Arvis Vaher (IK: 37304102710; viibimiskoht: Tartu Vangla)
tingimisi
RESOLUTSIOON
Juhidudes KrMS §-dest 426 ja 432, kohus määras: Vabastada Arvis Vaher temale Tartu Maakohtu 13. detsembri 2007. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 alusel määrata Arvis Vaherile katseaeg kestusega üks (1) aasta. KarS § 78 p 2 alusel hakata Arvis Vaheri katseaega arvestama alates käesoleva määruse jõustumisest. Määrata Arvis Vaher katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada Arvis Vaherit katseajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
1.elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX
2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 5 ja 7 alusel määrata Arvis Vaherile katseajaks järgmised lisakohustused:
1.mitte tarvitada narkootikume ega alkoholi ning mitte viibida hasartmänguasutustes;
2.asuda tööle või võtta ennast töötuna arvele ühe (1) kuu jooksul vabanemisest alates;
3.mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata; Vabastada Arvis Vaher vangistusest peale käesoleva määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 13. detsembri 2007. a otsusega tunnistati Arvis Vaher süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8, § 266 lg 2 p 1, 3 ja § 209 lg 2 p 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti Arvis Vaherile Tartu Maakohtu 01. veebruari 2007. a otsuse mõistetud karistus kaetuks temale Tartu Maakohtu 31. mai 2007. a otsusega mõistetud 5 aasta pikkuse vangistusega ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust nimetatud karistuse võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 7 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka Arvis Vaheri eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust alates 23. augustist 2007. a. Kohtuotsus jõustus
21.detsembril 2007. a. Tartu Maakohtu 09. juuli 2012. a määrusega jäeti Arvis Vaher temale mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 28. augustil 2012. a. Arvis Vaheri karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 20. novembril 2014. a. Arvis Vaherit on varem kriminaalkorras karistatud:
1.Tartu Linnakohtu 28. septembri 1987. a otsusega ENSV KrK § 88 lg 3 ja § 139 lg 3 alusel 3-aastase vabadusekaotusega tingimisi 2-aastase katseajaga;
2.Tartu Linnakohtu 21. jaanuari 1988. a otsusega ENSV KrK § 89 lg 2 p 3 alusel 3aastase vabadusekaotusega, millega liideti osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vabadusekaotust, millest ta tingimisi enne tähtaega vabastati;
3.Tartu Linnakohtu 22. aprilli 1992. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 - § 15 lg 2 ja § 184 lg 2 alusel 3-aastase vabadusekaotusega, millega liideti osaliselt eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistus ja kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud vabadusekaotust, millest arvati maha ärakantud osa ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 10 kuud 5 päeva vabadusekaotust;
4.Tartu Linnakohtu 15. oktoobri 1996. a otsusega KrK § 141 lg 2 p 2 alusel 7-aastase vabadusekaotusega;
5.Tartu Linnakohtu 25. septembri 1997. a otsusega KrK § 176 lg 2 alusel 8-kuulise vabadusekaotusega, millele liideti eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistus ja kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 1 kuu 23 päeva vangistust, mille kandmiselt ta tingimisi ennetähtaegselt vabastati;
6.Tartu Maakohtu 08. juuli 2004. a otsusega KarS § 275 alusel rahalise karistusega 160 päevamäära;
7.Tartu Maakohtu 05. detsembri 2006. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel 1aastase vangistusega;
8.Tartu Maakohtu 01. veebruari 2007. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, § 121 ja § 201 lg 2 p 1, 4 alusel 2-aastase vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluv 1 aasta 11 kuud 22 päeva vangistust jäeti tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata;
9.Tartu Maakohtu 31. mai 2007. a otsusega KarS § 255 lg 1 alusel 5-aastase vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga. Arvis Vaherit on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Arvis Vaheri poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 65% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 30%. