Sergei Zverevi kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei otsuse peale täiteasjas nr 084/2016/1970
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. aprilli 2026 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sergei Zverevi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Avaldaja Sergei Zverev (ik XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov Puudutatud isik kohtutäitur Oksana Kutšmei
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja juurde võtmata määruskaebusele lisatud tõendid: Sergei Zverevi kontoväljavõte ja e-kirjavahetus kohtutäituriga.
2.Jätta Tartu Maakohtu 23. aprilli 2026 määrus muutmata, kuid täiendada maakohtu põhjendusi.
3.Jätta Sergei Zverevi määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud Sergei Zverevi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Sergei Zverev (avaldaja) taotles kohtutäitur Oksana Kutšmei 6. aprilli 2026 otsuse täiteasjas nr 084/2016/1970 tühistamist ning kohtutäituri kohustamist avaldaja 9. märtsi 2026 kaebust uuesti läbi vaatama, samuti menetluskulude jätmist kohtutäituri kanda. Avaldaja suhtes on algatatud kolm täitemenetlust, sh täiteasjas nr 084/2016/1970. 2026. aasta veebruaris pidas kohtutäitur avaldaja arveldusarvelt kinni 246,01 eurot. 20. veebruaril 2026 palus avaldaja tagastada kinnipeetud summa. 23. veebruaril 2026 teatas kohtutäitur, et tagastamisele kuulub 209,42 eurot, sest avaldaja veebruarikuu netosissetulek oli 1135,01 eurot ning sellest kuulub täitemenetluse seadustiku (TMS) alusel kinnipidamisele 36,59 eurot. 25. veebruaril 2026 tagastas kohtutäitur avaldajale 209,42 eurot. Avaldaja palus tagastada ka ülejäänud 36,59 eurot, kuid kohtutäitur keeldus ja selgitas, et 1. veebruaril 2026 oli avaldaja arveldusarvel 314,40 eurot, millele lisaks laekus töötasu 820,61 eurot. Seega oli avaldaja veebruarikuu sissetulek kokku 1135,01 eurot. Vastavalt TMS § 133 lg-le 11 on võlgniku arvelduskontole kohaldatav mittearestitav summa kuupõhine ja eelmisel kuul kasutamata jäänud summa ei suurenda järgmise kuu mittearestitavat summat. Kohtutäitur arvestab eelmisest kuust jäänud raha uue kuu sissetulekuks. Avaldaja esitas kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, mille kohtutäitur jättis 6. aprilli 2026 otsusega rahuldamata. Avaldaja kohtutäituri otsusega ei nõustu, sest 1. veebruaril 2026 kontol olnud 314,40 eurot ei ole veebruarikuu sissetulek, vaid summa, mille kohtutäitur oli varem võlgnikule tagastanud. Tegemist ei ole sissetulekuga TMS § 130 tähenduses, millele saab uuesti sissenõuet pöörata. Avaldaja tegelik sissetulek veebruaris oli 820,61 eurot ning tal puuduvad muud sissetulekud. Kui jätta 36,59 eurot avaldajale tagastamata, ei ole talle tagatud seadusega ettenähtud mittearestitav miinimum.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur selgitas, et täitemenetlus täiteasjas nr 084/2016/1970 kestab juba ligikaudu kümme aastat. Sissenõudja Eesti Inkasso OÜ nõue on 5853,82 eurot, millele lisandub täitedokumendist tulenev viivis ning kohtutäituri kulude nõue 786,60 eurot. Ainus laekumine on olnud 36,59 eurot, mille peale on esitatud praeguses asjas lahendatav kaebus. Lisaks on kohtutäituri menetluses avaldaja suhtes veel kaks täiteasja, kus laekumisi ei ole olnud. Kohtutäitur tagastas arestitud 246,01 eurost 209,42 eurot, arvestas ülejäänud 36,59 eurot kohustuste katteks. Kohtutäitur arvestas 19,80 eurot täitemenetluse alustamise tasuks ning sissenõutavaks muutunud põhitasuks nõude rahuldamisega võrdelise osa 1,94 eurot. 14,85 eurot kanti üle sissenõudjale. Avaldaja esitas kaebuse hilinenult. Kohtutäituri vaidlustatud tegevuseks on 23. veebruaril 2026 avaldajale teatavaks tehtud otsustus jätta arestitud summast tagastamata 36,59 eurot. Kohtutäitur teavitas avaldajat sellest 23. veebruaril 2026, millest avaldaja oma kinnitusel sai teada samal päeval. TMS § 217 lg-st 1 tulenev 10-päevane kaebetähtaeg lõppes 5. märtsil 2026. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale esitas avaldaja 9. märtsil 2026, s.o neli päeva pärast tähtaja möödumist. Avaldaja ei ole esitanud tähtaja ennistamise avaldust (TMS § 217 lg 2, TsMS § 67 lg 1). Juba sissenõudjale üle kantud summat ei saa kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse menetluses tagastada (vt RKTKm 12. märts 2018 nr 2-16-12972, p 26 ja seal viidatud varasemad lahendid).
