lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-07-15655/134

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 15.10.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-07-15655/134
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
15.10.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1567
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-07-15655/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja14.09.20091-07-15655/85Tartu Maakohus Tartu kohtumaja23.03.20101-07-15655/105Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium15.06.20111-07-15655/117Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas27.07.20121-07-15655/121Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium14.08.20121-07-15655/129Tartu Maakohus Tartu kohtumaja19.09.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. oktoober, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-07-15655

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 19. septembri 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Arvis Vaheri (Vaher) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 337 lg-st 1 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu 19. septembri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Arvis Vaheri määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud

1.Tartu Maakohtu 19.09.2013 määrusega jäeti Arvis Vaher tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.
2.A. Vaher kannab karistust Tartu Maakohtu 13.12.2007 otsuse alusel, millega ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 5, 7, 8, § 266 lg 2 p 1, 3 ja § 209 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti A. Vaherile Tartu Maakohtu 01.02.2007 otsusega mõistetud karistus kaetuks temale Tartu Maakohtu 31.05.2007 otsusega mõistetud 5 aasta pikkuse vangistusega ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust nimetatud karistuse võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 7 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka A. Vaheri eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust alates 23.08.2007.

Esimese astme kohtu määruse sisu

1-07-15655/152
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
27.05.2014
3.Kohus, osundanud KarS § 76 lg 2 p-s 2 ja § 76 lg-s 3 sätestatule, põhistas A. Vaheri tingimisi ennetähtaega vabastamata jätmise otsustust järgmiselt. 3.1 A. Vaheri puhul on positiivne vangistuses aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammi ja sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening läbimine, tööhõives osalemine ning tisleri eriala omandamine. Samuti on positiivne, et vangistuses puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused. On näha, et süüdimõistetu on oma varasemat eluviisi analüüsinud ning omab motivatsiooni selle edaspidiseks muutmiseks. Vabaduses on tal olemas lähisuhtevõrgustik, kellega läbisaamine rahuldav ning võimalus asuda elama MTÜ Lootuse Külla. Samas aga tuleb arvestada sellega, et MTÜ-st Lootuse Küla on süüdimõistetul võimalik elukoht saada vaid sel juhul, kui ta järgib nõuetekohaselt sealset taastusprogrammi, mistõttu ei pruugi elukoha olemasolu olla süüdimõistetu jaoks ka kogu ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja jooksul kindlustatud. Samuti ei ole süüdimõistetule vabanemisel garanteeritud kindlat töökohta ning varasemate ametlike töösuhete puudumise tõttu võib selle leidmine talle ka mõneti raskendatud olla, mistõttu võib majanduslikust olukorrast tingituna probleeme tekitada ka muu elukoha leidmine väljaspool MTÜ-d. Seega ei ole kohtul kindlust, kas süüdimõistetu vabastamisjärgsed elutingimused on tema taasühiskonnastamist vajalikul määral toetavad ja kuriteoriske maandavad. 3.2 Samuti tuleb arvestada, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba kümnel korral, peamiselt varavastaste kuritegude, aga ka vägivallaga seotud tegude eest. Reaalset vangistust kannab ta viiendat korda, kusjuures varasemalt on teda kahel korral ka tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast tegevust pidevalt jätkanud. Seega on ilmne, et varasemad vangistused ja ka nende kandmiseks antud kergemad viisid ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Tema kuritegelikku käitumist on paljuski mõjutanud narkootikumide ja alkoholi tarvitamine ning kasiinosõltuvus, millest on tulenenud ka suurenenud rahalised väljaminekud ja vajadus teenida sissetulekut ebaseaduslikul teel. Kuigi on näha, et käesoleva vangistuse ajal on süüdimõistetu oma kuriteoriskidega