Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 03.09.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-24-8160
Kohtuasi
Osaühingu Tonybet avaldus välisriigi kohtuotsuste tunnustamisest ja täitmisest keeldumiseks ning täitemenetluse lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.03.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Tonybet määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Osaühing Tonybet (registrikood 12103082), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Martti Peetsalu ja Mari Anne Rohtla ning vandeadvokaadi abi Helena Kuuse Puudutatud isik X-i (sünniaeg XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Männik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta menetluse peatamise taotlus rahuldamata. Jätta Osaühingu Tonybet määruskaebusele lisatud tõend vastu võtmata. Jätta Osaühingu Tonybet määruskaebus rahuldamata. Jätta Harju Maakohtu 31.03.2025 määrus muutmata. Jätta määruskaebemenetluse kulud Osaühingu Tonybet kanda. Mõista Osaühingult Tonybet X-i kasuks välja menetluskulude hüvitis 1681 eurot. Osaühing Tonybet on kohustatud tasuma X-ile alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasumata menetluskulude hüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-24-8160 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Osaühing Tonybet (avaldaja, võlgnik) esitas 23.05.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus keelduda Austria Vabariigi Bezirksgericht Landeck 19.09.2023 kohtulahendi nr 2 C197/23s-15 ja 07.12.2023 kohtulahendi nr 5 R 254/23 y tunnustamisest ja täitmisest Eesti Vabariigis ning lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 022/2024/3384 (täiteasi). Avaldaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada täitemenetluse täiteasjas kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni või kohustada kohtutäiturit hoiustama täiteasjas sissenõutavad summad kohtutäituri ametialasel kontol ning keelata sissenõutavate summade väljamaksmine sissenõudjale menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. Maakohus rahuldas 24.05.2024 määrusega avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse ning kohustas kohtutäiturit hoiustama täiteasjas sissenõutavad summad oma ametialasel kontol ja keelas raha väljamaksmise sissenõudjale kuni tsiviilasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
1.1.Avalduse kohaselt esitas X-i (puudutatud isik, sissenõudja) 29.04.2024 29.04.2024 kohtutäitur Elin Vilippusele avalduse täitedokumentide (Austria Vabariigi Bezirksgericht Landeck 19.09.2023 kohtulahend nr 2 C197/23s-15 ja 07.12.2023 kohtulahend nr 5 R 254/23 y) sundtäitmiseks. Kohtulahendite aluseks on puudutatud isiku hagi avaldaja vastu, milles puudutatud isik nõudis avaldajalt Austrias hasartmänguteenuse osutamiseks vajaliku tegevusloa puudumise tõttu tühiste teenuselepingute tagasitäitmist (panuste tagastamist). Austria kohus tunnistas Eestis hasartmängu tegevus- ja korraldusluba omava äriühingu ja Austrias asuva kliendi vahelised lepingud tühiseks ning mõistis 19.09.2023 otsusega avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 8718,60 eurot ja menetluskulude hüvitise, lisaks 07.12.2023 otsusega apellatsioonimenetluse kulud 1458,67 eurot.
1.2.Kohtulahendite täitmisest tuleb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1215/2012 (edaspidi Brüssel I määrus (uuesti sõnastatud)) artikli 45 lg 1 p a ning artikli 46 alusel keelduda, sest Austria kohtulahendid on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklis 56 sätestatud teenuste vaba osutamise põhimõttega, mida saab pidada Eesti õiguse avaliku korra osaks. Austria kohtu lahendid riivavad põhjendamatult kaupade ja teenuste osutamise vabadust ELTL artikli 56 tähenduses, st ei võimalda teenuste vaba liikumist ja kättesaadavust Euroopa Liidu piires. Avaldajal on Eestis hasartmängu tegevus- ja korraldusluba. Eesti õigus ei piira ebaproportsionaalselt ettevõtjate tegevust ning ei keela Eestis tegevus- ja korraldusluba omaval hasartmängukorraldajal tegutseda teises liikmesriigis. Avaldaja pakutavad teenused on olemuselt interneti vahendusel pakutavad teenused, mis on piiriüleselt kättesaadavad. Teenuselepingute tüüptingimuste kohaselt kohaldatakse Eesti õigust (ei kohaldu Austria õigus). Austrias on hasartmängumonopol – Austria valitsus annab piiratud arvu kontsessioone erinevate hasartmängude korraldamiseks ning ettevõte, kes kontsessioonisüsteemi ei kuulu, ei saa luba taotleda. Seega piirab Austria valitsus EL-is hasartmänguluba omavatel ettevõtjatel
2-24-8160 Austrias teenuse osutamist, samuti teenuse kättesaadavust. Austria hasartmängumonopol on vastuolus EL õigusega ega kaitse rahva tervist. Austria hasartmängu korraldamise õigusnormid ei tohi piirata ebaproportsionaalselt teenuste vaba kättesaadavuse põhimõtet. ELTL artikli 56 ja Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikli 45 lg 1 p a tõlgendamiseks tuleb küsida Euroopa kohtult eelotsust.
