Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-07-15655
Kohtunik
Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Heli Nurmoja
Kriminaalasi
süüdimõistetu Arvis Vaheri vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
Arvis Vaher (IK: X; viibimiskoht: X)
tingimisi
Juhidudes KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus
määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu Arvis Vaher temale Tartu Maakohtu 13. detsembri 2007. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata, et vangla on kohustatud esitama materjalid Arvis Vaheri tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamise arutamiseks kohtule uuesti kuue (6) kuu möödumisel käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 13. detsembri 2007. a otsusega tunnistati Arvis Vaher süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8, § 266 lg 2 p 1, 3 ja § 209 lg 2 p 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti Arvis Vaherile Tartu Maakohtu 01. veebruari 2007. a otsuse mõistetud karistus kaetuks temale Tartu Maakohtu 31. mai 2007. a otsusega mõistetud 5 aasta pikkuse vangistusega ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust nimetatud karistuse võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 7 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka Arvis Vaheri eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks
mõisteti 7 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust alates 23. augustist 2007. a. Kohtuotsus jõustus
kogemus ning X kindlustatus. Lähedastest on süüdimõistetul vabaduses X ,kellest viimasega on aga suhted formaalsed. Kohtumenetluse poolte seisukohad Arvis Vaher soovib vabaneda tingimisi seadusekuulekalt.
ennetähtaegselt
ning
elada
edaspidiselt
Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Arvis Vaheri tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta. Arvis Vaheril puudub kindel X ning uue kuriteo toimepanemise X on kõrged. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Arvis Vaher kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Arvis Vaheri puhul on positiivne vangistuses aktiivse X ja sotsiaalabiprogrammi X läbimine, tööhõives osalemine ning X eriala omandamine. Samuti on positiivne, et vangistusest puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused. On näha, et süüdimõistetu on oma varasemat eluviisi analüüsinud ning omab motivatsiooni selle edaspidiseks muutmiseks. Vabaduses on tal olemas lähisuhtevõrgustik, kellega läbisaamine rahuldav ning võimalus asuda elama X. Samas aga tuleb arvestada sellega, et X on süüdimõistetul võimalik elukoht saada vaid sel juhul, kui ta järgib nõuetekohaselt sealset X, mistõttu ei pruugi elukoha olemasolu olla süüdimõistetu jaoks ka kogu ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja jooksul kindlustatud. Samuti ei ole süüdimõistetule vabanemisel garanteeritud X ning varasemate ametlike töösuhete puudumise tõttu võib selle leidmine talle ka mõneti raskendatud olla, mistõttu võib majanduslikult olukorrast tingituna probleeme tekitada ka muu elukoha leidmine väljaspool X. Seega ei ole kohtul kindlust, kas süüdimõistetu vabastamisjärgsed elutingimused on tema taasühiskonnastumist vajalikul määral toetavad ja kuriteoriske maandavad. Samuti tuleb arvestada, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba kümnel korral, peamiselt varavastaste kuritegude, aga ka vägivallaga seotud tegude eest. Reaalset vangistust kannab ta viiendat korda, kusjuures varasemalt on teda kahel korral ka tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast tegevust pidevalt jätkanud. Seega on ilmne, et varasemad vangistused ja ka nende kandmiseks antud kergemad viisid ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Tema kuritegelikku käitumist on paljuski mõjutanud X ja X, millest on tulenenud ka suurenenud X väljaminekud ja vajadus teenida sissetulekut ebaseaduslikul teel. Kuigi on näha, et käesoleva vangistuse ajal on süüdimõistetu oma kuriteoriskidega tegelenud ning ilmselt on tal tekkinud ka motivatsioon oma eluviisi edaspidiseks muutmiseks, siis leiab kohtunik, et praegu on süüdimõistetu vabastamiseks veel liiga vara. Hoolimata toimunud positiivsetest muutustest ei ole kohtul asja materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal siiski tekkinud piisavat kindlust, et nimetatud muutused oleksid süüdimõistetu osas püsivalt
kinnistunud ja ta oleks võimeline oma eluviise ka tegelikult vabaduses muutma. Kohtunik leiab, et kuriteoriskide võimalikul määral maandamiseks ja seniseks toimunud muudatuste kinnistamiseks tuleks süüdimõistetul oma probleemvaldkondadega edasi tegeleda ja läbida vangistuses ka temale individuaalses täitmiskavas vajalikuks peetavad sotsiaalabiprogrammid. Samuti tuleks süüdimõistetul võimalusel korraldada oma vabastamisjärgseid elutingimusi selliselt, et tagada vabanemiseks kindlustunne nii elukoha kui ka majandusliku stabiilsuse osas. Eeltoodud asjaoludel jätab kohus Arvis Vaheri katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamata. Samas aga on kohus seisukohal, et arvestades süüdimõistetu suhtes juba praeguseks toimunud positiivseid muutuseid ning motivatsiooni tekkimist oma eluviisi muutmiseks tuleb talle anda uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta möödumise asemel juba kuue kuu möödumisel käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. Nimetatud aja jooksul tuleks süüdimõistetul oma kuriteoriskidega aktiivselt edasi tegeleda, toimunud positiivseid muudatusi kinnistada ja korraldada võimalusel vabastamisjärgseid elutingimusi, et tagada seega paremad võimalused taasühiskonnastumiseks ja edasiseks õiguskuulekuseks.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.