Lõpetada Q.R (Q.R, isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus. Jätta Q.R tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
3.Vabastada Q.R enda usaldusisiku ülesannetest.
4.Avaldada teade Q.R xkohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja ta kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Menetluskulud jäävad Q.R kanda. Teadaolevalt ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ja kohus kulude suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Toimetada määrus võlgnikule kätte. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
Tsiviilasi nr 2-18-18257(3)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu 31. detsembri 2018 määrusega rahuldati Q.R pankrotiavaldus, kuulutati välja L. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Andrus Õnnik.
2.Pärnu Maakohus 19. juuni 2019 määrusega lõpetas Q.R pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja vabastas pankrotihalduri. Sama määrusega kohus algatas menetluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kohus määras võlgniku iseenda usaldusisiku kohustusi täitma.
3.Võlgnik esitas 21.07.2020 aruande kohustustest vabastamise esimese aasta (19.06.201919.06.2020) kohta ja konto väljavõtted. Aruanne oli täidetud puudulikult – märgitud olid võlgniku töökohad ja kahe lapse olemasolu, kuid välja olid toomata igakuised sisetulekud ning aruandest ei nähtunud võlausaldajatele väljamakseted tegemist.
4.14.10.2020 kohus kuulas võlgniku kohtus isiklikult ära ja küsis temalt kohustuste täitmise ja aruande kohta selgitusi. Kohus andis võlgnikule võimaluse parandada 21.07.2020 esitatud aruannet. Võlgnik parandatud aruannet kohtule ei esitanud. Samuti ei esitanud võlgnik järgmist aruannet, mille esitamise tähtpäev möödus 20.06.2021. Vastuseks kohtunõudele aruande ja pangakontode esitamiseks võlgnik esitas 10.11.2021 üksnes enda ja X väljavõtted perioodi kohta 19.06.2020 – 19.06.2021. Väljavõtetest nähtuvalt võlgnik töötas X OÜ-s.
5.Võlgnik ei ilmunud kohtu poolt määratud ärakuulamistele 20.01.2022, 01.02.2022, 01.03.2022 ja 18.03.2022, kuigi oli kohtukutsed isiklikult kätte saanud ei teatanud kohtule ilmumata jäämisest ega ilmumist takistavatest mõjuvatest asjaoludest.
6.21.04.2022 ärakuulamisel võlgnik selgitas, et oli eelmiste ärakuulamiste ajal kas ise haige või oli laps haige. Võlgniku sõnul elab ta juba aasta X, selle aadressi esitas koos väidetavalt 2021.a esitatud aruandega - kui 2021.a esitas konto väljavõtted, siis talle kohtust helistati, et aruanne on puudu ja esitas aruande uuesti. Kohtuni ei ole võlgniku väidetavalt esitatud aruanne jõudnud, ärakuulamisel võlgnikul aruannet kaasas ei olnud. Võlgnik ei olnud täitnud ka esimese aruande nõutavate andmetega täiendamise kohustust, mida esimesel ärakuulamise järel lubas teha. Kohus selgitas võlgnikule aruande täitmist, sissetulekute ja võlausaldajatele üleandmisele kuuluvate summade arvutamist.