1.3.Austria kohtulahendite tunnustamine ja täitmine kahjustaks ebamõistlikult põhiseaduslikku ettevõtlusvabadust Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 31 tähenduses ning on vastuolus õiguste kuritarvitamise keeluga.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
2.1.Vastuse kohaselt on Austria kohus vaidluse ELTL artikli 56 valguses lõplikult lahendanud ning kohtulahendi sisuline kontroll on Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikli 52 kohaselt keelatud.
2.2.Vaidlusalused täitedokumendid ei riiva mõnda Eesti Vabariigi ülioluliseks peetavat õigusnormi ega riku Eesti Vabariigi õiguskorras tunnustatud põhiõigust Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikli 45 lg 1 p a mõttes. Euroopa Kohus leidis kohtuasjas C-90/22, et Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikli 45 lg 1 p-s a ette nähtud avaliku korra erandile tuginemine on lubatud üksnes juhul, kui teises liikmesriigis tehtud otsuse tunnustamine või täitmisele pööramine kahjustaks lubamatult tunnustamise ja täitmisele pööramise taotluse saanud riigi õiguskorda, riivates mõnda aluspõhimõtet. Seoses Austria hasartmängumonopoliga leidis Euroopa Kohus kohtuasjas C-920/195, et ELTL artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et see ei välista hasartmänguturu kahekordset korraldussüsteemi. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus kohtulahend tuleks jätta tunnustamata ning asja lahendamiseks ei ole vaja küsida Euroopa Kohtult eelotsust.
2.3.Avaldaja väited õiguste kuritarvitamise kohta on otsitud. Avaldaja tegutseb teadlikult ja tahtlikult Austrias tema suhtes kohalduvaid õigusakte rikkudes ning keeldub Austria seaduslikke kohtulahendeid täitmast.
3.Maakohus jättis 19.02.2025 määrusega rahuldamata Euroopa Kohtu eelotsuse taotluse, sest see ei ole asja lahendamiseks vajalik.
4.Avaldaja esitas 10.03.2025 vastuväite kohtu tegevusele eelotsuse taotluse lahendamisel. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 31.03.2025 määrusega avalduse ja avaldaja 10.03.2025 vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata, tühistas 24.05.2024 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, jättis menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitise 2439,50 eurot koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.
5.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt keeldutakse huvitatud poole taotlusel Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikli 45 lg 1 p a ja artikli 46 kohaselt kohtuotsuse tunnustamisest, kui tunnustamine on selgelt vastuolus taotluse saanud liikmesriigi avaliku korraga (ordre public). Seejuures ei kuulu artikli 52 järgi ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsus
2-24-8160 ühelgi juhul teises liikmesriigis sisulisele läbivaatamisele. Analoogse regulatsiooni nägi ette ka Euroopa Liidu nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (artikkel 34 p 1), mistõttu on sätete sisustamisel asjakohane ka Euroopa Kohtu praktika selle määruse kohta. Euroopa Kohtu praktika kohaselt põhineb kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kord vastastikusel usaldusel õigusemõistmisse Euroopa Liidus, mis nõuab, et ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsuseid mitte ainult ei tunnustata teises liikmesriigis automaatselt, vaid ka seda, et kõnealuste kohtuotsuste teises liikmesriigis täidetavaks tunnistamise kord on tulemuslik ja kiire. Seega peab tunnustamise menetlus seisnema üksnes dokumentide formaalses kontrollis ja kohtulahendid tunnistatakse täidetavaks peaaegu automaatselt.
