistusega.
2.Viru Maakohtu 12.03.2014 määrusega jäeti S. Jakovlev tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtu põhistused olid seejuures järgmised. 2.1 Süüdimõistetu on esimest korda kriminaalkorras karistatud ja kannab esimest vangistust. Käesolev karistus on mõistetud isikute grupis narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, s.o narkootilise aine korduva omandamise, valdamise, hoidmise ja narkootilise aine veo eest ning isikute grupi poolt eriloata narkootilise aine üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamise eest. Viru Maakohtu 27.07.2012 kohtuotsusest on näha, et S. Jakovlev grupis A.S. iga omandas tundmatutelt isikutelt Leedu Vabariigist Vilniuses 1831 g narkootilist ainet (sisaldas 15% või 207 g puhast metamfetamiini), mis pakendati spordikotti. Kooskõlastatult A.S. iga toimetas S. Jakovlev spordikoti narkootilise ainega Eesti Vabariiki. 2.2 Karistusregistri teatisest on näha, et S. Jakovlevi on väärteokorras 3 korral karistatud rahatrahviga. 2.3 Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Muuhulgas on teda karistatud inspektor-kontaktisikuga ebaviisaka käitumise eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole S. Jakovlev oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. 2.4 Positiivseks tuleb lugeda asjaolu, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sõltuvusprogrammi Eluviisitreening ja lõpetanud riigikeele õppe A1 ja A2 tasemel. 2.5 Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda vanemate juurde. Kriminaalhooldusametniku teatel on elukoht kontrollitud. Kinnipeetava ema ja isa on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ning andsid selle kohta ka allkirja. Elukoha sobivuse kontrolllehest nähtub, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. 2.6 Vabanemisel garanteerib S. Jakovlevile töökoha OÜ XXX abitöölisena. 2.7 Arvestades S. Jakovlevi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (1831 g narkootilise aine, mis sisaldas 15% või 207 g puhast metamfetamiini üle riigipiiri toimetamine), tema käitumist vangistuses (korduvad distsiplinaarkaristused) ja käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (isik oli allutatud kriminaalhooldusele seoses menetluse lõpetamisega, kuid ei täitnud ÜKT-d), asus kohus seisukohale, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega, kuid ta ei täitnud ÜKT-d ja erakorralise ettekandega tehti prokuratuurile ettepanek kriminaalmenetluse uuendamiseks. Seega kriminaalhooldus ei osuta S. Jakovlevile piisavalt mõju. 2.8 Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks
tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Puudub veendumus, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama. Selline võimalus talle juba anti, ent ta on näidanud, et vabaduses olles jätkab ta kuritegude toimepanemist. 2.9 Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 01.03.2016, s.t ärakandmisele kuulub veel ligi 2 aastat, mis on väga pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 2.10 Toimepandud narkokuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elu- ja töökoha omamine. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal narkokuritegu toime panemast. Narkootikumide tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. 2.11 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
MÄÄRUSKAEBUSTES ESITATUD TAOTLUSED
3.Maakohtu määruse peale esitasid kaebused süüdimõistetu ja tema kaitsja, kes taotlevad tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada S. Jakovlev tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. 3.1 Kaitsja määruskaebuses leitakse, et kohus on jätnud arvestamata S. Jakovlevi positiivselt iseloomustavad asjaolud. Vangla töötajad, kes on näinud S. Jakovlevi käitumist 2 aasta vältel, on teinud järelduse, et temast tulenev ohtlikkus ja risk puudub, st toimunud on ümberkasvamine. Sama ei nähtu aga määrusest, kus leitakse, et iseloomustus näitab, et vangistuse jooksul ei ole S. Jakovlev oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Maakohus ei ole põhjendanud sedagi, miks ta ei võta arvesse prokuröri arvamust, kes toetab S. Jakovlevi ennetähtaegset vabastamist. Määrusest nähtub, et kohus on asendanud ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamise kuriteo toimepanemise asjaoludega. Kohtu põhjendustest nähtub, et kohus on arvestanud süüdimõistetu arvamusega. Samas ei esitatud süüdimõistetule ainsatki küsimust. Kokkuvõtlikult leiab kaitsja, et vabastades S. Jakovlevi käesoleval ajal, on võimalik teostada tema üle kriminaalhooldust, mis distsiplineerib süüdimõistetut ja aitab tal paremini oma elu korraldada, vähendades samal ajal ka korduvkuritegevuse riski. 3.2 S. Jakovlevi määruskaebuses leitakse, et maakohus on ignoreerinud vangla, kriminaalhooldusametniku ja prokuröri seisukohti, kes toetavad määruskaebuse esitaja ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. Käesoleval juhul ei nähtu maakohtu määrusest eriliselt veenvaid ja ümberlükkamatuid argumente karistuse kandmisest vabastamata jätmise kohta. Prokuröri ja vangla, kui S. Jakovlevi kõige paremini tundvate arvamuse esitajate seisukohtade arvestamata jätmine tõi kaasa maakohtu põhjendamatu otsustuse. S. Jakovlev leiab, et aastaid vanglas viibinud isiku resotsialiseerimine on raske ja pikaajaline protsess – seda enam peaks just teda võimalikult pikalt aitama iseseisva eluga toimetulekus. Maakohtu argumendid, millega õigustati taotluse rahuldamata jätmist, ei muutu olematuks ka 1 aasta ja 11 kuu pärast, mil S. Jakovlev igal juhul vanglast väljub. Eluline loogika ütleb, et uute kuritegude toimepanek pärast karistuse lõpuni kandmist on tunduvalt suurem, kui kriminaalhooldaja järelevalve all olles. Nii nagu vabastamata jätmine, on ka vabastamine perspektiivi hindamise küsimus. Ühiskonnale oleks nii odavam kui ka turvalisem vabastada
isik järelevalve alla, kui jätta ta vabastamata. KrMS § 30 lg 1 alusel kannab prokurör kriminaalmenetluses süüdistuse funktsiooni ja kui ta leiab, et süüdimõistetu tingimisi vabastamine on põhjendatud, siis miks peaks ringkonnakohus olema sellele vastu.