7.Kohus võttis võlgnikult 21.04.2022 vande all selgitused kohustuste täitmise kohta. Võlgniku sõnul ei tule töötasust niipalju kokku, et midagi võlausaldajatele maksta. Ta elab X üürikorteris, töötab täiskohaga X sissetulek on palk ja lasterahad. Kolis Xst X, sest X ei olnud tööd, eluruumi ja lasteaia kulud on X odavamad, seal on võlgnikul ka noorusaja sõbrannad. Töötasu X sõltub kuust, on olnud vahemikus 400 – 1000 eurot, põhipalk on 600 eurot, millele lisanduvad müügiboonused. Võlgnikul on kaks alaealist ülalpeetavat, keda ta kasvatab üksinda, lapse isa elatise maksmise kohustust ei täida ja võlgnik saab riigilt elatisabi 100 eurot kuus. Kohtu küsimusele netikasiinodes mängimise kohta tunnistab võlgnik, et sattus suurde auku ja hakkas netikasiinodes mängima, vahel võitis ja vahel kaotas, ei arvanud ise ka, et sõltuvusse satub, ta on mänginud seal maha elamise raha, aga laenu selleks ei ole võtnud, on mõelnud mängukeelu peale panna. Kohus selgitas, et kui võlgnik soovib menetluse lõpuks kohustustest vabaneda, siis peab endale kasiinokeelu peale panema. Kui elamisraha arvelt mängitakse kasiinos, siis võib öelda, et raha ei ole elamiseks vaja, selle arvelt võiks võlausaldajatele hea tahte märgiks maksta kasvõi 5-10 eurot kuus, kuigi sissetuleku suuruse järgi seda tegema ei peaks. Kohus selgitas võlgnikule veel kord tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluse ajal, võlausaldajatele väljamaksete tegemist jaotiste alusel. Võlgnik lubas edaspidi selle raha, mis ta on kasiinosse pannud, võlausaldajatele tasuda.
Tsiviilasi nr 2-18-18257(3) Kohus andis seekord võlgnikule võimaluse vead parandada. Kohus selgitas, et kui võlgnik kohustusi järjepidevalt rikub või on kohtule kättesaamatu, nagu seni, siis kohus lõpetab menetluse ja jätab võlgniku kohustust vabastamata. Kohus juhtis L. tähelepanu sellele, et kohtule esitatud Q.R konto väljavõtte periood oli küll 19.06.2020 - 19.06.2021, aga konto väljavõte lõpeb 13.11.2020 tehinguga, näiteks 2021.a veebruaris-märtsis tulumaksu tagastuse laekumist ei ole. Võlgnik kinnitas, et tulumaksutagastus laekus tema enda kontole. Kohus selgitas võlgnikule, et tulumaksu tagastus võib selle laekumise kuu sissetulekute summa tõsta kõrgemaks summast, mille võlgnik endale võib jätta, seda ületava osa peab hoiustama võlausaldajatele. Kohus määras võlgnikule tähtpäeva 19.06.2019 - 21.06.2020 kohta esitatud aruande parandamiseks koos tulumaksutagastuse andmetega; samaks tähtpäevaks tuli võlgnikul esitada aruanne perioodi kohta alates 22.06.2020 kuni uue aruande esitamiseni ja selle perioodi kohta pangakonto, kuhu sissetulekud laekuvad, täielik väljavõte. Kohus hoiatas võlgnikku, et istungil võetud vanne kehtib kõikide edaspidi esitatavate andmete kohta.
8.Võlgnik ärakuulamisel määratud kohtunõuet ei täitnud. Võlgnik esitas 26. juunil 2022 uuesti parandamata aruande perioodi juuni 2019 - juuni 2020 kohta ning puudulikud konto väljavõtted kuni perioodini 19.06.2021, s.o enda konto väljavõtte perioodi 19.06.202013.11.2020 kohta ja lapse konto väljavõtte perioodi 19.06.2020– 19.06.2021 kohta.
9.06.03.2023 esitas võlausaldaja Swedbank AS kohtule taotluse lõpetada Q.R-i kohustustest vabastamise menetlus ja jätta Q.R pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata, kuna kohtul ei ole võimalik võlgnikult saada kohustustest vabastamise menetluses asjakohast ja vajalikku teavet, ei pea võlausaldaja võimalikuks kohustustest vabastamise menetluse jätkamist. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata. Võlgniku käitumine on olnud võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Puuduvad objektiivsed põhjused, miks võlgnik ei saanud aruandeid kohtule esitada. Sedavõrd pika aja jooksul ja korduvalt aruannete esitamata jätmine on võlausaldaja hinnangul võlgniku tahtlik tegevus. Võlausaldaja on seisukohal, et kohustustest vabastamise menetlus ei ole ette nähtud sellistele võlgnikele, kes oma kohustusi teadlikult ei täida. Võlgnik ei ole kohtult täiendavate selgituste saamise järel oma kohustusi täitma asunud ehk korrektseid aruandeid koos pangakonto väljavõtetega kohtule esitanud, mis näitab võlgniku ükskõikset suhtumist oma kohustustesse.