5.2.Kohtuotsuse tunnustamata jätmise aluseks ei saa olla avalduses väidetu, et Austria kohus lahendas asja põhjendamatult Austria õiguse alusel, kuigi pooled olid avaldaja hinnangul kehtivalt kokku leppinud, et lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Euroopa Kohus on leidnud, et sätet, mis näeb ette võimaluse jätta kohtuotsus tunnustamata vastuolu tõttu avaliku korraga, tuleb tõlgendada kitsalt ja sellele võib tugineda üksnes erandjuhtudel, kuna see takistab määruse peamise eesmärgi saavutamist. Liikmesriikidel on vabadus määrata vastavalt oma siseriiklikule õigusele ja praktikale, millised on nende avaliku korra nõuded, kui selle piirid tulenevad määruse tõlgendusest. Määruse sätteid, mis keelavad kontrollida välismaise kohtuotsuse sisu, ei luba taotluse saanud liikmesriigi kohtul keelduda otsuse tunnustamisest või täitmisest üksnes põhjusel, et õigusnorm, mida kohaldas otsuse teinud liikmesriigi kohus, erineb sellest, mida taotluse saanud liikmesriigi kohus oleks kohaldanud, kui ta ise oleks kohtuvaidluse lahendanud. Samuti ei tohi taotluse saanud liikmesriigi kohus kontrollida, kas otsuse teinud riigi kohus on õigesti hinnanud õiguslikke ja faktilisi asjaolusid, ega seega keelduda teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest üksnes põhjusel, et ta leiab, et selles otsuses on riigisisest või liidu õigust valesti kohaldatud. Avaliku korra tingimusele tuginemine on lubatud üksnes juhul, kui teises liikmesriigis tehtud otsuse tunnustamine või täitmine kahjustaks lubamatult taotluse saanud liikmesriigi õiguskorda, riivates mõnda aluspõhimõtet. Selleks et pidada kinni välisriigi kohtuotsuste sisu kontrollimise keelust, peaks riive seisnema taotluse saanud liikmesriigi õiguskorras oluliseks peetava õigusnormi või selles õiguskorras tunnustatud põhiõiguse ilmselges rikkumises.
5.3.Avaldaja esitatud asjaoludest ei saa järeldada, et Austria siseriiklik õigus on vastuolus ELTL art 56 tuleneva keeluga piirata teenuste osutamise vabadust. ELTL artikli 56 järgi on keelatud liidu piires teenuste osutamise vabaduse piirangud liikmesriikide kodanike suhtes, kes asuvad mõnes teises liikmesriigis, kui see isik, kellele teenuseid pakutakse. ELTL artikli 62 ja artikli 52 p 1 järgi ei mõjuta säte ja selle alusel võetud meetmed nende õigus- ja haldusnormide kohaldatavust, mis sätestavad välisriigi kodanike teistsuguse kohtlemise avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise huvides. Lisaks sellele on lubatavate piirangutena Euroopa Kohtu praktikas tunnustatud mitmeid ülekaalukaid üldisi huve, näiteks tarbijate kaitset, pettuste ja hasartmängudega seotud liigse kulutamise ennetamist ning üldise avaliku korra säilitamist. Euroopa Kohus on leidnud, et hasartmängualased õigusnormid kuuluvad valdkonda, kus liikmesriikide vahel esinevad märkimisväärsed kõlblusest tulenevad, usulised ja kultuurilised erinevused. Kui antud valdkonda ei ole ühenduse tasandil ühtlustatud, siis on iga liikmesriigi ülesanne määratleda neis valdkondades vastavalt oma väärtuste skaalale nõuded, mis tagavad
2-24-8160 asjaomaste huvide kaitse. Asjaomases valdkonnas vastu võetud õigusnormide vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamist ei mõjuta pelgalt asjaolu, et ühe liikmesriigi valitud kaitsesüsteem erineb teises liikmesriigis rakendatud süsteemist. Hindamisel tuleb ennekõike silmas pidada huvitatud liikmesriigi pädevate asutuste seatud eesmärke ning tagada soovitud kaitsetase. Liikmesriigid on vabad määrama kindlaks oma hasartmängupoliitika eesmärgid ja vajaduse korral täpselt määratlema soovitud kaitsetaseme. Siiski peavad kehtestatud piirangud oma proportsionaalsuselt vastama tingimustele, mis tulenevad Euroopa Kohtu praktikast. Ettevõtjate arvu piiramine võib