Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
25.02.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-11-9661
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Enn Pustak
Kohtuasi
Viru vangla materjalid E.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
E.S, isikukood xxx, kannab karistust Viru vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx karistusaja algus 31.01.2012, karistusaja lõpp 14.07.2014
Kohtuasja läbivaatamise aeg
19.02.2014, videokohtuistungil
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Vabastada E.S tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 31.01.2012 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga 1 (üks) aasta ja määrata tema katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p 1 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Kohaldada E.S suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 8 alusel järgmised kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele; 3) mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; 4) osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. E.S vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, E.S-ile ja prokurörile. Asjaolud. 02.01.2014 saabusid Viru Maakohtule Viru Vangla materjalid kinnipeetava E.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. E.S on Viru Maakohtu 31.01.2012 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 120, § 121, § 122, § 274 lg 1 ja § 275 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 kohaldamisega 11 kuu ja 23 päevase vangistusega. KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 29.04.2008 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 5 kuud 21 päeva vangistust) võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 31.01.2012 ja lõpp 14.07.2014. Vangla toetab E.S-i ennetähtaegselt vabastamist. Kohtuistung. Kohtuistungil taotles E.S enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et läheb kohe pärast vabanemist tööle, kuna tal on perekond ning ta on ainus meesterahvas perekonnas. Tal on xxxx ja xxxx aastased lapsed, kes on sellises vanuses, mil nad vajavad omale isa. Kinnipeetav avaldas, et vestleb perega igapäevaselt telefoniteel ning lapsed küsivad , millal isa koju tuleb. Kinnipeetav on alkoholi ja vägivalla probleemiga seodnuvalt palju mõelnud, on läbinud erinevaid programme, suhelnud psühholoogiga ning teinud enda jaoks vajalikud järeldused. Kui tekib vabaduses probleeme alkoholi tarvitamise või vägivallatsemisega, siis pöördub kohe psühholoogi poole. Kinnipeetav avaldas, et hetkel on ta süüdi mõistetud süüteo eest oma abikaasa vastu. Abikaasa on käinud kokkusaamistel, palju on omavahel räägitud ning nad on abikaasaga oma vigades aru saanud ja teineteisele andeks andnud. Varem oli elu teine, abikaasaga kooselu alles algas ning teineteisega sai alles harjutud, praeguseks on kõik muutunud. Olemas on garanteeritud töökoht. Kinnipeetav avald as, et ta on teadlik mida tähendab olla kriminaalhoolduse all. Prokurör ei toetanud tingimisi enne täh taega vabastamist. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav on eelnevalt olnud allutatud käitumiskontrollile, kuid ta pani sel ajal toime uued kuriteod, seega ei ole ta õigustanud vangla ja kohtu usaldust.
Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 1 kohaselt teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 4 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et E.S-i saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustu si järgida. Isikul on vabanedes olemas kindel elukoht aadressil xxxx. Isikul on olemas keskeriharidus. Vangistuses on isik olnud motiveeritud õppima riigikeelt. Samuti suhtub isik positiivselt enese täiendamisse. Kinnipeetaval on vabaned es olemas kindel töökoht xxxx. Hetkel on isik abielu Y D, kes on toimepandud kuriteos kannatanu, isiku enda sõnul on nende suhted muutunud paremaks ning suheldakse telefonitsi ning abikaasa käib regulaarselt kokkusaamistel .Isiku tunnistab, et alkoholi üleliigselt tarvitamisel võib ta muutuda agressiivseks, vangistuses on läbitud sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Isik tunnistab alkoholiprobleemi ja tahab vabaduses tegeleda alkoholi tar vitamisest täieliku loobumisega. Isik usub, et suudab himuga toime tulla, kuna on teinud enda jaoks selgeks probleemi olemuse ja seadunud kindlad eesmärgid. Isik on valmis ennast muutma ja motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Esikohale on isik seadnud perekonna suhted ja kindla töök ohta. Riskianalüüsi tulemusena on isikul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 26% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 35%. Kohus leiab, et vabastamine võib mõjutada kinnipeetavat positiivselt ning vabastamine soodustaks tema taasühiskonnastamist, et isikul oleks võimalik pöörduda tagasi seadusekuulekale teele. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, E.S kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ning allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.