tegelenud ning ilmselt on tal tekkinud ka motivatsioon oma eluviisi edaspidiseks muutmiseks, on praegu süüdimõistetu vabastamiseks veel liiga vara. 3.3 Hoolimata toimunud positiivsetest muutustest ei tekkinud kohtul asja materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal siiski piisavat kindlust, et nimetatud muutused oleksid süüdimõistetu osas püsivalt kinnistunud ja ta oleks võimeline oma eluviise ka tegelikult vabaduses muutma. Kuriteoriskide võimalikul määral maandamiseks ja seniseks toimunud muudatuste kinnistamiseks tuleks süüdimõistetul oma probleemvaldkondadega edasi tegeleda ja läbida vangistuses ka temale individuaalses täitmiskavas vajalikuks peetavad sotsiaalabiprogrammid. Samuti tuleks süüdimõistetul võimalusel korraldada oma vabastamisjärgseid elutingimusi selliselt, et tagada vabanemiseks kindlustunne nii elukoha kui ka majandusliku stabiilsuse osas. Samas asus kohus seisukohale, et arvestades süüdimõistetu suhtes juba praeguseks toimunud positiivseid muutusi ning motivatsiooni tekkimist oma eluviisi muutmiseks, tuleb talle anda uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta möödumise asemel juba kuue kuu möödumisel käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. Nimetatud aja jooksul tuleks süüdimõistetul oma kuriteoriskidega aktiivselt edasi tegeleda, toimunud positiivseid muudatusi kinnistada ja korraldada võimalusel vabastamisjärgseid elutingimusi, et tagada seega paremad võimalused taasühiskonnastumiseks ja edasiseks õiguskuulekuseks.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Vaher, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vabastamist vangistusest katseajaga tingimisi enne tähtaega. A. Vaheri seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 4.1 Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtu seisukoht põhineb ebaõigetel põhjenditel, kohtumenetluse käigus tõlgendati asjaolusid puudulikult ja meelevaldselt kohtualuse kahjuks. A. Vaher märgib, et toetavamaid ja kuriteoriske maandavamaid elutingimusi, kui MTÜ-s Lootuse Küla, ei ole leida võimalik – nimelt on tegu kristliku rehabilitatsioonikeskusega sõltuvusprobleemidega isikutele nende igakülgseks taasühiskonnastamiseks, kus on kaasatud väljaõppega abistajad. Keskus asub kõrvalises ja kuriteoriske maandavas keskkonnas. 4.2 A. Vaher märgib, et maakohtu istungi toimumise ajaks oli tal läbimata vaid üks vestlus sotsiaalprogrammi Õige Hetk läbimiseks. Praeguseks ajaks on programm läbitud. Määruskaebuse esitaja lisab sellekohase tõendi. Samuti tõendi avavanglasse paigutamisest, millest nähtub m.h, et kinnipeetava edasine kinnises vanglas karistuse kandmine ei ole vangistusasutuse silmis otstarbekas. 4.3 A. Vaher avaldab, et on teinud kõik endast oleneva – osalenud 3,5 a tööhõives, läbinud kutseõppe ja kõikvõimalikud programmid ning osaleb vangla jumalateenistustel ja on ka 5 aastat tagasi vanglas ristitud ja leeritatud. Ka valik MTÜ Lootuse Küla osas langes selle kristliku suunitluse tõttu, et oleks võimalik jätkata probleemvaldkondadega tegelemist. 4.4 Kokkuvõtvalt leiab A. Vaher, et kohtu põhilised argumendid mittevabastamise osas (läbimata programmid ja ebasobiv koht vabanemiseks), on alusetud. Ta soovib veel lisada, et raskused elu- ja töökohaga puuduvad. MTÜ-s Lootuse Küla on tagatud elu- ja töökoht ja ka peale programmi läbimist aidatakse vajadusel. A. Vaher soovib elada õiguskuulekalt ja arvab, et tema karistus on oma eesmärgi täitnud. Ta on aru saanud oma kuritegude ohtlikkusest ja neid sügavalt kahetsenud. Samuti on ta täielikult ümber hinnanud oma elu põhimõtted ja leidnud uued väärtused. A. Vaher nõustub kohtu tingimustega tema ennetähtaegsel vabastamisel.
5.Tartu Ringkonnakohtu kohtunik määras edasikaebuse lahendamisele kirjalikus menetluses, andes süüdimõistetule ja prokurörile seisukohtade esitamiseks tähtaja 10. oktoobrini. Seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik A. Vaheri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 6.1 Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis. Kokkuvõtvalt on maakohus osundanud mittevabastamise põhjustena isiku varasemale kriminaalkorras karistatusele, s.h 5 korral vangistusega, ning kahele nurjunud ennetähtaegsele vabastamisele ja sedastanud, et hoolimata toimunud positiivsetest muutustele ei tekkinud kohtul asja materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal siiski piisavat kindlust, et nimetatud muutused oleksid süüdimõistetu osas püsivalt kinnistunud ja ta oleks