põhimõtteliselt olla õigustatud, kui see piirang vastab tahtele tegelikult vähendada mängimise võimalusi ja piirata selle valdkonna tegevust ühtselt ja süstemaatiliselt, ning tegemist on proportsionaalse piiranguga. Üksnes asjaolu, et ettevõtja pakub sellesse sektorisse kuuluvaid teenuseid interneti kaudu seaduslikult teises liikmesriigis, kus on tema asukoht ja kus ta peab täitma seadusest tulenevaid nõudeid ja alluma selle riigi pädevate ametivõimude kontrollile, ei ole piisav tagatis, et kaitsta liikmesriigi tarbijaid pettuste ja kuritegevuse ohtude eest, võttes arvesse raskusi, mis võivad asukohaliikmesriigi ametivõimudel sellistel asjaoludel ettevõtjate kvaliteeti ja ausust hinnates tekkida. Austria hasartmänguturukorraldust puudutavas lahendis leidis Euroopa Kohus, et ELTL artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et see ei välista hasartmängude turu kahekordset korraldamist ainuüksi põhjusel, et monopoliomaniku reklaamitegevuse eesmärk on julgustada hasartmängudes aktiivset osalemist. Hindamaks konkreetse piirangu proportsionaalsust hasartmängude valdkonnas peavad siseriiklikud kohtud hindama asjaolusid, millistel piiranguid sisaldav seadusandlus kehtestati ja millistel seda kohaldatakse, pöörates eriti tähelepanu sellele, kas siseriiklik regulatsioon vastab tegelikult eesmärgile hasartmängude mängimise võimaluste vähendamiseks, tegevuste piiramiseks selles valdkonnas ning selliste mängudega seostatud kuritegevuse vähendamiseks süstemaatilisel ja järjepideval viisil. Vaidlusalustes kohtulahendites (täitedokumentides) märkis Austria kohus, et Austria hasartmängumonopoli regulatsioonil (Glücksspielgesetz § 3) ei ole üksnes fiskaalsed eesmärgid. Sellel on ka korraldavad eesmärgid, nagu hasartmängude mängimise kire juhtimine üksikisiku ja üldistes huvides, et ennetada hasartmängude ebaseaduslikult mängimist ning võimaldada mängija kaitsmiseks riiklikku järelevalvet. Võttes arvesse piirangute tegelikke mõjusid ja arvestades Austria kolme kõrgeima kohtu (konstitutsioonikohtu, kõrgeima halduskohtu ja kõrgeima üldkohtu) väljakujunenud praktikat, on Austria hasartmängumonopoli regulatsioon Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Kohtuotsuse tunnustamata jätmine vastuolu tõttu avaliku korraga võimalik üksnes erandina olukorras, kus olulist õigusnormi on ilmselgelt rikutud. Avalduses esitatud asjaoludel ei ole tegemist olukorraga, kus Austria regulatsiooni vastuolu ELTL artikliga 56 oleks ilmselge. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: 1) Austria õigus keelab hasartmängude korraldamise ettevõtetel, kes ei kuulu Austria hasartmängumonopoli; 2) kontsessioonisüsteem välistab tegevusloa taotlemise mh teenuseosutajal, kellel on olemas muus liikmesriigis välja antud tegevusluba; 3) Austrias on vaid kaks hasartmänguteenuse pakkujat. Esile toodu ei välista siseriiklike piirangute õiguspäraseid eesmärke ning meetmete proportsionaalsust vastavate eesmärkide saavutamiseks. Sellest, et hasartmängude korraldamine on riigivõimu ainupädevuses ning riik saab seonduvalt tulu, ei saa järeldada, et siseriiklikul regulatsioonil ei ole ilmselgelt muud eesmärki kui tulu maksimeerimine. Asjaolu, et hasartmängud ei ole keelatud, ei välista piirangute rahvatervise kaitse eesmärki. Austria siseriiklike piirangute eesmärkide ja nende proportsionaalsuse hindamine, sh eesmärkide saavutamiseks alternatiivsed vähemriivavamad abinõud, eeldaks vastava regulatsiooni ning selle kehtestamise põhjuste üksikasjalikku ning süstemaatilist analüüsi, mida ei ole võimalik teha, võttes aluseks üksnes Austria hasartmänguregulatsiooni üldsõnalise kirjelduse, mõne üksiku
2-24-8160 seadusesätte või vahendatud arvamuse (nagu Malta kohtuotsus või Euroopa Hasartmängu Assotsiatsiooni pressiteade).