10.Kohus kutsus võlgniku võlausaldaja avalduse arutamiseks ärakuulamisele 11.04.2023, võlgnik ärakuulamisele ei ilmunud. Kohtukutse oli võlgnikule kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu elektrooniliselt kätte toimetatud 29.03.2023. Võlgnik ei teatanud ärakuulamisele ilmumata jätmisest ega selleks mõjuva põhjuse olemasolust. Kuna kohus on võlgniku vande all ära kuulanud ja juba andnud võimaluse aruandeid parandada, hoiatanud rikkumiste jätkumise korral menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise eest, siis kohus uut aega ärakuulamiseks ei määranud. Kohus andis võlgnikule tähtaja Swedbank AS-i 06.03.2023 taotluse kohta kirjalikult arvamuse avaldamiseks. Võlgnik vastuväiteid võlausaldaja taotluse kohta ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11.Q.R kohustustest vabastamise menetlus algatati 19.06.2019 määrusega tema pankrotimenetluse lõpetamisel. 01. juulil 2022 jõustunud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt tuleb Q.R kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise
Tsiviilasi nr 2-18-18257(3) ja tema kohustustest vabastamise küsimus lahendada kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) alusel. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 punkti 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on süüliselt rikkunud oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
12.Riigikohtu seisukoht on, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2) (vt Riigikohtu 4.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 32-1-19-16, p 14; 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15).
13.PankrS § 173 järgi on võlgnik menetluse ajal kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg-test 2 – 6 tulenevalt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule ning usaldusisik peab sellest võlgnikule andma 25%. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 lg 11 kohaselt loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. TMS § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 näeb ette, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Ka juhul, kui võlgnik elab välisriigis, on arvestuse aluseks Eesti Vabariigis kehtiv palga alammäär.
14.Q.R 19. juuni 2019 kohtumäärusega algatatud kohustustest vabastamise menetlusele PankrS § 175 lg-s 1 märgitud kohustustest vabastamise menetluse üldine viie aastane tähtaeg lõppes 19. juunil 2024. Tänaseks on möödunud ka võimalik pikendatud tähtaeg ning kohus peab igal juhul menetluse lõpetama. Menetluse lõpetamisel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise.
15.Q.R pankrotimenetluses jäid võlausaldajate II rahuldamisjärgu tunnustatud nõuded rahuldamata 5231,30 euro ulatuses, III rahuldamisjärgus 1225,70 euro ulatuses. Võlgade
Tsiviilasi nr 2-18-18257(3) kogusumma tasumiseks tulnuks võlgnikul 5 aasta jooksul tasuda 107,62 eurot kuus, sh II järgu nõuete tasumiseks u 87 eurot kuus. Võlgnik ei ole võlausaldajatele midagi tasunud, on esitanud kohtule andmeid oma sissetulekute kohta üksnes kahe esimese aasta kohta ja sedagi puudulikult. Võlgnikul on küll kaks alaealist ülalpeetavat, kuid võlgnik ei ole kohtule esitanud aruandeid ega sissetulekute andmeid, mille alusel kindlaks teha, kas ja kui suure osa pidi võlgnik iga kuu võlausaldajate jaoks hoiustama ning kas ta on seda kohustust täitnud.
