Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

SÜÜDISTUSTE SISU

02.02.2012.a. ajavahemikul kl 18.56 kuni 21.00 valmistasid Raido Bach ja Maykl Uusaed viimase elukohas xxxxxxxxx isikute grupis ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopset ainet – vähemalt 617,90 grammi GHB-d, mis sisaldas 323,98 grammi puhast GHB-d. Sealjuures oli GHB valmistamisel lähteaineteks olnud gammabutürolaktooni (GBL-i) ja naatriumhüdroksiidi (NaOH) tuvastamata asjaoludel eelnevalt hankinud Raido Bach ja kõnealusesse korterisse toimetasid nimetatud lähteained 02.02.2012.a. ajavahemikul kella 18.15 kuni 18.45 Raido Bach ja Maykl Uusaed koos. Vastavalt kokkuleppele Maykl Uusaiaga võttis Raido Bach 02.02.2010.a. kella 21.00 paiku xxxxxxxxxx korterist endaga kaasa suurema osa tema ja Maykl Uusaia poolt valmistatud psühhotroopsest ainest – vähemalt 586,67 grammi GHB-d, mis sisaldas vähemalt 309,28 grammi puhast GHB-d – ning valdas seda, hoides psühhotroopset ainet enda juures ja kandes endaga kaasas Tallinnas kuni 02.02.2012.a. kella 21.24-ni, mil R. Bach Tallinnas Sütiste tee 19 ees politseiametnike poolt kinni peeti ning temalt võeti ära plastpudelid vähemalt 586,67 grammi psühhotroopse ainega GHB, mis sisaldas vähemalt 309,28 grammi puhast GHB-d. Vastavalt kokkuleppele Raido Bachiga jättis Maykl Uusaed 02.02.2012.a. kella 21.00 paiku väiksema osa tema ja Raido Bachi poolt valmistatud psühhotroopsest ainest – vähemalt 31,23 grammi GHB-d, mis sisaldas vähemalt 14,78 grammi puhast GHB-d – enda elukohta xxxxxxxxxx korterisse ja valdas seda kuni 02.02.2012.a. kella 21:45-ni, mil ta samas korteris kahtlustatavana kinni peeti. 02.02.2012.a Maykl Uusaia elukohas xxxxxxxxxx teostatud läbiotsimise käigus võeti politseiametnike poolt ära plastpudel 31,23 grammi psühhotroopse ainega GHB, mis sisaldas vähemalt 14,78 grammi puhast GHB-d.