4.Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 10.04.2014. Seisukohti ei esitatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik S. Jakovlevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.1 Süüdlase ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Kohus arvestab isiku ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel lisaks formaalsete eelduste esinemisele ka KarS § 76 lg-s 3 nimetatud materiaalsete alustega. Seega on kohus õigustatult arvestanud S. Jakovlevi poolt toime pandud raske rahvatervisevastase kuriteo asjaoludega (1831 g narkootilise aine, mis sisaldas 15% või 207 g puhast metamfetamiini üle riigipiiri toimetamine), samuti süüdimõistetu isikuga (uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendab narkootikumide tarvitamine). Kohus on arvestanud ka S. Jakovlevi varasema elukäiguga (esimene vangistus, kriminaalhooldusele allutamine seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega ja sellele järgnenud erakorraline ettepanek kriminaalmenetluse uuendamiseks, kuna S. Jakovlev ei täitnud ÜKT-d) ja käitumisega karistuse kandmise ajal (3 kehtivat distsiplinaarkaristust, positiivsest küljest osalemine sõltuvusprogrammis ja riigikeele õppes). Samuti on maakohus analüüsinud elutingimusi ja tagajärgi, mis seonduksid S. Jakovlevi ennetähtaegse vabastamisega (garanteeritud töökoht ja elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele). Eeltoodud positiivseid asjaolusid analüüsides on kohus aga leidnud, et kinnipeetaval oli ka varem elukoht ning lähedaste toetus, ent see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panemast. 5.2 S. Jakovlev on maakohtu määrusele ette heitnud piisava motiveerimise puudumist. Ringkonnakohus sellega ei nõustu - riimuvalt Riigikohtu mitmes lahendis (vt nt 3-1-1-1-03 ja 3-1-1-139-05) märgituga, tuleb motiivide puudumisena käsitada olukorda, kus mõnes olulises küsimuses motiive üldse ei esitata, mitte aga seda, kui need tunduvad ebapiisavatena. Maakohus on analüüsinud nii riskifaktoreid kui ka positiivseid asjaolusid. Kokkuvõtvalt on aga maakohus sedastanud, et puudub veendumus, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seaduskuulekalt elama. Samuti on kohus leidnud, et olukorras, kus isikul on kanda veel 2 aastat vangistust, ei oleks tema ennetähtaegne vabastamine kooskõlas ka karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ringkonnakohus nõustub antud käsitlusega ja leiab, et vaatamata prokuröri, vangla ja kriminaalhooldusametniku toetavale seisukohale, on maakohus õigustatult jätnud S. Jakovlevi ennetähtaegselt vabastamata. 5.3 Ringkonnakohus nõustub iseenesest kaitsja ja S. Jakovlevi väidetega kriminaalhoolduse toetavast rollist isiku resotsialiseerimisel, ent leiab, et käesoleval juhul ole S. Jakovlev ise oma käitumisega õigustanud kohtupoolset usaldust kriminaalhoolduse rakendamiseks. Nimelt on S. Jakovlevi suhtes varem koostatud erakorraline ettekanne seoses talle pandud ÜKT kohustuse rikkumisega. Samuti on S. Jakovlevi vangistuses olles distsiplinaarkorras karistatud inspektor-kontaktisikuga ebaviisaka käitumise eest. Eeltoodu annab kinnitust sellest, et kriminaalhooldus ei pruugi olla S. Jakovlevi osas tulemuslik.
6.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja S. Jakovlevi ja tema kaitsja määruskaebused rahuldamata. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.