5.4.Vaidlusaluste kohtuotsuste sundtäitmine ei ole vastuolus ka PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadusega. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mida võib piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. Ebaseaduslike hasartmängude leviku piiramine ja mängijate kaitse eesmärk, millele on viidatud täitedokumendis, ei ole Eesti põhiseadusega vastuolus.
5.5.Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmiseks esitamist teises liikmesriigis, tuginedes liidu regulatsioonile, mille kohaselt ühes liikmesriigis tehtud täidetav kohtuotsus on täidetav ka teistes liikmesriikides, ei saa pidada õiguste kuritarvitamiseks.
5.6.Avaldaja vastuväide kohtu tegevusele Euroopa Kohtu eelotsuse taotluse lahendamisel ei ole põhjendatud, kuna asjassepuutuvas küsimuses on juba olemas ulatuslik Euroopa Kohtu praktika.
5.7.Kuna avaldus jääb rahuldamata, tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 4 alusel tühistada esialgse õiguskaitse abinõu.
5.8.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda, määras puudutatud isiku menetluskulude rahaliseks suuruseks 2439,50 eurot (lepingulise esindaja tasu 11 tunni 42 minuti eest tunnitasuga 205 eurot) ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitise koos kohustusega tasuda hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
6.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda ning mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.
6.1.Määruskaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti EL ja Eesti õigust, kui leidis, et vaidlusaluste kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine ei ole vastuolus avaliku korraga, sh ELTL artikliga 56 või PS §-iga 31 ega õiguste kuritarvitamise keeluga. Austria kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine on vastuolus ELTL artiklist 56 tuleneva kaupade ja teenuste osutamise (ja tarbimise) vabadusega. EL üldtunnustatud põhimõtteid peetakse liikmesriikide siseriikliku avaliku korra osaks. Seega on ELTL artikliga 56 vastuolus olevate kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine on vastuolus avaliku korra põhimõtetega. Austria õigus on vastuolus ELTL artikliga 56, sest Austria hasartmängumonopoli regulatsioonist tulenevad piirangud riivavad ebaproportsionaalselt kaupade ja teenuste osutamise (ja tarbimise) vabadust. Piirangud ei teeni legitiimseid eesmärke (eelkõige rahvatervise kaitse osas) ja taotletud eesmärke saab saavutada vähem piiravate meetmetega. Malta kohtud on analoogsetel asjaoludel keeldunud Austria kohtu otsuste täitmisest, viidates, et Austria hasartmängumonopol on olemuslikult liialt piirav ja vastuolus kaupade ja teenuste liikumise vabadusega. Austria kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine vastuolus ka PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadusega. Ettevõtlusvabaduse eesmärk on tagada riigi poolt põhjendamatute takistuste tegemine ettevõtlusele. Piirang, mis välistab avaldajal (Eestis vajalikku luba
2-24-8160 omaval äriühingul) võimaluse Austria turul osaleda, sest tal ei ole võimalik Austria õiguse järgi seal luba hankida, on ebaproportsionaalne. Austria kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine on vastuolus õiguste kuritarvitamise keeluga. Puudutatud isik teadis, et avaldajal ei ole Austrias vastavat luba, mis toob kaasa tehingu tühisuse ja õiguse nõuda panused tagasi. Kaotatud panuste tagastamise nõudmine olukorras, kus avaldajal on olemas Eesti vastav luba, on õiguste kuritarvitamine.
