3-26-2319 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X.X kinnipidamiseks ning kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotleja: Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), volitatud esindaja Diana Žovnjarovitš Puudutatud isik: X.X (Gambia Vabariigi kodanik, sündinud XX.XX.XXXX), esindaja Janus Paurman
Menetlusosalised ja nende esindajad
Lihtmenetluses, kohtuistungil 01.09.2026 Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus osaliselt ning anda PPA-le luba X.X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.09.2026 (kaasa arvatud).
2.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb puudutatud isikule vajadusel määrust ja selle edasikaebamise korda täiendavalt selgitada.
3.Avaldatavas kohtumääruses asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
X.X (puudutatud isik) peeti Eestis kinni 28.07.2026 ning ta esitas 29.07.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse. Tallinna Halduskohus andis 30.07.2026 kohtuistungil haldusasjas nr 3-26-2319 protokollilise määrusega, mille vormistas 04.08.2026 kirjaliku määrusena, loa puudutatud isiku kinnipidamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 65 lg 2 punktide 1, 2 ja 5 alusel kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 30.11.2026. Isiku Eestisse saabumise ja senise kinnipidamise asjaolud nähtuvad Tallinna Halduskohtu
1(4)
04.08.2026 määrusest käesolevas haldusasjas ning kohus ei pea nende kordamist vajalikuks.
2.Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise järgselt alustas PPA määruse (EL) 2024/1315 vastutava liikmesriigi määramise menetlust ning 12.08.2026 esitati Läti Vabariigile tagasivõtutaotluse, mis rahuldati 17.08.2026 (registreeriti 21.08.2026). PPA tegi 31.08.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse sisuliselt läbivaatamata jätmise ja vastutavale liikmesriigile üleandmise otsuse, millega otsustati jätta puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlus läbi vaatamata ning anda ta määruse (EL) 2024/1351 artikli 33 lg 1 alusel Lätile. PPA leidis, et puudub alus kasutada määruse (EL) 2024/1351 artiklis 35 ette nähtud kaalutlusõigust rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamiseks Eestis, kuna Lätis on toimiv rahvusvahelise kaitse menetlus- ja vastuvõtusüsteem, puuduvad andmed sealsete süsteemsete puuduste või ebainimliku kohtlemise ohu kohta, taotlejal ei esine üleandmist välistavaid erivajadusi ning tal puuduvad Eestiga olulised isiklikud sidemed.
3.PPA esitas 01.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse jätkata puudutatud isiku kinnipidamist VRKS § 65 lg 2 punkti 7 ja määruse (EL) 2024/1351 artikli 44 alusel kuni kaheks kuuks, et tagada tema üleandmine Lätile. PPA hinnangul esineb põgenemisoht, sest isik saabus Eestisse ebaseaduslikult pärast Valgevene-Läti välispiiri ja Läti-Eesti sisepiiri ebaseaduslikku ületamist. Menetluses tuvastatud asjaolud viitavad, et isik kasutas Eestit transiitriigina eesmärgiga jätkata teekonda teise Euroopa Liidu liikmesriiki. Käesoleval juhul esineb olukord, kus isik on ebaseaduslikult ületanud nii Valgevene-Läti kui LätiEesti piire. Kui isik tuli Schengeni alale, siis ta ei pöördunud kohe pädevate ametivõimude poole sooviga taotleda rahvusvahelist kaitset, vaid tegi seda alles siis, kui oli PPA poolt tabatud. Nimetatud asjaolud kogumis annavad aluse arvata, et vabaduses viibides võib isik muuta ennast PPA-le kättesaamatuks ning seeläbi üleandmist vältida või oluliselt raskendada. PPA leidis, et leebemad järelevalvemeetmed eraldi ega koos ei tagaks isiku kättesaadavust. PPA andmetel puuduvad isikul kinnipidamist mõjutavad terviseprobleemid või erivajadused.
4.Asja arutati 01.09.2026 toimunud kohtuistungil.