võimeline oma eluviise ka tegelikult vabaduses muutma. Seega on maakohus analüüsinud nii riskifaktoreid (korduv karistatus, süüdimõistetu isik, tema vabanemisjärgsed olud) kui ka positiivseid asjaolusid (sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammi ja sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening läbimine, tööhõives osalemine, tisleri eriala omandamine, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine). Positiivsed asjaolud on maakohtule teatavaks saanud ka kohtuistungil (tlk 5). Maakohus on sellele vaatamata sedastanud, et käesoleval ajal ei kuulu A. Vaher ennetähtaegsele vabastamisele. Ehkki A. Vaher väidab, et on karistusest järeldused teinud ja ei soovi enam uusi kuritegusid toime panna, tuleb KarS § 76 lg-st 3 asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu nõustub kohtukolleegium käesoleval juhul maakohtuga, et A. Vaheri vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. 6.2 Üheks mittevabastamise põhjuseks on maakohus pidanud süüdimõistetu vabanemisjärgse olukorra ebastabiilsust. A. Vaher on märkinud, et soovib elama asuda MTÜ-sse Lootuse Küla, mis tagab nii elu- kui ka töökoha. Ta märgib, et tegu on kuriteoriskide maandamise mõttes sobiva kohaga, kus aidatakse probleemvaldkondadega tegeleda ja uusi väärtusi kinnistada. Ringkonnakohus nõustub iseenesest sellega, et rehabilitatsioonikeskusest võib olla suur abi ja toetus probleemkäitumise vähendamiseks ja isiku õiguskuulekatele eesmärkidele kaasaaitamiseks. Samas aga tuleb arvestada, et pakutav programm põhineb vabatahtlikkusel ja isiku soovil oma ellusuhtumise, põhimõtete ja väärtustega töötada. Samuti on oluline täita Lootuse Külas kehtivaid eeskirju ning võtta vastu oma käitumist ja suhtumisi käsitlevaid juhiseid ja õpetusi ning rakendada need oma elus vajalike muutuste saavutamiseks. Ehkki rehabilitatsiooniga saavutatakse häid tulemusi, on MTÜ Lootuse Küla ametliku kodulehekülje kohaselt programmi katkestanute arv esimese kuu jooksul 45%. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt puudub programmi katkestamise korral A. Vaheril nii kindel elu- kui ka töökoht. Seega on maakohus õigustatult asunud seisukohale, et programmi katkestamise korral ei ole elukoht süüdimõistetule kogu katseaja vältel tagatud. 6.3 Määruskaebuse lisana on ringkonnakohtule esitatud ka otsus A. Vaheri paigutamiseks avavanglaosakonda. Kohtukolleegiumi hinnangul aitab avavanglasse paigutamine kaasa töö otsimisele ja resotsialiseerimisele ning õiguskuuleka käitumise kinnistamisele. Samuti aga näitab see vangistusasutuse positiivset prognoosi A. Vaheri kuritegelike riskide osas. Maakohus on arvestanud kinnipeetava positiivseid samme vangistuse jooksul ja vähendanud tema uue ennetähtaegse vabastamise aega ja määranud, et A. Vaheri ennetähtaegse vastamise otsustamine toimub uuesti kuue kuu möödumisel maakohtu määruse jõustumisest. Sel ajal peaks aga A. Vaher edasi tegelema oma probleemvaldkondadega ja korraldama oma vabastamisjärgsed elutingimused. 6.4 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga ja tema varasema elukäiguga ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist.

7.Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.