6.2.Maakohus jättis põhjendamatult Euroopa Kohtult eelotsuse küsimata. Kui eelotsuse küsimine ei ole põhjendatud, tuleks siinne menetlus peatada kuni eelotsusetaotluste C-440/23 ja C-530/24 lahendamiseni. Malta ja Saksa kohtud on esitanud Euroopa Kohtule eelotsusetaotlused (C-440/23 ja C530/24), kus käsitletakse siinse kohtuasja lahendamisel tähtsaid õigusküsimusi, sh: 1) kas Saksamaa piirang (teiste EL liikmesriikide vastava loaga äriühingutel ei ole lubatud Saksamaal teenust osutada) on vastuolus ELTL artikliga 56; 2) kas ELTL artikkel 56 välistab panuste hüvitamise, kui loa puudumise tõttu osutub tehing tühiseks; 3) kas ELTL artiklit 56 ja õiguste kuritarvitamise keeldu tuleb tõlgendada nii, et need välistavad panuste hüvitamise sellises olukorras; 4) kas Saksamaal keelatud hasartmängu korraldaja peab hüvitama panused, kui piirang on vastuolus ELTL artikliga 56. Kui Euroopa Kohus tuvastab vastuolu ELTL artikliga 56 või leiab, et kaotatud panuste tagasinõudmine on välistatud, on Austria kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine Eestis vastuolus avaliku korraga.
7.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Samuti palus puudutatud isik jätta rahuldamata avaldaja eelotsusetaotluse ja menetluse peatamise taotluse. Menetluse edasine käik
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
10.Esmalt märgib ringkonnakohus, et ei pea vajalikuks küsida Euroopa Kohtult eelotsust, sest olemasolev Euroopa Kohtu praktika on piisav, hindamaks siinses asjas Austria hasartmänguseaduse vastavust EL õigusele. Samuti ei ole alust siinset menetlust peatada, sest avaldaja viidatud eelotsusetaotluste nr C-440/23 ja C-530/24 lahendamise tulemusel ei oleks mõju siinse asja lahendamisele. Sel põhjusel jätab ringkonnakohus ka määruskaebusele lisatud tõendi (eelotsuse taotlusega nr C-530/24 seotud Saksamaa kohtu põhjendused) vastu võtmata.
11.Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et siinses asjas ei esine asjaolusid, mis annaksid alust keelduda täiteasjas nr 022/2024/3384 sundtäitmisele esitatud Austria kohtu otsuste tunnustamisest ja täitmisest Brüssel I määruse (uuesti
2-24-8160 sõnastatud) artikkel 45 lg 1 p a ja artikkel 46 alusel, st Austria kohtu otsuse tunnustamine ja täitmine ei ole vastuolus Eesti avaliku korraga. Arvestades seda, et maakohus on avaldaja väidetele juba vastanud, märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebuse väidetele lühidalt üksnes järgmist.
11.1.Õige on maakohtu järeldus, et avaldaja esile toodut arvestades, ei riiva Austria hasartmängumonopoli regulatsioonist tulenevad piirangud ebaproportsionaalselt ELTL artiklis 56 sätestatud kaupade ja teenuste osutamise vabadust. Austria kohus leidis otsuses nr 2C197/23-15, et Austria hasartmänguseaduse (Glückspielgezetz) §-s 3 nimetatud riikliku hasartmängumonopoliga taotletakse lisaks fiskaalsetele eesmärkidele ka avaliku korra eesmärke, eelkõige nii üksikisiku kui ka ühiskonna huvides mängukire suunamist korrastatud raamidesse, vältimaks hasartmängutegevuse kandumist ebaseaduslikku sfääri ning tagamaks mängija kaitseks riiklikku järelevalvet (dtl 30, II lõik). Selliseid eesmärke saab ringkonnakohtu hinnangul pidada Euroopa Kohtu praktika valguses kaupade ja teenuste osutamise vabaduse piiramisel legitiimseks. ELTL artikli 52 p 1 lubavad välisriigi kodanike teistsugust kohtlemist avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise huvides. Lisaks on Euroopa Kohus pidanud lubatavaks ka ülekaalukaid üldisi huve, näiteks tarbijate kaitse, pettuste ja hasartmängudega seotud liigse kulutamise ennetamise ning üldise avaliku korra säilitamise eesmärki (EKo 06.03.2007, liidetud kohtuasjades C-338/04, C-359/04 ja C-360/04, p 46). Kuigi avaldaja väitel ei ole Austria siseriiklikus õiguses sisalduvad piirangud proportsionaalsed, ei ole avaldaja toonud esile selliseid asjaolusid, milles saaks järeldada, et Austria regulatsioon ei aita kaasa nende eesmärkide saavutamisele või on ülemäära piirav. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on vaja hinnata, kas liikmesriigi kehtestatud piirang on sobiv liikmesriigi poolt taotletud eesmärgi või eesmärkide saavutamiseks ning kas see on vajalik (ei lähe eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale) (EKo 08.09.2009 C-42/07, p 60). Avaldaja ei ole toonud esile ja tõendanud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus järeldada, et Austria kehtestatud piirangud ei teeni hasartmänge mängivate inimeste tervise kaitse eesmärki. Avaldaja oletus, et monopol teenib üksnes riigi fiskaalseid eesmärke, ei ole piisav, et pidada Austria kehtestatud piiranguid ebaproportsionaalseks.