4.1.PPA jäi esitatud taotluse juurde.
4.2.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ta on nõus olema kinnipidamiskeskuses, kuid ainult minimaalselt vajaliku aja. Tal ei ole midagi selle vastu, et teda Lätti tagasi saadetakse. Kui ta vabastataks, järgiks ta seadust ning teeks, mida temalt oodatakse. Ka puudutatud isiku esindaja selgitas, et kinnipidamise tähtaja puhul tuleb järgida asjaomases määruses sätestatud tähtaegu.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.PPA taotlus tuleb osaliselt rahuldada.
6.Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitsei halduskohtult VSS § 23 lg-s 7 sätestatud korras loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks (VRKS § 66 lg 2).
7.Tulenevalt VRKS § 65 lg-st 1 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS § 60 lg-s 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lgs 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada.
2(4)
8.Tallinna Halduskohus andis 04.08.2026 määrusega loa isiku kinnipidamiseks VRKS § 65 lg 2 punktide 1, 2 ja 5 alusel. Seega ei käsitlenud varasem määrus kinnipidamist üleandmise tagamiseks VRKS § 65 lg 2 punkti 7 ja määruse (EL) 2024/1351 artikli 44 alusel. Esitatud taotluses taotleb PPA luba isiku kinnipidamiseks VRKS § 65 lg 2 p-i 7 alusel, s.o tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras (VRKS § 65 lg 2 p 7).
9.Määruse (EL) 2024/1351 art 44 näeb muu hulgas ette, et kinni peetud taotlejate kinnipidamistingimuste ja tagatiste suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2024/1346 artikleid 11, 12 ja 13. Nendel õiguslikel alustel rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine eeldab kokkuvõtvalt, et: 1) isik on rahvusvahelise kaitse taotleja, kelle suhtes toimub teisele liikmesriigile üleandmise menetlus määruse (EL) 2024/1351 art 38 tähenduses; 2) isiku kinnipidamise eesmärk on üleandmismenetluse täideviimine ning üleandmine on õiguslikult ja praktiliselt võimalik; 3) isiku suhtes esineb põgenemisoht ning oht on isikuga seotud asjaolusid arvestades reaalne; 4) isikuga seotud olulisi asjaolusid arvestades on põhjendatud alus arvata, et järelevalvemeetmed ei taga üleandmismenetluse tulemuslikkust; 5) kinnipidamine on proportsionaalne ning kinnipidamise tingimused ja tagatised täidetavad.
10.Kohus leiab, et praegusel juhul on need eeldused täidetud.
11.Täidetud on määruse 2024/1351 artikli 45 lõike 1 nõue, et kui isik on juba kinnipidamisel, tuleb vastuvõtutaotlus esitada hiljemalt 2 nädala jooksul taotluse registreerimisest. Samuti ei ole vaidlust selles, et asjas toimub üleandmismenetlus. PPA on esitanud 12.08.2026 tagasivõtutaotluse Läti Vabariigile (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 70) ning Läti Vabariigi pädev asutus kinnitas 17.08.2026, et isik kuulub tagasivõtmisele (dtl 77).
12.Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud menetluse erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1), samuti kui taotleja on loata või teavitamata lahkunud maakonna territooriumilt, kus asub tema majutuskoht (VRKS § 65 lg 3 p 3). PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 68 punktiga 6. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita (VSS § 68 p 6).
