Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

3-26-2737 juba viis päeva, elanud õues ja toitunud sellest, mida möödujad pakkusid. Üks neist isikutest oli X, kes leiti esimese kolmese grupi hulgast ning tal oli esitada India pass ja Vene migratsioonipaber Valgevenesse. X sõnul pidi ta põgenema Indiast oma onu eest, kes omab poliitilisi suhteid ja kasutas neid tema vastu ära. Teda aitas Indiast lahkuda agent, kelle kaudu ta taotles Venemaale turismiviisa ning seal olles maksis ta samale agendile umbes 8500 eurot, et saada viisa Eestisse, mis ei õnnestunud. Isiku läbitud riigid tema sõnul: India – Venemaa – Valgevene – Läti – Eesti. 2) PPA andmetel ei ole sellele isikule viisa taotlust tehtud. Isik toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. Isik peeti kinnipidamiskeskuses 02.09.2026 kell 03:15 48tunniks kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 613 lg 1 ning § 23 lg 1 ja lg 2 p-de 1-3 alusel. Kinnipidamiskeskuses avaldas isik rahvusvahelise kaitse soovi. Isiku kinnipidamise protokoll muudeti 02.09.2026 kell 14:29 48tunniseks kinnipidamiseks VRKS § 65 lg 2 p-de 2, 5 ja 7 alusel. 3) Tuginedes VRKS § 65 lg 2 p-le 2 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 68 p-ga 6. Kuigi isik tegi menetlustoimingutel koostööd, ei saa seda käsitleda põgenemisohu puudumist toetava asjaoluna, kuna selline koostöö on kinnipidamise järgselt eeldatav. Enne kinnipidamist varjas isik end ametivõimude eest ja eiras riigis kehtivaid õigusnorme, mistõttu ei anna hilisem koostöö alust järeldada, et põgenemisoht on ära langenud. Olgugi, et isik taotles kinnipidamisel rahvusvahelist kaitset, ei olnud see ta esimene tegevus Schengeni alale saabudes. Oma sõnul on ta juba mitu päeva Eestis viibinud, mis tähendab, et al oleks olnud aega seda varem teha, samuti oleks võinud küsida rahvusvahelist kaitset Lätis. Kuigi isiku ütluste kohaselt üritas ta Venemaal Eesti viisat taotleda, ei teinud ta seda läbi ametlike kanalite vaid läbi agendi. Samuti, kui see ei õnnestunud, rändas X ebaseaduslikult üle Schengeni piiri, mis tähendab, et isik oli teadlik seaduslikest reisimise viisidest, kuid otsustas neid eirata. Eeltoodust võib öelda, et isik on teadlikult kasutanud ebaseaduslike viise ja vahendeid, et siseneda Schengeni alale. Sellest tulenevalt on PPA arvamusel, et kui rahvusvahelise kaitse taotlust ei peaks rahuldatama ja isikut ootab riigist väljasaatmine, võib see kaasa tuua selle, et isik ei soovi väljasõidukohustust täita, vaid hakkab kõrvale hoiduma või seda muul viisil takistama. Täpsemat väljaselgitamist ja üle kontrollimist vajavad tema kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja motiivid. Selgitamist ja täpsustamist vajavad isiku rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolud ja motiivid ning tema rahvusvahelise kaitse taotlus on vaja esmalt vastu võtta. 4) Tuginedes VRKS § 65 lg 2 p-le 7 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 alusel ja korras. Isik on oma esialgses vestluses PPA-ga rääkinud, et sisenes Euroopasse ja Schengeni alale Valgevenest ja sealt toimetati ta autoga ebaseaduslikult Schengeni sisepiiri ületades Eestisse, seega isiku jutule põhinedes võib menetluse käigus selguda, et isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab Läti Vabariik, mis oli esimene turvaline riik kuhu isik sisenes. Sellisel juhul teeb Eesti isiku kohta Lätile tagasivõtupalve ning isiku kinnipidamine sellel alusel on vajalik, et tagada isiku üleandmine tema rahvusvahelise kaitse menetluse eest vastutavale riigile. Ebaseaduslik piiriületus ja riigis viibimine kahjustavad riigi võimet teostada tõhusat rändekontrolli ning kontrollida, kes viibivad Eestis ja Schengeni ala territooriumil. Selliste isikute edasiliikumine teistesse Schengeni liikmesriikidesse soodustab ebaseaduslikku rännet, raskendab Euroopa Liidu välispiiri ja siseturvalisuse tagamist

2(5)