11.2.Õige on ka maakohtu järeldus, et avaldaja esile toodut arvestades, ei riiva Austria hasartmängumonopoli regulatsioonist tulenevad piirangud ebaproportsionaalselt PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. Riigikohus on korduvalt märkinud, et PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadus, on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mida võib piirata igal põhjusel, mis ei ole põhiseadusega vastuolus (vt nt RKPJKo 02.12.2024, 5-24-22/16, p 78). Seejuures peab piirang olema PS § 11 järgi proportsionaalne, st põhiõiguse riivel peab olema põhiseadusega kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ning riive peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas (vt nt RKPJKo 30.06.2026, 5-26-5/14, p 46). Avaldaja ei ole toonud esile ja tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et Austria siseriiklikus õiguses sisalduval piirangul ei ole legitiimset eesmärki või et piirang ei ole eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik või mõõdukas.
11.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Eesti kohtul alust keelduda Austria jõustunud kohtuotsuste tunnustamisest ja täitmisest ka sel põhjusel, et avaldaja hinnangul on tegemist õiguste kuritarvitamisega.
2-24-8160 Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei või õigussubjektid liigu õigusnorme ära kasutada pettuse või kuritarvituse eesmärgil (vt nt EKo 13.03.2014 C-155/13, p 29). Seega ei või puudutatud isik kuritarvitada mh Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) III peatükis sisalduvat liikmesriikide kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise regulatsiooni, mis võimaldab täita liikmesriigi kohtulahendeid ilma erimenetluseta. Avaldaja ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et puudutatud isik kuritarvitas talle Brüssel I määrusest (uuesti sõnastatud) tulenevaid õigusi, kui esitas Eesti kohtutäiturile täitmisavalduse. Avaldaja väited selle kohta, et puudutatud isik kuritarvitas oma õigusi, kui esitas Austria kohtule hagi, on oletuslikud ja tõendamata. Mh tuleb arvestada, et Eesti kohtul ei ole Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikli 52 kohaselt õigust vaadata Austria kohtulahendeid sisuliselt läbi.
12.Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ja vaidlustatud maakohtu määrus muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda.
seotud
14.Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Puudutatud isiku 25.02.2026 esitatud menetluskulude nimekirjade järgi on tema määruskaebemenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 1681 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal toimingute tegemisele 8 tundi 12 minutit, sh avaldaja menetluskulude taotluse analüüsile ja kliendile e-kirja koostamine 24 minutit, riigisisese kohtupraktika analüüsile vastuväidete koostamisele avaldaja kohtukulude väljamõistmise avaldusele 2 tundi 48 minutit, kohtulahendi analüüsile ja kliendile e-kirja koostamisele 24 minutit, määruskaebuse analüüsile ja kliendile e-kirja koostamisele 24 minutit, määruskaebusele vastuse koostamisele 3 tundi 24 minutit, vastuse lõplikule vormistamisele 24 minutit ja menetluskulude nimekirja koostamisele 24 minutit. Arvestades maakohtu määruse, määruskaebuse ja vastuse ning menetluskulude nimekirjade sisu ja mahtu on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik. Põhjendatud ja vajalikuks toiminguks saab pidada ka kliendiga e-kirjade teel konsulteerimist ning kohtupraktika analüüsi. Menetluskulude nimekirja järgi on puudutatud isiku vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 205 eurot, mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul. Seega on puudutatud isiku vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 1681 eurot (8 tundi 12 minutit × 205 eurot), mis tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista. Vastavalt puudutatud isiku taotlusele tuleb avaldajal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
15.Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178
2-24-8160 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.