Politsei- ja Piirivalveameti taotlus D.L kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Janika Jürgen-Määr Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – D.L , esindaja eestkostja ülesannetes Katrin Baltmischkis
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 02.09.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) taotlus osaliselt ning anda luba D.L kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 02.11.2026 (kaasa arvatud).
2.Tõlkida määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendav osa araabia keelde.
3.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
EDASIAEKABAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). PPA-l tuleb tagada määruse kättetoimetamine puudutatud isikule ja kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 02.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks D.L , (sündinud XX.XX.XXXX) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks kuni neljaks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 66 lg 2 alusel, sest isiku suhtes esineb § 65 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja § 65 lg 2 p-des 1, 2 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) §-s 68 p 3 ja 6 nimetatud asjaolu. Taotluse asjaolud ja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
3-26-2717
1.1.31.08.2026 kell 20:00 sai patrull väljakutse Tuisu tn 18, Tallinn, kus teatati, et maja taga on kamp tumedanahalisi isikuid. Patrull märkas kohapeal seitset kirjeldusele vastavat isikut. Kohapeal peetud esmaste vestluse käigus selgus, 6 isikut on pärit Somaaliast ja üks Marokost. Isikutel puudusid isikut tõendavad dokumendid. Kõik isikud peeti kinni ja toimetati kinnipidamiskeskusesse (dtl 8-9).
1.2.Üks kinnipeetud isikutest on D.L . Isik peeti kinni 31.08.2026 kell 20.08 VSS § 23 lg 1, 2 p 1, 2, 3, 6 alusel (dtl 27-28).
1.3.Isik peeti kinni 31.08.2026 kell 20.08 VSS § 23 lg 1, 2 p 1, 2, 3, 6 alusel. Kinnipidamiskeskuses taustakontrolli käigus avaldas isik soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ja seega peeti isik 01.09.2026 kell 18.40 kinni VRKS § 65 lg 2 p 1, 2, 7 alusel (dtl 2930).
1.4.VRKS § 65 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada isiku ja kodakondsuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks, rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 68 punktidega 3 ja 6.
1.4.1.PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemise oht, ja seda nimelt seetõttu: Isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult. Isiku reisiteekond: Maroko-Türgi-ValgeveneLeedu-Läti-Eesti (dtl 10-25; 31-34). Reisiteekonda vaadates on seal tema jaoks olnud mitmeid turvalisi riike, kus isik oleks saanud esitada soovi rahvusvahelisele kaitsele, aga isik ei teinud seda, vaid reisis edasi, et leida talle meelepärane liikmesriik. Isik on ise avaldanud, et ta soovis minna Saksamaale. Isiku telefonist on leitud info millest nähtub, et isik on viibinud Valgevenes, Leedus ja Lätis. Menetlustoimingutel on isik teinud koostööd, aga seda ei saa käsitleda põgenemisohu puudumist toetava asjaoluna, kuna selline koostöö on kinnipidamise järgselt eeldatav. Isik on reisimiseks Eestisse kasutanud kõrvalist abi, ta varjas ennast ametivõimude eest, eiras kehtivaid õigusnorme. Isik ei ole oma varasema käitumisega näidanud, et teda saaks usaldada.
1.4.2.Täpsemat väljaselgitamist ja üle kontrollimist vajavad ka isiku tegelikud isikuandmed ja tema kodakondsus, tema kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja motiivid. Selgitamist ja täpsustamist vajavad isiku rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolud ja motiivid.
1.5.Tuginedes VRKS § 65 lg 2 p 7, võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL2024/1351 artiklis 44 alusel ja korras. Isik on oma esialgses vestluses PPA-ga selgitanud, et 15 päeva tagasi umbes otsustas ta tulla Valgevenest Euroopa Liitu. Valgevene riigipiiri juurde liikus ta sõidukiga ja sealt ületas piiri Läti Vabariiki jalgsi öisel ajal. Valgevenes asuvas metsas kohtus ta autojuhiga, kes andis juhised, kuidas edasi liikuda piiriületamise mõistes. Lätist jalutasid nad grupiga Leetu ja sealt edasi liikusid sõidukiga Eestisse. Seega on põhjust arvata, et isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab Leedu või Läti Vabariik. Kui PPA teeb kindlaks, millise liikmesriigi kaudu isik Eestisse saabus, teeb Eesti Leedule või Lätile isiku kohta tagasivõtupalve.