APELLATSIOONIDE SISU

Pealegi nähtub DNA ekspertiisiaktist, et jopelt leiti tunnistaja Kaido S DNA-d, samuti nähtub DNA ekspertiisist, et kõnealuselt plastikpudelilt leitud bioloogiline materjal sisaldab Kaido S DNA-d. Nimetatud asjaolud kinnitavad Kaido S ütlusi selle kohta, et ta kasutas kuriteosündmuse õhtul M. Uusaia jopet ning plastikapudel kuulus talle. Igal juhul ei muuda asjaolu, et pudeli suult leiti M. Uusaia DNA-d Kaido S ütlusi ebausaldusväärseks ega kinnita, et see pudel anti R. Bachi poolt M. Uusaiale pärast kokkuleppel GHB valmistamist. Laiemalt vaadates kinnitab eeltoodu, et K. S poolt antud ütlused tervikuna vastavad tõele, kaasaarvatud ütlus, et ta nägi A M M. Uusaia korteris 02.02.2012 õhtul diivanil magamas. Kohus on jätnud tähelepanuta M. Uusaia kaitsja väite, et M. Uusaia korteris toimunud läbiotsmisele ja tema faktilisele kinnipidamisele ei eelnenud kahtlustatava õiguste tutvustamist. Prokuröri poolt esitatud tõendite kohaselt toimus M. Uusaia korteris läbiotsimine 02.02.2012.a (vt läbiotsimisprotokoll), aga õigusi tutvustati talle alles 03.02.2012 politseijaoskonnas kui vormistati tema kahtlustatava kinnipidamise protokoll. Seega rikuti jämedalt M. Uusaia kaitseõigust ning kõnealuse läbiotsimisprotokolli näol on tegemist kõlbmatu tõendiga, mistõttu ei saa ka eelnimetatud plastikupudelit asjas tõendina käsitleda ning see tuleb tõendite kogumist välja jätta. Kohus on küll otsuses kirjeldanud sündmustes osalenud isikute ütlusi ning välja toonud ka teatud vastuolusid, kuid ei ole võtnud ühegi isiku ütluste kohta seisukohta, et need tuleb vastuolulisuse tõttu tõendite kogumist kõrvale jätta. Omavahel kattuvad on M. Uusaia, R. Bachi ja tunnistaja K. S ütlused, need omakorda on vastuolus tunnistaja M ütlustega, kes vastupidiselt kõigi kolme eelnimetatu ütlustele väidab, et ta oli M. Uusaia korteris kogu aeg ärkvel. M. Uusaia ja R. Bachi ütluste kohaselt ei käinud M. Uusaed ajal, kui R, Bach köögis GHB-d valmistas, kordagi köögis. R. Bachi ütluste kohaselt kulus GHB valmistamisele aega ca 15-20 minutit, mida ei saa pidada nii pikaks ajaks, et M. Uusaed elulise usutavuse seisukohast pidi sel ajal tingimata kööki minema, eriti kui tema Bachi ja S väidete kohaselt magas toas diivanil. Märkida tuleb ka, et tegemist oli õhtuse ajaga ning M. Uusaed oli tarvitanud arsti poolt määratud rahustit. Kuna A. M kohtus antud ütlused on ebalevad ja nagu märgitud, vastuolus teiste isikute ütlustega, kelle ütlusi kohus pole tõendite kogumist kõrvale jätnud. Usaldusväärseks ei saa pidada isiku ütlusi, kelle ütlused on teiste sündmuses osalenud isikute ütlustega vastuolus ning kes annab ristküsitluses selliseid vastuseid nagu: „ma ei tea“; „vist“; „võimalik“; „võibolla“, „ei midagi ei äratanud tähelepanu“. Isik, kelle ütlused on usaldusväärsed, annab reeglina selgeid ütlusi, mida antud asjas ei oleks olnud keeruline anda. On kaks võimalust, kas tunnistaja ei mäleta sündmuse toimumise õhtut joobe tõttu või ta valetab. On ka selge, et ka tunnistaja A. M oli põhjust GHB valmistamises kahtlustada, seega võis ta anda nö enda päästmiseks kohtueelses menetluses politseile vajalikke ütlusi, kuid hakkas kohtus süüdistatava R. Bachi ees, kellega tal oli suhe, oma teguviisi õigsuses kahtlema. Teiste sündmuses osalenud isikute sõnade kohaselt oli A. M sel õhtul tarbinud GHB-d ning kohtus ütlusi andes ta ei eitanudki seda, et ta on seda ainet korduvalt (paar korda) varem tarbinud. Ka seda A. M ei eitanud, et ta tarbis sel õhtul „paar purki“ siidrit, samas ta ei mäletanud, mitu purki ta tarbis. Seega püüab tunnistaja varjata, et ta oli 02.02.2012.a õhtul tõsises joobes. Ei ole eluliselt usutav, et paar purki siidrit tarbinud isik, kes on ka varem alkoholiga kokku puutunud, ei mäleta, ta palju ta tegelikult alkoholi tarbis. Pigem võib asjas uuritud tõendite põhjal väita, et tunnistaja tarbis nii GHB-d kui ka alkoholi.