16.Kohus leiab, et võlausaldaja Swedbank AS-i taotlus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmiseks on põhjendatud. Seadusandja on raskes majanduslikus olukorras olevale võlgnikule ette näinud võimaluse kohustustest vabaneda, seades võlgniku võlausaldajate suhtes eelisseisu. Võlgnikul tuleb aga pingutada ja teha kõik endast olenev, et täita pankrotimenetluses täitmata jäänud võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, saadud sissetulekutest on võlgnik kohustatud tegema võlausaldajatele väljamakseid seaduses ettenähtud ulatuses. Kohus on teinud võlgnikule ettepaneku hea tahte märgiks väikesi summasid võlausaldajate jaoks hoiustada ka siis, kui sissetulekute suuruse järgi seda tegema ei peaks. Võlgnik on lubanud seda ka teha, kuid reaalselt ei ole võlausaldajatele midagi maksnud. Selle asemel on võlgnik raha kulutanud hasartmängudele, see on raha raiskamine, mida PankrS § 171 lg 2 p 4 teise lause kohaselt loetakse võlausaldajate huvide tahtlikuks kahjustamiseks ning mis annaks aluse jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata.
17.Q.R ei ole kogu menetluse jooksul näidanud üles head tahet ega valmisolekut võlgnevusi vähendada. Kohus on võlgnikule tema kohustusi korduvalt selgitanud pankrotimenetluses toimunud istungitel, kohustustest vabastamise algatamise määruses ja ärakuulamistel. 11.04.2023 määratud ärakuulamisele võlgnik ei ilmunud ja võlausaldaja Swedbank AS taotlusele mingilgi moel ei reageerinud. Puuduvad aruanded on siiani esitamata. Võlgnik ei ole olnud kohtule kättesaadav, ei ole ettenähtud korras teatanud enda elukoha ja töökoha muutumisest, see on samuti võlgniku kohustuste rikkumine. Sisuliselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetlusest teadlikult kõrvale hoidnud.
18.Võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks on kohustuste rikkumine süüliselt. Kohtu hinnangul praegusel juhul on võlgnik oma kohustusi süüliselt rikkunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lõigete 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Menetluse algatamise määruses ja hilisemates kohtunõuetes ning ärakuulamistel on kohus võlgnikule kohustusi selgitanud, andnud võimalus rikkumiste kõrvaldamiseks ning hoiatanud, et kohtu nõudmiste täitmata jätmise tagajärjeks võib olla kohustustest vabastamata jätmine. Seega võlgnik ei saanud oma kohustusi jätta täitmata teadmatusest või kogemata. Kohtu hinnangul on võlgnik Q.R olnud vähemalt raskelt hooletu: ta teadis oma kohustusi ning pidi teadma ka kohustuste rikkumise tagajärge, kuid ei hoolinud sellest. See tähendab, et Q.R on rikkunud oma kohustusi süüliselt. Kohustustest vabastamise menetlust ei algatatud võlausaldajate nõudel, vaid võlgniku enda soovil, võlgnik oli teadlik, milliseid kohustusi tal menetluse lõpuks kohustustest vabanemise eeltingimusena täita tuleb.
19.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Q.R oma kohustusi täitnud ei ole (seda vaatamata mitmetele tähelepanu juhtimistele) ja on seega kohustustest vabanemise võimaluse minetanud. Kohus rahuldab võlausaldaja Swedbank AS-i taotluse ja jätab Q.R pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse. Kohus vabastab Q.R tema enda usaldusisiku ülesannetest.
20.Kohus selgitab, et PankrS § 168 kohaselt on pankrotimenetluse lõpetamise määrus täitedokumendiks. PankrS § 174 lg-s 1 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioonis; alates 1.
Tsiviilasi nr 2-18-18257(3) juulist 2022 kehtestab sama füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FimS) § 48 lg 1) sätestatakse, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sh need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Pankrotimenetluse lõpetamise määrusest tulenevate nõuete täitmise aegumine on PankrS § 174 lg 1 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg 3 ja § 162 koostoime alusel peatunud kuni kohustustest vabastamata jätmise ja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni.
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud võlgniku soovil ja tema avalduse alusel. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse kulud TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda. Teadaolevalt ei ole tekkinud kulusid, mille hüvitamist võlgnikult nõuda, seega võlgniku kanda jäävad tema enda kulud ning TsMS § 174 lg 1 järgi kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
22.PankrS § 175 lg 7 alusel kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.