1.6.PPA on seisukohal, et VRKS § 67 lg 2 p 1-2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg 1-2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud isiku suhtes ei ole käesoleval juhul piisavad ega taga eesmärki. Seda seetõttu, et isikul puuduvad dokumendid, ta viibib siin ebaseaduslikult, tema suhtes esineb põgenemise oht, Eesti ei ole tema jaoks tuttav riik, tal puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks. Ta on juba liikunud koduriigist läbi erinevate riikide Eestisse, mistõttu puudub PPA-l isiku suhtes usaldus ja veendumus, et ta peaks talle kohaldatud alternatiividest ja piirangutest kinni. 2(5)
3-26-2717
1.7.VRKS § 69 sätestab, et saatjata alaealist taotlejat võib kinni pidada erandjuhtudel, äärmusliku abinõuna ja alles pärast seda, kui individuaalse hindamise tulemusel on kindlaks tehtud, et VRKS § 60 lg 1 ega § 67 lg 2 nimetatud piiranguid ega alternatiive ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine võib VRKS § 69 lg 2 p 2 kohaselt olla alaealise parimates huvides, kui tema kinnipidamine tagab tema turvalisuse.
1.8.PPA leiab, et alaealise D.L kinnipidamine on tema parimates huvides, sest see tagab tema turvalisuse. Isik on ilma täiskasvanu saatjata võõras riigis, tal puuduvad piisavad elatusvahendid ja teadmised teises keskkonnas hakkama saamiseks. Suure tõenäosusega on isik Eestisse jõudmiseks kasutanud smugeldajate abi. Vabaduses viibides võib isik võtta smugeldajaga uuesti ühendust või võib smugeldaja ise temaga ühendust võtta eesmärgiga jätkata ja lõpule viia ebaseaduslik reisiteekond. Kuna tegemist on võimaliku alaealisega, võib smugeldaja abi kasutamine alaealise puhul kaasa tuua tavapärasest suurema ärakasutamine ja vägivalla riski ning alaealine ei pruugi olla võimeline ohtlikke olukordi iseseisvalt hindama. Ta võib sattuda olukordadesse, kus puudub juurdepääs piisavale toidule, joogiveele, arstiabile või muule esmavajalikule abile.
1.9.Kinnipidamiskeskuses on talle tagatud ööpäevaringne toitlustus vastavalt tema religioonist tulenevatele eelistustele, majutus, pesemisvõimalused, meelelahutus (konsoolimängud, telekas ja spordivõimalused), meditsiiniline abi ning järelevalve. Soovi korral saab ta kontakteeruda telefonitsi oma lähedastega. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
2.PPA jäi 02.092026 kohtuistungil taotluse juurde.
3.Puudutatud isik selgitas 02.09.2026 kohtuistungil, et ta ei vaidle taotlusele vastu kuid soovis informatsiooni, kus oleks rahvusvahelise kaitse taotlejatel veel võimalik viibida. Kohus selgitas isikule pagulaskeskusesse majutamise tingimusi.
4.Esindaja kohtuistungil midagi lisada ei soovinud ja nõustus isiku kinnipidamisega.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Vastavalt VRKS § 66 lg-le 1 võib PPA oma otsusega rahvusvahelise kaitse taotlejat VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks (VRKS § 66 lg 2).
6.VRKS § 65 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada isiku ja kodakondsuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks, rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 68 punktidega 3 ja 6. Kinnipidamine on lubatud, kui leebemaid alternatiive pole võimalik tulemuslikult kohaldada (VRKS § 65 lg 1).
7.Praeguse juhtumi asjaolud kinnitavad põgenemisohtu (vt VSS § 6 8 p-d 3 ja 6). Isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult, kasutades tõenäoliselt smugeldaja abi. Vaatamata sellele, et tema reisiteekonnale jäi mitmeid riike, kus ta oleks saanud esitada rahvusvahelise katise taotluse, ta seda ei teinud, vaid reisis edasi, et leida talle meelepärane liikmesriik. Isik on ise avaldanud, et ta soovis minna Saksamaale. Rahvusvahelise kaitse taotluste ei esitanud ka kohe tema kinnipidamise järgselt Eestis, vaid alles kinnipidamiskeskuses taustakontrolli käigus. Seega on ta reisimiseks Eestisse kasutanud kõrvalist abi, varjas ennast ametivõimude eest, eiras kehtivaid õigusnorme, mistõttu ei anna ka isiku hilisem koostöö peale kinnipidamist alust järeldada, et põgenemisoht on ära langenud. Sellest tulenevalt on
3(5)
3-26-2717
põhjendatud alus arvata, et kui tema rahvusvahelise kaitse taotlust ei peaks rahuldatama ja isikut ootab riigist väljasaatmine, võib see kaasa tuua selle, et isik ei soovi väljasõidukohustust täita, vaid hakkab kõrvale hoiduma või seda muul viisil takistama. Samuti on oht, et vabaduses viibides võib ta proovida edasi liikuda Saksamaale, kuhu ta oma ütluste kohaselt algselt soovis jõud.
8.Varjupaigataotlejat võib muuhulgas kinni pidada selleks, et anda ta üle tema taotluse läbivaatamise eest vastustavale riigile vastavalt määruse 2024/1351 art-le 44 (VRKS § 65 lg 2 p 7). Praegusel juhul plaanib PPA D.L üle anda Leedu või Läti Vabariigile.