Apellant juhib tähelepanu, et R. Bach on kohtueelses menetluses kui ka kohtus väitnud, et M. Uusaed ei teadnud, et ta valmistas M. Uusaia köögis GHB-d. Nagu otsusest nähtub, pole kohus nõustunud prokuröriga, kes väidab, et R. Bachi ütlused tuleb tõendite kogumist vastuolude tõttu kõrvale jätta. Kaitsja leiab, et on tõendamata R. Bachi ja M. Uusaia kokkulepe ühiselt ja kooskõlastatult GHB-d valmistada. Kohus on asunud seisukohale, et R. Bachi teopanus seisnes vajalike lähteainete muretsemises ja M. Uusaia teopanus aine valmistamiseks vajaliku koha ja vahendite tagamises. Siinkohal on kohus unustanud, et ta eespool otsuses on leidnud, et üheselt on tõendamist leidnud, et R. Bach valmistas M. Uusaia köögis GHB-d. M. Uusaia teopanuse osas jõudis kohus järeldusele tuginedes A. M ütlustele, kes väitis, et kui ta köögis käis, siis olid köögis mingid pudelid ja midagi vist keedeti. Tunnistaja M ütluste ebausaldusväärsust ja ebamäärasust on analüüsitud juba eespool ning ka kohtu poolt väljatoodud ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseks. Ka väidetavalt M. Uusaia kasutusse jäänud GHB-ga seonduvat on eespool käsitletud ning kindlasti ei saa sellistel asjaoludel pudeli leidmine tõendada R. Bachi ja M. Uusaia kokkulepet ühise ja kooskõlastatud GHB valmistamiseks. Seda enam, et pudelilt ei leitud R. Bachilt pärinevat bioloogilist materjali. On igati loogiline, et kui R. Bach valas enda poolt valmistatud GHB-d pudelisse ümber, siis pidi pudelile jääma ka temalt pärinevat bioloogilist materjali. Kohus on asunud põhjendamatult seisukohale, et ühine teootsus nähtub toimepanemisele eelnenud ja järgnenud sündmustest ja teo toimepanemise viisist. Varjatud jälgimine on andnud vaid väga kaudset infot ning tõendab R. Bachi ja M. Uusaia koos liikumist. See, miks M. Uusaed koos R. Bachiga tema elukohta sõitis, on ta kohtule põhjendanud ning kohus on seda ka M. Uusaia ütluste kirjeldamisel märkinud. Kas ja kes keldrisse läks, seda ei ole varjatud jälgimisega tuvastatud. Ka see ei nähtu jälitustegevuse protokollist, miks M. Uusaed pidi ilmatingimata R. Bachilt spordikoti sisu kohta küsima ja selle sisu ja raskust teadma. R. Bach on tugeva kehaehitusega isik, kes treenis enne kinnipidamist regulaarselt jõusaalis, seega ei saanud kõnealune kott silmnähtavalt raskena näida. Ka pärast GHB valmistamist väidetav GHB üleandmine R. Bachi pool M. Uusaiale on oletus. See, et R. Bach ei tahtnud GHB-d kodus valmistada ajal, kui tema ema oli kodus, on mõistetav, kuid ei tõenda mingilgi viisil R. Bachi ja M. Uusaia ühist teootsust. Alusetu ja oletuslik on väide, et külalise poolt võõrustaja teadmata psühhotroopse aine valmistamine on äärmiselt ebatõenäoline. See on sama tõenäoline nagu ka ebatõenäoline, sest see sõltub asjaoludest. R. Bachi, M. Uusaia ja K. S riimuvate ütluste põhjal saab väita, et kui M. Uusaed magas R. Bachi poolt GHB valmistamise ajal, mis kestis 15-20 minutit, siis pole selles midagi ebatõenäolist, et ainet valmistati M. Uusaia teadmata. Maykl Uusaed on juba kohtueelsel uurimisel väitnud, et ta polnud teadlik, et R. Bach tema köögis GHB-d valmistab. Ka Raido Bach ise on neid asjaolusid nii eeluurimisel, kui kohtus eitanud. Isegi kui asuda spekulatiivselt seisukohale, et M ütlused selle kohta, et M. Uusaed viibis sel ajal köögis, kui R. Bach GHB-d keetis, siis võiks sellest teha järelduse, et M. Uusaed võis pärast kööki sisenemist ja seal viibimist järeldada, et Bach keedab tema köögis GHB-d. Aga eelneva kokkuleppe kohta GHB keetmiseks ei annaks ei A. M ütlused ega ka muud tõendid

mingit infot. Loogiliselt arutlusega edasi minnes, kui M. Uusaed ei sekkunud ja ei käskinud R. Bachil GHB keetmist lõpetada, asus ta vaikides osavõtjana materiaalse kaasaitaja rolli (võimaldas oma korteris vahendeid andes Bachil GHB-d keeta), mis samas välistab tema kui kaastäideviijana kuriteo toimeopanemises osalemise. Juhul, kui isik on kuriteost kaasaaitajana osa võtnud, siis on välistatud tema tegevuse kvalifitseerimine grupiviisilise kuriteona. Teovalitsemine tähendab ühtsest tahtest hõlmatud ja koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemise hoidmist oma kontrolli all (Vt ka Riigikohtus otsuseid nr (3-1-1-23-01 p 7; 3-1-197-04 ja 3-1-1-93-05). Seega, kui kohus leiab, et A. M ütlused on usaldusväärsed, siis neist saab järeldada ainult seda, et M. Uusaed osales kuriteo toimepanemises kaasaitajana, mis tähendab antud juhul, et mõlema süüdistatava tegevus tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 184 lõike 1 järgi ning vastavalt ka mõlema karistust kergendada.