Avaldaja ei ole tõendanud tegelikku ülalpidamiskohustuse täitmist välisriigis elava alaealise lapse suhtes. Kohtutäitur selgitas vaidlustatud otsuses, et rahvastikuregistri andmetel ei ela vähemalt üks avaldaja alaealistest lastest, A.A., temaga koos, vaid elab Venemaal koos avaldaja abikaasaga. Kui ei ole tõendatud, et võlgnik täidab oma ülalpidamiskohustust, ei tule ülalpeetavaid mittearestitava sissetuleku arvutamisel arvestada. Ei ole vaidlust, et veebruaris laekus avaldaja arveldusarvele 1135,01 eurot, millest 820,61 eurot oli töötasu ja 314,40 eurot oli arveldusarvel juba 1. veebruaril 2026. Sellest arestis kohtutäitur 36,59 eurot ning avaldajale jäi vabalt kasutamiseks 1098,42 eurot. Kohtutäitur kohaldas avaldaja sissetulekute arestimisel TMS § 132 lg-te 1 2 ja 13 alusel 20% arestimismäära. Isegi kui avaldajal oleks kaks ülalpeetavat, oleks arestimisele mittekuuluv miinimum TMS § 132 lg-te 12 ja 13 kohaldamisel olnud 952,06 eurot (361,39 + (2/3 × 886). Seda summat ületavast sissetuleku osast on lubatud arestida 20%, s.o 20%, mis on 36,59 eurot (1135,01 − 952,06), mis ongi summa, mille kohtutäitur jättis avaldajale tagastamata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 23. aprilli 2026 määrusega avaldaja kaebuse läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Määruse kohaselt on kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kohtusse pöördumise kohustuslikuks eeltingimuseks eelnev kaebuse esitamine kohtutäiturile endale (TMS § 218 lg 1) ning kaebus tuleb esitada kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest (TMS § 217 lg 1). Avaldaja sai kohtutäituri teate kätte 23. veebruaril 2026. Seega algas 10-päevase kaebetähtaja kulgemine 24. veebruaril 2026 ja tähtaja viimane päev oli 5. märts 2026 (TsMS § 62 lg 2). Avaldaja esitas kaebuse 9. märtsil 2026, mil tähtaeg oli möödunud. TMS § 217 lg-st 1 tuleneb, et kui isik ei kasutanud õigeaegselt seadusega sätestatud õiguskaitsevahendit kohtutäituri juures, on ta kaotanud õiguse tugineda samale etteheitele hilisemas kohtumenetluses. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et avaldaja oleks esitanud kohtutäiturile taotluse tähtaja ennistamiseks. Samuti ei ole avaldaja väitnud, et tal oleks olnud tähtaja möödalaskmiseks mõjuv põhjus. Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata seetõttu, et kaebetähtaega ei ole järgitud. Maakohus selgitas ka, et juba sissenõudjale välja makstud raha tagasisaamiseks tuleb esitada hagi sissenõudja vastu alusetu rikastumise sätete alusel või vastavate eelduste olemasolu korral kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu ning seda ei ole võimalik saavutada kaebusega kohtutäituri otsuse peale. Kuna avaldaja ei järginud kaebetähtaega, on ta kaotanud õiguse tugineda arestimise õigusvastasusele (TMS § 217 lg 6). Ilma tähtaega ennistamata (TsMS § 67) ei ole kaebus kohtus perspektiivikas, kuna seadus välistab tuginemise asjaoludele, mida oleks saanud õigeaegses kaebuses esitada. Tulenevalt eeltoodust leidis maakohus, et kuna avaldusega ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada, tuleb avaldus perspektiivituse tõttu jätta läbi vaatamata.
AVALDAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 23. aprilli 2026 määruse tühistamist ning asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus ekslikult, et avaldaja ei järginud TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaega ja esitas kaebuse alles 9. märtsil 2026, mistõttu on ta kaotanud õiguse tugineda arestimise õigusvastasusele. Avaldaja hinnangul algas tähtaja kulgemine 26. veebruaril 2026. Avaldaja sai 25. veebruaril 2026 teada, et kohtutäitur tagastas talle 209,42 eurot. Avaldaja palus tagastada ka ülejäänud 36,59 eurot, kuid kohtutäitur keeldus sellest 25. veebruaril ja selgitas 26. veebruaril, et see on tema ametlik vastus. Avaldaja nõue on suunatud kogu arestitud summa tagastamisele. Seda, et kohtutäitur ei tagastanud kogu summat, sai avaldaja teada alles 25. veebruaril 2026. Kuna avaldaja sai toimingust, mida ta vaidlustab, teada 25. veebruaril, oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks 9. märts 2026.