9.VRKS § 65 lg 2 punkti 7 kohaldamine ei eelda, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks juba esitatud või vastutav liikmesriik lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 38 lg 1 järgi algatatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus viivitamata ning art 45 lg 1 eeldab sõnaselgelt, et art 44 alusel kinnipidamine võib eelneda vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamisele. Seega võib VRKS § 65 lg 2 punkti 7 kohaldada ka ajal, mil vastutuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel kestavad. Võttes aluseks taotluse, siis on tõenäoline, et Eesti ei vastuta puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, vaid selle eest vastutab Läti Vabariik või Leedu Vabariik.
10.Kui leiab kinnitust, et taotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik on teine riik ning see riik nõustub isiku vastu võtma või tagasi võtma, on tegemist juba siinses asjas kohtulikult hinnatud üleandmismenetluse järgmise etapiga, mitte uue kinnipidamise eesmärgiga. Üleandmismenetluses tuleb VRKS § 65 lg 2 punkti 7 kohaselt kinnipidamisel järgida määruse (EL) 2024/1351 artiklis 45 sätestatud tähtaegu. Kohus märgib täiendavalt, et kui leiab kinnitust, et tegu on alaealisega, tuleb määruse (EL) 2024/1351 art 25 järgi esmalt kontrollida alaealise pereliikme, õe või venna olemasolu teises liikmesriigis, seejärel sobiva sugulase olemasolu ning nende puudumisel on art 25 lg 5 järgi vastutav liikmesriik see, kus saatjata alaealise rahvusvahelise kaitse taotluse sooviavaldus esimest korda registreeriti, kui see on alaealise huvides parim.
11.Alaealist võib kinni pidada erandjuhtudel, äärmusliku abinõuna. Kinnipidamine peab olema vajalik lapse heaolu ja turvalisuse kaalutlustel ning tema parimais huvides (VRKS § 69 lg 1, „Lapse õiguste konventsiooni“ art 3 ja 37). Kinnipidamine võib olla saatjata alaealise parimais huvides siis, kui see tagab tema turvalisuse (VRKS § 69 lg 2 p-st 2). Alaealist peetakse kinni võimalikult lühikest aega (VRKS § 69 lg 3).
12.Kuigi isiku vanust pole eksperdid praeguseks veel hinnanud, võib olla tõenäoline, et ta on vanem kui 17 aastat. Isegi kui tegu on alaealisega, on tema kinnipidamine praegusel juhul põhjendatud ja proportsionaalne. Isiku kirjeldus tema teekonnast viitab sellele, et tema Schengeni ruumi saabumise taga oli organiseeritud ebaseaduslik ränne. Kohus nõustub PPAga, et organiseeritud ebaseadusliku rände tingimustes on isiku kinnipidamine vajalik ka tema turvalisuse tagamiseks. Selline ränne ei saa olla alaealise jaoks turvaline.
13.PPA on õigesti märkinud, et liikumisvabaduse piiramine (VRKS § 60 lg 1) ega kinnipidamise alternatiivide kohaldamine (VRKS § 67 lg 1) ei ole võimalik. Isikul ei ole kehtivaid reisidokumente ei ole ja ta on sisenenud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult. Väidetavalt on tegemist on saatjata alaealisega, kellel võib olla kontakte isikutega, kes on aidanud kaasa tema ebaseaduslikule rändele. Seetõttu ei täidaks leebemad meetmed oma eesmärki. Isiku senine käitumine annab aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse või muudmoodi asuda kõrvale hoiduma ja mitte olema kättesaadav ametivõimudele.
4(5)
3-26-2717
14.Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud toitlustamine, majutus ja huvitegevus, vajaduse korral ka meditsiiniline ja psühholoogiline abi.
15.Arvestades seda, et praegusel hetkel ei saa välistada, et D.L võib olla alaealine, rahuldab kohus PPA taotluse osaliselt. Kohus annab loa paigutada D.L kinnipidamis-keskusesse maksimaalselt kaheks kuuks. PPA-l on kohustus D.L viivitamata kinnipidamiskeskuses vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg1).
16.Kohus märgib, et kui alaealine paigutatakse kinnipidamiskeskusesse, tagatakse talle võimalus vaba aja tegevusteks, sh eakohasteks mänguteks ja huvitegevuseks ning tegevusteks vabas õhus (VRKS § 69 lg 4). Saatjata alaealine tuleb kinnipidamiskeskuses majutada täiskasvanutest eraldi (VRKS § 69 lg 5). Teha tuleb tavapärasest intensiivsemaid jõupingutusi, et ta kinnipidamiskeskusest võimalikult kiiresti vabastada.
17.Praeguse määruse avaldamise korral tuleb D.L asendada tähemärgiga.
nimi ja sünniaeg tema eraelu kaitseks
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.