Peale selle leiab kaitsja, et asjas kohaldamisele kuuluvad materiaalõiguse normid on vastuolus põhiseadusega. Nimelt Karistusseadustiku § 184 sätestatud süüteokoosseis koosmõjus Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lõige 3. KarS § 184 sätestab kuriteo koosseisu – suure koguse narkootilise aine käitlemise jms – ja selle eest kohaldatava sanktsiooni ning NPAS § 3-1 lõige 3 sätestab, et suure koguse narkootilise ainena tuleb käsitleda narkootilise aine kogust, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eespool nimetatud sätete põhiseadusvastasus seisneb selles, et nad ei piiritle üheselt mõistetavalt seda narkootilise aine hulka, mida tuleb käsitleda suure kogusena ning mille käitlemine jms. toob endaga kaasa KarS § 184 sätestatud sanktsiooni kohaldamise. Sellisena ei ole normiadressaadile üheselt selge, mida tuleb käsitleda narkootilise aine suure kogusena. Kindlasti ei saa õigusriigis korrektseks pidada seisukohta, mille kohaselt peab iga narkootilist ainet käitlev isik alati arvestama sellega, et ta võib narkootilist ainet (nt enda tarbeks) käideldes saada süüdistuse suures koguses aine käitlemise eest. Aine puhtuse (seega ka piiri üle suure ja väikse koguse vahel) saab otsustada ainult ekspert. Ka seadusandja on pidanud vajalikuks suure ja väikese narkootilise või psühhotroopse aine koguse piiritlemist. KarS § 184 koosmõjus NPAS 3-1 lõige 3 ei anna ka kohtule üheselt mõistatavat ja selget juhist isiku süüditunnistamiseks KarS 184 sätestatud süüteokoosseisu toimepanemises. Sellisena rikuvad KarS § 184 koosmõjus NPAS § 3-1 lõikega 3 Põhiseaduse § 23 lõikes 1 sätestatud õigusriikliku karistusõiguse põhimõttega – isiku tegu ei saa pidada süüteoks ja teda ei tohi selle eest karistada, kui seda tegu ei olnud tunnistatud süüteoks kirjaliku, määratletud ja enne teo toimeopanemist jõustunud seadusega. Põhiseaduse § 3 lõige 1 sätestab riigivõimu (sinna hulka tuleb lugeda ka riigi poolt isiku suhtes kriminaalkaristuse kohaldamist) teostamise üksnes seaduse alusel. Põhiseaduse § 3 lõige 2 lisab nõude, seadus peab olema avaldatud – teatavaks tehtud. KarS § 184 koosmõjus NPAS § 3-1 lõikega 3 ei vasta sellele nõudele isegi siis, kui hiljem (näiteks kohtumenetluse käigus) suudetaks määratleda narkootilise aine suur kogus, kui suure koguse määratlus ei olnud arusaadav normiadressaadile teo toimepanemise ajal.

KarS § 184 ja NPAS 3-1 lõige 3 on vastuolus ka Põhiseaduse § 10 sätestatud õigusriigi põhimõttega. Õigusriigi põhimõtte üheks osaks on õiguskindluse põhimõte – normiadressaat peab saama piisava kindlusega ette näha tema suhtes kohalduvat õiguslikku tagajärge. Ebaselguse tõttu narkootilise aine suure koguse kindlaksmääramisel KarS § 184 kohaldamisel ei ole aga see põhimõte tagatud.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

kriminaalasjas suure koguse narkootilise toksikoloogiaekspertiisi abil, on alusetu.