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul võimalik asuda elama XXXX, kuid selle tingimuseks on 10-kuulises alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis osalemine ja kui süüdimõistetu enne selle läbimist loobub, siis tal elukoht puudub. Lähedastest on süüdimõistetul vabaduses X. Kohtumenetluse poolte seisukohad Arvis Vaher soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt, leiab, et vangistus on teda muutnud ning karistus täitnud oma eesmärgi. Enda sõnul soovib ta varasemast eluviisist hoiduda ja asuda XXXX. Süüdimõistetu leiab, et kindlasti tuleks talle kasuks ka esialgne järelevalve, mida pakub kriminaalhooldus ning on valmis täitma sellega kaasnevaid kohustusi. Prokurör Margit Pärn kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Arvis Vaheri tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Arvis Vaher kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba kümnel korral, peamiselt varavastaste, aga ka vägivallaga seotud kuritegude eest. Reaalset vangistust kannab ta viiendat korda, kusjuures varasemalt on teda kahel korral ka tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast tegevust pidevalt jätkanud. Seega on ilmne, et varasemad vangistused ja ka nende kandmiseks antud kergemad viisid ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Tema kuritegelikku käitumist on paljuski mõjutanud narkootikumide ja alkoholi tarvitamine ning kasiinosõltuvus, millest on tulenenud ka suurenenud rahalised väljaminekud ja vajadus teenida sissetulekut ebaseaduslikul teel. Samas on süüdimõistetu nüüdseks enda sõnul motiveeritud oma eluviisi muutma, kahetseb varasemat käitumist ja mõistab ühiskonnas kehtestatud reeglite vajalikkust. Ta mõistab ka oma sõltuvusprobleeme ja nende kahjulikku mõju ning soovib seetõttu asuda XXXX rehabilitatsioonile. Samuti on ta tegelenud juba vangistuse käigus oma kuriteoriskide maandamisega, on omandanud puidupingitöölise eriala, läbinud mitmeid sotsiaalabiprogramme ja taasühiskonnastavaid tegevusi ning on osalenud tööhõives, s.h väljaspool vanglat. Seega on alust arvata, et vangistus on süüdimõistetule positiivset mõju juba avaldanud ning ta soovib oma elu edaspidiselt seadusekuulekuse suunas muuta. Süüdimõistetu ise peab vajalikuks, et vabanemisel oleks talle tagatud teatud järelevalve, mida võimaldab kriminaalhooldus ning ka kohus leiab, et arvestades süüdimõistetu poolt vangistuses viibitud suhteliselt pikka aega ning praeguseks veel ärakandmata suhteliselt lühikest karistusosa, oleks talle kuriteoriskide maandamise eesmärgil hetkel kasulikum vabaneda ennetähtaegselt koos sellega kaasneva kriminaalhooldusega kui karistuse täielikul ärakandmisel ilma täiendava järelevalveta. Sellisel viisil oleks riigil võimalik süüdimõistetu üle ka vabanemise järgselt järelevalvet teostada ning samas saaks kriminaalhooldaja toetada tema taasühiskonnastumist. Kuigi mõningaid kahtlusi sellest, kas süüdimõistetu ikka on võimeline kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täitma võiks tekitada asjaolu, et süüdimõistetut on vangistuse ajal ühel korral distsiplinaarkorras karistatud, siis leiab kohus, et arvestades nimetatud rikkumise iseloomu ei saa seda pidada väga tõsiseks ning üksnes selle põhjal järeldada, et hoolimata kõigist toimunud positiivsetest muutustest ei ole siiski põhjendatud anda süüdimõistetule võimalus enese näitamiseks seadusekuulekal viisil ennetähtaegselt vabastatuna. Samuti võib süüdimõistetu poolt ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõuete järgimisele kaasa aidata asjaolu, et vabanemisel asub ta elama XXXX, kust saab ilmselt täiendavat tuge ja kontrolli senistest pahedest hoidumiseks. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Arvis Vaheri katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik ja põhjendatud ning süüdimõistetule tuleb anda võimalus kanda oma karistus lõpuni vabaduses kriminaalhooldusele allutatuna, distsiplineerides teda samas ka vajalike kuriteoriske maandavate lisakohustustega. Kuna süüdimõistetu õigusvastane käitumine on olnud paljuski seotud sõltuvusainete tarvitamise ja sõltuvuskäitumisega, siis peab kohus vajalikuks määrata talle katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning mitte külastada hasartmänguasutusi. Samuti peab kohtunik vajalikuks määrata süüdimõistetule katseajaks lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kuna on alust arvata, et tema varasemat õigusvastast käitumist on mõjutanud ka kriminaalse taustaga tutvusringkonna mõju. Oluline on määrata süüdimõistetule ka tööle asumise või töötuna arvele võtmise lisakohustus, et tagada talle majanduslik stabiilsus ja seega vähendada kuriteoriske. Kuna süüdimõistetu ise soovib asuda XXXX rehabilitatsioonile, on nõus võtma endale vastava lisakohustuse ning XXXX on kinnitatud ka süüdimõistetu sinna asumise võimalikkust, siis peab kohus põhjendatuks vastav kohustus süüdimõistetule ka määrata.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.