Kohtulahend

Kinnipidamisasutusest Raido Bachi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse jooksul on Raido Bach olnud hõivatud tööga perioodil 05.08.2013-04.11.2013 ning hetkel omandab põhiharidust (8 kl). Vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Isik on töötanud ligi 10 aastat järjest ametlikult ühes firmas, xx, xxx. Isikule tagab vabanemise korral töökoha firma xxx. Kinnipeetava suhtlusringkond on lai ja tuttavate hulgas on ka kriminaalse taustaga isikuid. Isik tarvitas enne kinnipidamist lisaks narkootikumidele ka alkoholi. Enda sõnul mitte palju ja mitte koos narkootikumidega. Alkoholi enda jaoks probleemiks ei pea ja ei ole mõelnud alkoholist loobumisele. Isik tarvitas enne kinnipidamist perioodiliselt narkootikume, viimati peamiselt GHB. Alustas umbes 16 aastaselt kanepiga ja 18 aastaselt proovis amfetamiini. Kriminaalhooldusesse suhtub vastuoluliselt. On korduvalt karistatud joobes juhtimise eest ent kordas sama viga, ei ole eelnevatest karistustest õppust võtnud. Ohtlikkus seisneb rahvatervise kahjustamises ja kaasliiklejate turvalisuse ohustamises. Vangla toetab Raido Bachi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega viis kuud. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt Raido Bachi vabanemisjärgseks elukohaks on xxx. Nimetatud korter kuulub Raido Bachi ema xx xx. Korteris on tingimused elektroonilise valve teostamiseks. Kinnipeetava ema andis oma nõusoleku elektroonilise valve läbiviimiseks aadressil xxx. Töökoha võimalus on kinnipeetaval firmas xxx. Isikut on korduvalt karistatud kriminaalkorras süstemaatiliselt toimepandud õigusrikkumiste eest. Kuriteod on muutunud raskemaks, viimane kuritegu karistatud KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi. Isiku suhtes on ka varem kohaldatud kriminaalhooldust. Katseajal sooritas uue kuriteo. Seega on küsitav kriminaalhooldusliku järelevalve meetme rakendamise põhjendatus Raido Bachi puhul. Raido Bach taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Ta läbis vangistuses sotsiaalprogrammi xxx. Prokurör kirjalikult ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. R. Bachi varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ning toime pandud kuritegusid iseloomustab asjaolu, et need on põhjustatud joovastavate ainete sõltuvusest. Ka vangla iseloomustusest nähtuvalt on olemas uue kuriteo risk tulenevalt alkoholi ning narkootikumide tarvitamisega. Käesoleval ajal kannab R. Bach karistust KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, s.o raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Eesti Vabariik on ühinenud rahvusvaheliste konventsioonidega, mis reguleerivad võitlust narkokuritegevuse vastu. Olukorras, kus kogu maailmas on narkootikumide vastu võitlemine seatud riikide prioriteediks number üks, üldjuhul ei täida narkokuritegude toimepanemise eest süüdimõistetute ennetähtaegne vabastamine vangistusest karistuse eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks süüdimõistetut uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistuse eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Prokuratuur ei pea õigeks formaalse võimaluse esimesel esinemisel vabastada isikut ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla olukorras, kus ta pani tahtlikult toime rahvatervisevastase kuriteo. R. Bachi karistuse lõpp on 02.02.2016 ning tema vabastamine käesoleval ajal on ilmselgelt ennatlik tema ja ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse 2(4)

sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud vangistatu puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui rahvatervisevastase kuriteo sooritanud isikut selleks esimese võimaluse avanemisel vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja toetab oma kaitsealust ja usaldab teda püüdlustes hakata seadusekuulekalt elama. Isikule on tagatud töökoht. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Raido Bach tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Raido Bach on seitse korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Isikut on neljal esimesel korral karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, eelviimasel korral võimuesindaja solvamise eest ja viimasel korral juba narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Harju Maakohtu 19.11.2012 kohtuotsusest on näha, et kinnipidamisel Raido Bachilt võeti ära 54,40 grammi psühhotroopset ainet GHB-g, mis sisaldas 22,30 grammi puhast GHB-d. Isik on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all, neist viimasel korral vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga, esimesel katseajal pani toime uue liiklusalase süüteo (mootorsõiduki joobes juhtimise). Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-13) on näha, et Raido Bachi on väärteokorras 27 korral karistatud, sealhulgas 11 korral narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest väikeses koguses, viimati 15.12.2011, kus talle mõisteti arest kolm päeva. Eeltoodust nähtub, et varem mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus Raido Bachi puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on olnud vangistuse jooksul hõivatud tööga ja hetkel omandab põhiharidust. Positiivseks on programmi xxx läbimine. Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument ID-kaart välja antud 31.10.2013. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub kinnipeetav elama aadressile xxx. Nimetatud korter kuulub kinnipeetava emale xx xx.

3(4)

Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, kinnipeetava isa ema xx xx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 12). Vabanedes garanteerib Raido Bachile töökoha xxx (kohtu toimik lk 11). Arvestades poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (viimane suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine), korduvaid karistusi (korduvad liiklussüüteod- mootorsõiduki joobes juhtimine, eelviimane võimuesindaja solvamine), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (katseajal uus liiklussüütegu, korduvad väärteod muuhulgas NPAS alusel), tema käitumist vabaduses viibides (korduvad väärteod narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest väikeses koguses, viimati 15.12.2011) on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Oleks kergemeelne arvata, et varem seitsmel korral kriminaalkorras karistatud isik, kes on kahel korral käitumiskontrolli all viibinud, neist viimasel korral vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga ja kahel korral vanglakaristust kandnud, alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, esimesel katseajal pani toime uue liiklussüüteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta Raido Bachile piisavalt mõju. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas on kinnipeetava suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid, kellega ta on koos kuritegusid toime pannud. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja kolm kuud enne kinnipidamist ka kindel töökoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas alkoholi ja narkootikumide tarvitamine (kuritegude toimepanemise narko- ja alkoholijoobes, korduvad NPAS rikkumised) omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Elu- ja töökoha omamisel ei ole nii märkimisväärset kaalu võrreldes isiku varasema elukäiguga. Isiku varasem elukäik näitas, et vabaduses viibides eelistab isik uusi kuritegusid toime panna. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Raido Bachi temale Harju Maakohtu 19.11.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.