aine

tuvastamine

võimalik

üksnes

Mis puudutab süüdistusakti, siis kohtukolleegium märgib, et see vastab KrMS § 154 nõuetele, on selge ja arusaadav. M. Uusaed on kohtuistungil kinnitanud, et süüdistus on talle arusaadav /tl 19 pöördel/. Arusaamatuks jääb apellandi väide, nagu oleks maakohus, konkretiseerides mõlema süüdistatava teopanust prokuröri poolt esitatud ja kohtuistungil kontrollitud tõendite alusel, süüdistusest väljunud. Kohus on sellekohases analüüsis tuginenud üksnes neile faktilistele asjaoludele, mis on kajastatud süüdistuse sisus (vt kohtuotsuse lk 9-10). Vastupidiselt apellatsioonis esitatule, on R. Bachi ja M. Uusaia poolt grupis suures koguses GHB valmistamine igati tõendatud ning M. Uusaia süü, sealhulgas tema teopanuse tuvastamine ei tugine kaugeltki ainult asjaolul, et tema jope taskust leiti plastpudel väikese koguse GHB-ga. Nagu eelpool öeldud, on maakohus tuginenud väga mitmetele tõenditele (jälitusprotokoll, M. Uusaia elukohas toimunud läbiotsimise protokoll, DNA eksperdi arvamus, tunnistaja A. M ütlused, kaassüüdistatava R. Bachi ütlused) ning need tõendid kogumis lubavad kahtluseta järeldada, et M. Uusaed valmistas koos R. Bachiga suures koguses psühhotroopset ainet GHB-d. Apellandi viited tunnistaja K. S ütlustele on eksitavad. Maakohus on neid ütlusi analüüsinud ja põhjendatult leidnud, et K. S ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohtukolleegium osundab, et K. S väitel lahkunud R. Bach ja A. M koos M. Uusaia korterist jalgsi, läinud maja ees vasakule, tema aga paremale /tl 22/. Jälitusprotokolli kohaselt, mis on kahtlemata objektiivne tõend, väljusid A. M ja R. Bach xxxxxxxxxx trepikojast ja istusid seal oodanud sõiduautosse Citroen Berlingo. Peale selle väitis K. Saks, et kui tema M. Uusaia korterisse tuli, siis R. Bach ja A. M tõusid üles ja lahkusid, hetk hiljem aga väitis, et A. M ja M. Uusaed magasid suures toas, mida R. Bach tegi, seda ei tea /tl 21 pöördel/. Mitte keegi kohalviibijatest pole aga kinnitanud magamist M. Uusaia korteris 02.02.2012.a. Veel on K. Saks kinnitanud, et M. Uusaia korteris olnud jope taskust leitud pudel GHB-ga oli tema oma, et ta oli selle saanud samal päeval kuskil linnas ning et M. Uusaed ei teadnud jope taskus olnud pudelist GHB-ga mitte midagi, et ta oli enne poodi minekut joped vahetanud ja M. Uusaia jopega läinud /tl 2223/. Need K. S ütlused ei kannata kriitikat, kuivõrd selle sama jope taskus olnud pudelisuult tuvastati M. Uusaia bioloogiline materjal /tl 64-68/. Seega tuleneb eelnevast üheselt, et K. S ütlused tõendina arvestatavad ei ole, neis on vastuolud, need ei haaku teiste kontrollitud tõenditega. Mis puudutab aga jope taskust läbiotsimise käigus leitud pudelit GHB-ga, siis usutav on R. Bachi selgitus, mille kohaselt jätnud ta pudeli GHB-ga M. Uusaiale viimase soovil. Kaitsja väide, mille kohaselt M. Uusaia korteris toimunud läbiotsimise protokoll on kõlbmatu tõend, kuivõrd enne läbiotsimist ei tutvustatud M. Uusaiale tema kui kahtlustatava õigusi, ei ole asjakohane. KrMS § 91 lg 6 kohaselt tutvustatakse läbiotsimist rakendades isikule, kelle juures läbi otsitakse, läbiotsimismäärust, mille kohta võetakse määrusele allkiri. Sama paragrahvi 8. lõige sätestab, et läbiotsimist rakendades tehakse ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud objekt. Läbiotsimisprotokollile kehtestatud nõuded on sätestatud KrMS §-s 92. M. Uusaia korteris teostatud läbiotsimisel on seaduses sätestatut järgitud /tl 40-43/. Tuleb märkida sedagi, et apellatsioonist ei selgu, milliseid konkreetseid kahtlustatava õigusi väidetavalt rikutud on. Seega on apellatsioonis esitatud väide paljasõnaline. Kahtlustatavana kinnipidamisel on M. Uusaiale KrMS §-s 34 sätestatud õigusi tutvustatud /tl 38-39/.

