Kohtulahend

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maksim Bašarenko elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Maksim Bašarenko tunnistati süüdi Harju Maakohtu 26.04.2012 otsusega KarS § 184 lg 1 ja §199 lg 2 p 7,9 järgi ning KarS § 65, § 64 ja § 68 kohaldamisega mõisteti karistuseks 4 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 01.11.2011 ja lõpp 28.12.2015. Kinnipidamisasutuses Maksim Bašarenko kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral asub elama vanemate juurde aadressile xxx. Kinnipeetaval on 9 klassi haridust. Eriala puudub. Vangistuse ajal motiveeritud omandama põhija kutseharidust ning õppima eesti keelt. Viru Vanglas õpib Jõhvi Gümnaasiumi 10.klassis. 15.08.2012 - 01.11.2012 käis riigikeele B2 taseme kursusel, katkestas. Eksam sooritatud 53 punktile võimalikust 60 punktist. Isiku töökogemus on episoodiline: töötas xxx-s pool aastat. Seejärel töötas ca 1 aasta xxx-s osalise tööajaga, tuli madala palga tõttu ära. Pärast seda on väidetavalt saanud tuttavate kaudu mitteametlikult tööd ehitustel. Esines töötuse perioode, vanemad on toetanud materiaalselt. Iseseisva toimetuleku oskus puudulik. Isik on võtnud SMS laenu, võla suurust ei tea. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral on tal võimalus tööle asuda OÜ-sse xxx, kus töötab ka isa ja tal on võimalus saada arvutitööd. Osaühing on valmis vajadusel korraldama väljaõppe. Isik on aktiivne suhtleja, tuttavate hulgas on ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Isiku kuriteod on toime pandud grupis, kaaslaste tunnustuse nimel on valmis kuriteoks. Alkoholi hakkas koos sõpradega tarvitama teismelisena, esimest korda karistatud AS § 71 alusel 15-aastaselt. Isik on alkoholijoobes ja alkoholi hankimiseks pannud toime grupiviisilise vägivallakuriteo. Alkoholijoobes ei kontrolli oma käitumist. Läbis xxx 19.12.2012 - 22.02.2013. Isik ei pea end sõltlaseks, väidetavalt tarvitas nagu kõik normaalsed inimesed. Suhtumine xxx programmi ei olnud tõsine. Isikut on 14-aastaselt karistatud NPAS § 15'1 alusel, käesolev karistus on narkootiliste ainete omamise eest. Isik tunnistab, et on vahel harva (korra kuus või harvem) tarvitanud kanepit ja marihuaanat. Ei arva, et see võiks tekitada sõltuvust või oleks vaja loobuda. Opiaate ei ole enda sõnul kunagi tarvitanud. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud, esimene karistus oli röövi eest, hiljem ei ole vägivalda kasutanud. Kuriteod on toime pandud grupi otsesel või kaudsel mõjul, materiaalse kasu saamiseks. Varavastastel kuritegudel on soodusteguriks olnud alkohol. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 32%, vägivalla sisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus on 35%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, toetab Viru Vangla isiku enne tähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelvalve alla on isikul võimalus elama asuda vanematele kuuluvasse korterisse xxx, kuhu on ka ise sisse kirjutatud. Korter on 3 toaline ja vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise nõuetele. Vanemad andsid nõusoleku seoses tema elama asumisega sinna elektroonilisele valvele allutamisega. Isikul on põhiharidus, puudub eriala. Ema xx xx sõnul on pojal võimalik jätkata õpinguid. Kui poeg asub õppima, siis pereliikmed on valmis teda ülal pidama. Vanemad töötavad ja on majanduslikult toimetulevad. Varem on isik töötanud, kuid lünklikult ja töötuse perioodidel on vanemad teda abistanud. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral on tal võimalus tööle asuda OÜ-sse xxx, kus töötab ka isa ja tal on võimalus saada arvutitööd. Osaühing on valmis vajadusel korraldama väljaõppe.

M. Bašarenko lähivõrgustik on seaduskuulekas ja positiivse mõjuga, kuid tema suhtlusringkonda kuulub ka kriminaalse tausta ja negatiivse mõjuga isikuid, mis ilmneb sellest, et ta on kuritegusid grupis toime pannud. Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Maksim Bašarenko taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et Maksim Bašarenko tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Maksim Bašarenko isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Maksim Bašarenko nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. Maksim Bašarenko on kriminaalkorras karistatud kolmel korral (varavastaste kuritegude eest ja narkootikumide käitlemise eest). Vangistust kannab esimest korda. Isikut on varasemalt karistatud tingimisi vangistusega 3 aastase katseajaga. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning katseajal pani toime uued kuriteod, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Maksim Bašarenko puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemalt Maksim Bašarenkole ühes tingimisi mõistetud vangistus määratud katseaeg ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks Maksim Bašarenkot uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal kohtul puudub käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada haridust ja eriala, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Maksim Bašarenko vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.