13.Kohus nõustub, et puudutatud isiku varasemat käitumist arvestades esineb tema põgenemise oht. Isikul ei ole kehtivaid reisidokumente, ta on sisenenud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning ebaseaduslik piiriületus ei ole seotud rahvusvahelise kaitse vajadusega. Isiku suhtes esineb põgenemisoht ning tal puuduvad igasugused seosed Eestiga. Isik on teadaolevalt läbinud teekonnal Eestisse mitmeid riike, sh Läti Vabariiki. Ei ole teada, miks ta ei ole esimeses turvalises riigis, s.o Lätis rahvusvahelist kaitset taotlenud. Samuti ei ole täpselt teada, millisel eesmärgil ta Eestisse liikus. Asjaolud kogumis viitavad sellele, et isiku tegelik eesmärk ei pruugi olla viibimine Eestis või Lätis. Teades, et PPA-l on plaan ta tagasi Lätti saata, võib isik püüda Eestist lahkuda või asuda end varjama. Isiku senine tegevus näitab, et ta on võimeline organiseerima enda liikumist muu hulgas ka ebaseaduslikku rännet koordineerivate isikute (nn smugeldajate) kaudu.
3(4)
14.PPA on õigesti märkinud, et liikumisvabaduse piiramine (VRKS § 60 lg 1) ega kinnipidamise alternatiivide kohaldamine (VRKS § 67 lg 1) ei ole võimalik. Arvestades puudutatud isikul sidemete puudumist Eestis, isiku valmidust Schengeni alale ebaseaduslikult siseneda ja siin edasi olla, ei pea kohus kinnipidamise alternatiive tulemuslikuks.
15.Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamata jätmine võimaldaks tal Eestist edasi reisida. Seetõttu ei täidaks leebemad meetmed oma eesmärki. Kinnipidamine on sobiv, sest tagab puudutatud isiku kättesaadavuse Lätile üleandmiseks, ja vajalik, sest sama eesmärki ei saa tuvastatud põgenemisohu tõttu piisavalt tõhusalt saavutada leebemate meetmetega. Isik on viibinud kinnipidamiskeskuses alates 28.07.2026 ning esitatud andmete järgi ei ole tal terviseprobleeme ega vastuvõtu erivajadust; kinnipidamiskeskuses on talle tagatud meditsiiniline ja vajaduse korral psühholoogiline abi. Neid asjaolusid ja üleandmise võimalikku aega arvestades ei ole kinnipidamine kuni 21.09.2026 ülemäärane. Asjast ei nähtu, et kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse kaalutlustega (direktiivi 2024/1346 art 12). Kohus leiab, et kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.
16.Määruse 2024/1351 art 45 lõike 3 punkti a kohaselt erandina artiklist 46, kui isik on kinni peetud, toimub selle isiku üleandmine üleandvalt liikmesriigilt vastutavale liikmesriigile niipea kui tegelikkuses võimalik ja viie nädala jooksul alates kuupäevast, mil vastuvõtmispalve rahuldati või tagasivõtmisteade kinnitati. Läti Vabariigi pädeva asutuse vastus saabus 17.08.2026, milles Läti teatas, et isik kuulub tagasivõtmisele. Seega selleks, et kinnipidamine oleks õiguspärane, peab puudutatud isiku Läti Vabariigile üleandmine toimuma hiljemalt 21.09.2026, mistõttu on ka kinnipidamine taotletud alusel võimalik üksnes kuni selle ajani. PPA selgituse kohaselt taotletakse luba kuni kaheks kuuks, kuna ei ole välistatud, et puudutatud isik otsustab PPA 31.08.2026 otsuse vaidlustada. Kohtu hinnangul ei ole see põhjendus asjakohane. Pelk võimalus, et PPA otsus võidakse vaidlustada, ei anna alust pidada isikut kinni kauem kui määruse 2024/1351 art 45 lg 3 võimaldab.
17.Arvestades eeltoodut annab kohus loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.09.2026 (kaasa arvatud).
18.Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest või arestimajast vabastada (VRKS § 71 lg1).
19.Määruse avaldamisel asendab kohus puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
20.Kuivõrd puudutatud isikul on esindaja, ei tõlgi kohus määrust volofi keelde. Vajadusel on puudutatud isikul endal (või ka tema esindajal) võimalik tõlkida määrus või selle osa internetis tasuta kättesaadavate masintõlkeprogrammide abil.
(allkirjastatud digitaalselt) Janno Voog
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.