Põhjendamatult tehakse apellatsioonis etteheiteid ka A. M ütlustele. Selge on see, et kohtuistungil on oma tuttavatest-sõpradest süüdistatavate juuresolekul ütluste andmine äärmiselt ebamugav ning sellest tingitult võivad need ütlused paiguti tunduda ebalevad, kuid silmas tuleb pidada, et vastuolusid A. M ütlustes pole, objektiivselt tuvastatuga on need kooskõlas, on eluliselt usutavad. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida sedagi, et prokurör on oma vastuväidetes põhjendatult osundanud, et isegi kui jätta tõenditest A. M ütlused välja, ei ole mingil juhul eluliselt usutav versioon, mille kohaselt R. Bach keetis mitu tundi M. Uusaia köögis GHB-d. Tõsiseltvõetavaks ei saa pidada situatsiooni, kus kaks isikut lähevad kolmandale külla ja üks külalistest ütleb, et läheb keedab köögis paar tundi midagi ja keedabki paar tundi segamatult, kusjuures korteriperemehel pole aimugi, mida tema köögis tehakse. Samuti ei ole tõenäoline, et keegi läheb võõras korteris peremehe teadmata kööki keelatud aineid valmistama. Seega rõhutab kohtukolleegium, et versioon, mille kohaselt R. Bach üksi mitme tunni vältel segamatult M. Uusaia köögis GHB-d keetis, ei ole eluliselt usutav ning on ka mitmete kontrollitud tõenditega kummutatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud, et oluline on muuhulgas hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (vt nt otsused nr 3-1-1-74-05; 3-1-1-61-08; 3-1-1-3-10 jt). Arusaamatuks jääb apellandi seisukoht ka selle kohta, nagu oleks A. M kõnealusel õhtul GHB-d tarbinud. Kohtus kontrollitud tõendid sellele ei viita. R. Bachi ja M. Uusaia tegutsemist grupis on maakohus põhjalikult analüüsinud teovalitsemisteooria põhimõtetest lähtuvalt ja Riigikohtu praktikat järgides (lk 9-10). Kohtus kindlaks tehtud faktilistest asjaoludest lähtudes on maakohus määratlenud nii R. Bachi kui M. Uusaia teopanuse, leides, et R. Bach muretses GHB valmistamiseks vajalikud lähteained, mis ühiselt M. Uusaia elukohta viidi, kus narkootiline aine valmistati. M. Uusaia panus seisnes aine valmistamise koha ja vahendite tagamises. Maakohus on põhjendatult leidnud, et süüdistatavate tegevus oli kooskõlastatud ja ühine.

seisukohal, et kaitsja viide KarS § 184 koosmõjus NarkoS 31 lg 3 väidetavale põhiseadusevastasusele on alusetu. Kaitsja, märkides apellatsioonis, et KarS § 184 ja NarkoS § 31 puhul ei saa normiadressaat piisava selgusega ette näha, millal esinevad tema suhtes alused KarS § 184 kohaldamiseks, on ilmselt silmas pidanud keelueksimust. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks osundada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-20-06 väljendatud selgitustele, mille kohaselt ei anna Karistusseadustik õiguslikku tähendust eksimusele toimepandava süüteo liigis, mistõttu selline eksimus ei välista teo koosseisupärasust, õigusvastasust ega süülisust. KarS § 39 lg 1 kohaselt on eksimusega teo keelatuses ehk keelueksimusega tegemist juhul, kui isik ei saa aru oma teo keelatusest. Keelueksimuse puhul on tegemist eksimusega mingi keelava õigusnormi sisuks oleva keelu olemasolus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. oktoobri 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-95-05, p 8). Olukorras, kus isik arvab, et tema tegu ei ole karistatav mitte kuriteona, vaid väärteona, puudub alus väita, et isik ei saa aru oma teo keelatusest KarS § 39 mõttes. Selline eksimus ei välista ei teo koosseisupärasust (sh tahtlikkust), õigusvastasust ega süülisust.

ka vanglatingimustes ning asuda hüvitama temalt väljamõistetud menetluskulusid. Teisi põhjusi, mis võiksid tingida rahaliste kohustuste maksmise tähtaja pikendamise, R. Bach esitanud ei ole. Kohtukolleegium peab veel vajalikuks märkida, et KrMS § 417 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile. See nõue kehtib tulenevalt KrMS §-st 423 ka menetluskulude kohta.

Malle Preimer

Meelika Aava

Ivi Kesküla

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.