3-26-2737 ning suurendab ohtu, et isikud väldivad riiklikku järelevalvet ja seadusest tulenevaid menetlusi. 5) VRKS § 67 lg 2 p-des 1-2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg-tes 1-2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud isiku suhtes ei ole käesoleval juhul piisavad ega taga eesmärki. PPA on veendunud, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. 6) Isiku kinnipidamine on tema parimates huvides, sest see tagab tema turvalisuse ja heaolu. Isikul puuduvad piisavad elatusvahendid ja teadmised teises keskkonnas hakkama saamiseks, teda on kinni peetud olukorras, kus ta on juba rikkunud seadusi ning arvestades tema liikumissuunda, viisi ja käitumist, on PPA-l alust arvata, et ta ei pruugi olla menetlustoiminguteks ametivõimudele kättesaadav. PPA ei ole veendunud, et vabaduses viibides oleks isiku turvalisus tagatud ning ta tuleks Eestis iseseisvalt elamisega jätkusuutlikult toime. Kinnipidamiskeskuses on talle tagatud ööpäevaringne toitlustus vastavalt tema religioonist tulenevatele eelistustele, majutus, pesemisvõimalused, meelelahutus (konsoolimängud, telekas ja spordivõimalused), meditsiiniline abi ning järelevalve ning soovi korral saab ta kontakteeruda telefonitsi oma lähedastega. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskuses paigutamine on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend läbiviidavate menetluste edukaks toimimiseks, kuna on alust arvata, et isik hakkab edaspidi menetlusest kõrvale hoidma või seda takistama.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohtu hinnangul on PPA taotlus põhjendatud ning see tuleb rahuldada.

3-26-2737 Valgevenest Lätisse ning liikus sealt ebaseaduslikult Eestisse. Puudub selgus, miks ta ei ole taotlenud rahvusvahelist kaitset esimeses turvalises riigis, sh Lätis, või kui taotles, siis miks otsustas edasi liikuda ebaseaduslikult Eestisse – usutavalt selleks Läti võimuorganite luba puudus. Teadaolevalt on isik viibinud ka Eestis mitmeid päevi, otsimata kontakti võimuorganitega. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas isik Eestis alles pärast seda, kui PPA vormistas tema kinnipidamise VSS-i alusel. Eeldades, et Lätis puudutatud isik rahvusvahelist kaitset ei taotlenud, oli ta Lätis ja Eestis ebaseaduslikult viibiv kolmanda riigi kodanik tagasisaatmisdirektiivi (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ) art 3 p-de 1 ja 2 tähenduses, kes ei omanud vaba liikumise õigust vastavalt Schengeni piirieeskirjade (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/399) art 2 lg-le 5. Tal oli tagasisaatmisdirektiivi kohaselt abstraktne kohustus Schengeni alalt n-ö vabatahtlikult lahkuda, seejuures suundumist ühe liikmesriigi territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile ei saa käsitada vabatahtliku lahkumisena. Isiku ütlused Indias valitsevast ohust tema elule ja tervisele on üldsõnalised. Indiat peetakse üldjuhul turvaliseks pärituoluriigiks (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2026/464 p 14). Eelnev viitab, et isiku tegelik eesmärk ei pruugi olla rahvusvahelise kaitse vajadus, vaid pikemaajaline ebaseaduslik viibimine Euroopas, sh mõnda konkreetsesse liikmesriiki jõudmise soov, milleks ei ole Läti ega Eesti. Isikul puuduvad teadaolevalt seosed Eestiga, sh lähedased või muud kaalukad sidemed. Isik ei soovi naasta Indiasse, samuti ei soovinud jääda Lätti, kuhu võib olla vajadus ta tagasi saata (määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1). Eeltoodut arvestades ei pruugi isik jääda kinnipidamisekskusest vabastamisel Eestisse rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks ega ka juhul, kui peaks selguma tema üleandmise vajadus Lätile. Isik võib asuda ennast ametivõimude eest varjama või lahkuda Eestist mõnda kolmandasse liikmesriiki. Isik on kogutud teabe alusel võimeline organiseerima enda liikumist erinevates riikides, sh teadaolevalt ebaseadusliku rände korraldajate kaudu.

4(5)

3-26-2737 telefonitsi oma lähedastega. Kinnipidamiskeskuses viibivad ka kaaslased, kellega koos isik kinni peeti. Neid asjaolusid ja põgenemisohtu arvestades ei ole kinnipidamine rahvusvahelise kaitse menetluse või vastutavale riigile üleandmise ajaks hetkel teadaoleva info alusel ülemäärane. Kohus leiab, et kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.