Kriminaalasi nr 1-12-4523
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14. aprill 2014. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-12-4523
Kohtukoosseis
Kohtunik Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Prokurör
Prokuröri abi Allar Nisu (seisukoht esitatud kirjalikult)
Kriminaalasi
Süüdimõistetu P.B ingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
P.B elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood:
garanteeritud töökoht (vabanemisel): puudub
Kohtuistungi toimumise aeg
09.aprill 2014. a (kaugkohtuistung)
Jätta P.B emale Tartu Maakohtu 22.06.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 112-4523 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Tartu Maakohtu 22.06.2012. a otsusega on P.B süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistuseks mõistetud vangistus 3 aastat 6 kuud.
Kinnipeetava karistusaeg algas 29.10.2011. a ja lõppeb 29.04.2015. a. Vangla toetab P.B vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. rokurör
P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha P.B tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör leiab, et esineb formaalne alus P.B tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, kuid puuduvad materiaalsed alused. Sellest tulenevalt ei toeta prokurör P.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt.
Süüdimõistetu P.B sel gitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
ja
). kolmandikku. P.B on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 2 Seega esinevad formaalsed alused P.B tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
P.B ei ole käitunud õiguskuulekalt ka karistuse kandmise ajal. Tal on hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Peamiselt on distsipliinirikkumised toimunud seetõttu, et P.B suitsetab, aga P.B on ähvardanud ja kasutanud füüsilist vägivalda kaaskinnipeetavate suhtes. P.B ise selgitas toimepandud rikkumisi sellega, et tal on olnud vajalik ennast nooremate kaaskinnipeetavate suhtes kehtestada. Kohtu hinnangul ei ole sellesisuline tegutsemisviis kohane inimväärsel ja vastastikusel austusel põhinevates inimsuhetes ning seega ei ole P.B valitud viis enese kehtestamiseks aktsepteeritav. Kohus peab positiivseks, et P.B on vabanemise korral kindel elukoht oma elukaaslase juures ja seda, et tal on jätkuvalt olemas elukaaslase toetus. Samas tunnustab kohus P.B soovi tegeleda oma lastelastega. Siiski peab kohus vajalikuks osundada, et P.B oli elukaaslane olemas ka kuriteo toimepanemise ajal. P.B selgituste kohaselt olid nad kuriteo toimepanemise ajal elukaaslasega tülis, kuid leppisid pärast kuriteo toimepanemist ära. Seega ei taga kohtu hinnangul elukaaslase olemasolu seda, et P.B ei pane enam vabaduses toime uusi kuritegusid. Kuna kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on P.B alkoholijoobes vägivaldne, võib ta agressiivsuse suunata ka oma lähedasele, mistõttu võivad ohutatud sellises olukorras olla ka tema lähedased. Kuigi P.B ise on selgitanud varavastaste kuritegude toimepanemist halva seltskonna mõjutustega, on kohtu arvates oluliseks riskifaktoriks tema puhul ka materiaalne heaolu. P.B puudub vabanemise korral kindel töökoht. P.B on kohtuistungil selgitanud, et tal on mitu töökohta, kus teda vabanemise korral võidakse tööle võtta. Kuna kohtul sellekohast garantiikirja ei ole, puudub kohtul alus olla selles veendunud. P.B puhul on majanduslik kindlustatus oluline ka seetõttu, et tal on tasumata suures ulatuses rahalisi nõudeid, st 3057,23 eurot, kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt 6866 eurot.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.