KOHTUTÄITURI VASTUVÄITED
5.Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude avaldaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on kaebus põhjendamatu. Avaldaja vaidlustab kohtutäituri otsustust jätta avaldaja arvelduskontolt arestitud summast tagastamata 36,59 eurot, mille kohtutäitur tegi avaldajale teatavaks 23. veebruaril 2026. TMS § 217 lg 1 järgne kaebetähtaeg algab päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama otsusest või toimingust. Avaldaja sai kohtutäituri teate kätte 23. veebruaril 2026. Raha ülekandmist paar päeva hiljem ei saa pidada eraldiseisvaks toiminguks TMS § 217 lg 1 mõttes. Kohtutäitur ei teinud sellega ühtki uut otsust. Ülejäänud osas kordas kohtutäitur maakohtule saadetud vastuses toodud seisukohti.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse TsMS § 657 lg 2 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata, kuid täiendab maakohtu põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata ja määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda.
7.Määruskaebusele lisatud kostja kontoväljavõte ja e-kirjavahetus kohtutäituriga tuleb jätta asja juurde võtmata. Tõenditest nähtuvad asjaolud, st millal tehti täitemenetlusega seotud ülekandeid, millal kostja neist teada sai ja millal saadeti e-kirju, ei ole vaidluse all, mistõttu ei ole tõendid asjakohased.
8.Maakohus leidis õigesti, et avaldaja esitas kaebuse kohtutäiturile hilinemisega. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega korda neid TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust teha teistsugust lahendit. Lisaks maakohtu põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Avaldaja ja kohtutäitur on eri meelt, kas otsus mitte tagastada kogu avaldaja arveldusarvelt laekunud summat ja seejärel summa osaline tagastamine on eraldi vaidlustatavad. Avaldaja väidab, et ei vaidlusta kohtutäituri otsust osa rahast tagastamata jätta, vaid tagasikande tegemist taotletust väiksemas summas. Kohtutäitur arestis avaldaja arvelduskontol 246,01 eurot. Arestitud raha peab kohtutäitur TMS § 43 lg 11 alusel kandma üle sissenõudjale, arvates sellest maha kohtutäituri tasu vastavalt kohtutäituri seaduse §-le 32. Arestitud raha ei saa kohtutäitur võlgnikule tagastada. Küll aga saab võlgnik taotleda raha arestist vabastamist, näiteks TMS § 133 lg 1 alusel. Seda avaldaja ka tegi. Kohtutäitur rahuldas avaldaja taotluse osaliselt ja vabastas arestist 209,42 eurot, mille tagastas avaldajale. Ülejäänud 36,59 eurot jättis kohtutäitur arestist vabastamata. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtutäituri toiming või tegevus, mida avaldaja saab ja soovib vaidlustada, 36,59 euro arestist vabastamata jätmine. Selle otsuse tegi kohtutäitur 23.
veebruaril 2026. Selliselt on sissetuleku arestimist ja aresti vaidlustamist selgitanud ka Riigikohus (vt RKTKm 16. november 2016 nr 3-2-1-110-16, p 17). Arestist vabastatud raha tagastamine avaldajale ei mõjuta avaldaja taotluse lahendamise kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale kaebamise tähtaja kulgemist. Avaldaja sai kohtutäituri otsusest, jätta 36,59 eurot aresti alt vabastamata, teada 23. veebruaril 2026. Seega oli viimane päev selle otsuse peale kaebamiseks 5. märts 2026. Avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse 9. märtsil 2026. Maakohus jättis seega õigesti kaebuse kaebetähtaja ületamise tõttu läbi vaatamata. Kuna kaebus jääb läbi vaatamata, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda arestimise kohta esitatud sisulisi väiteid.
10.Ringkonnakohus märgib siiski, et maakohus võttis kaebuse menetlusse ilma sissenõudjat puudutatud isikuna menetlusse kaasamata. Antud juhul jääb küll kaebus tähtaja järgimata jätmise tõttu läbi vaatamata, millega ei rikuta sissenõudja õigusi, kuid üldjuhul puudutavad täitemenetluse toimingud nii võlgniku kui ka sissenõudja huve, kes peaks seetõttu reeglina ka mõlemad olema lisaks kohtutäiturile kaebuse lahendamisel kohtumenetlusse kaasatud.
11.TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Toimikust nähtuvalt ei ole kohtutäituril hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, mistõttu puudub vajadus määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
12.Avaldaja maksis määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 järgi tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 10 alusel tasutakse kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mis tuli tasuda ka määruskaebuse esitamisel. Avaldajal on õigus taotleda määruskaebuselt enam tasutud riigilõivu 55 euro tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 1). Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist (RLS § 12 lg 2 teine lause). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.