4.Jätta menetluskulud D.Z-i kanda, v.a võlausaldaja menetluskulud, mis jäävad võlausaldaja endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Pärnu Maakohus 28.02.2017 kohtumäärusega kuulutas välja D.Z-i pankroti.
2.Pärnu Maakohtu 06.12.2019 kohtumäärusega lõpetati võlgnik D.Z-i (edaspidi võlgnik) pankrotimenetlus ja sama kuupäevaga määrusega algatati menetlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ning jäeti usaldusisik määramata ja kohustati
2-17-1508 võlgnikku D.Z-i ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotimenetluses jäid rahuldamata II rahuldamisjärgus seitsme võlausaldaja nõuded summas 71 896,73 eurot.
3.Võlgnik esitas kohtule 25.05.2021, 06.05.2022, 26.01.2023 ja 14.04.2024 ja 13.03.2026 aruanded. Esitatud aruannetes on antud ülevaade võlgniku olukorrast ja sissetulekutest ning lisatud pangakonto väljavõtetes nähtuvad väljamaksed võlausaldajatele 2021. a maikuus. Võlgnik avaldas 21.04.2022 toimunud ärakuulamisel, et tal on xxxxx alaealist last ja ta on hetkel noorima lapsega (sünd. 2xxx) lapsehoolduspuhkusel, sissetulekuteks on vanemahüvitis 863,84 eurot kuus ja peretoetus. 2021. a aruandes näidatud väljamaksed võlausaldajatele on tehtud. Kohus andis võlgnikule tähtaja esitada konto väljavõtted ja 2022. a aruanne ning selgitas igal aastal aruannete esitamise kohustust.
4.19.06.2026 kohtunõudega küsis kohus võlausaldajatelt seisukoha võlgniku kohustustest vabastamise osas, sh võla jääki. Seisukoha esitasid järgmised võlausaldajad: - A.C.Y avaldab 22.06.2026 seisukohas, et võlausaldaja nõue on täidetud solidaarvõlgniku poolt, mistõttu puudub võlausaldajal nõue võlgniku vastu. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada. - U.C.E on 29.06.2026 vastuses seisukohal, et kohustustest vabastamise menetlust tuleks jätkata, sest viimane laekumine on toimunud 03.01.2017. - V.H.L, esindades xxxx nõuet, avaldab 03.07.2026 seisukohas, et kohustustest vabastamise menetluse kestel ei ole laekumisi toimunud (09.12.2019 laekus võlgniku pankroti jaotisena 129,53 eurot) ja jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada. - M.Q.Q, esindades xxx nõuet, avaldab 08.07.2026 seisukohas, et võlgnik ei ole menetluse kestel otsinud tasuvamat tööd ega teinud pingutusi selle nimel, et menetluse tulemusel saaks võlausaldajate nõudeid tegelikkuses rahuldada, seetõttu võlausaldaja palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata. - N.F.C ja O.Z.S ei ole kohtule seisukohta esitanud. Võlausaldajad on avaldanud, et ei soovi enda kohtu poolt ärakuulamist.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kuna kohustustest vabastamise avaldus esitati enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele, sh selle lõpetamisele kohaldada pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022 (FIMS § 68 lg 2). Kuni 30. juunini 2022 kehtinud redaktsioonis PankrS § 175 lg 1 näeb ette, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 punkti 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on süüliselt rikkunud oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
6.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohustustustest vabastamise menetlusega antakse raskes majanduslikus olukorras olevale võlgnikule võimalus uueks normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik täitma kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-46-13, p 11).
2-17-1508
7.Võlgniku kohustustest vabastamist ei välista see, kui võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele makseid ja/või on seda teinud väikestes summades. Oluline on see, kas võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva menetlusega kaasnevaid kohustusi (ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve). Kohus hindab ka võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluses ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Kohus ei ole praegusel juhul tuvastanud asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
8.Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgniku ülalpidamisel on kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud xxxxalaealist last, neist vanim on xxxx saanud täisealiseks, samas xxx sündis võlgnikul xxx laps, kellega ta oli lapsehoolduspuhkusel kuni xxxx ja sel perioodil olid tema sissetulekuteks vanemahüvitis 863,84 eurot kuus ja peretoetus. Ajal, mis ei olnud hõlmatud lapsehoolduspuhkusel olekuga, on võlgnik olnud püsivalt hõivatud tööga. Võlgnik on teeninud enne lapsehoolduspuhkusele jäämist töötasu määras, millelt ta 2021. a mais on teinud väljamakseid võlausaldajatele summas 1362 eurot (sh M.Q.Q-le 314 eurot, N.F.C-le 221 eurot, A.C.Y-le 511 eurot, U.C.E 149 eurot, O.Z.S 27 eurot ja Lindorff Eesti AS-ile 140 eurot (AS-ilt O.Z.S tuli makse tagasi selgitusega: tundmatu laekumine ja Lindorff Eesti AS-ilt tuli makse tagasi selgitusega: saaja konto suletud). Lapsehoolduspuhkuse ajal ja peale lapsehoolduspuhkuselt tööle naasmist on võlgniku sissetulekud jäänud alla määra, millelt seaduse kohaselt oleks tulnud teha väljamakseid võlausaldajatele, arvestades võlgniku ülalpeetavate olemasolu (PankrS § 173 lg-d 2 ja 4). Kohus kontrollis, et võlgnikul puudub registrite järgne vara – kinnistud, äriühingud. Võlgniku nimele on registreeritud vaid sõiduauto Audi 100, ehitusaasta 1993, millel on keelumärge 2017. a-st.
9.Kohus ei tuvastanud, et Merili D.Z on võlgniku kohustusi süüliselt rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse korralisel lõpetamisel ei ole kohustustest vabastamine välistatud ka siis, kui võlausaldajatele ei ole makseid tehtud või on neid tehtud vähesel määral. Hinnata tuleb, kas võlgnik tegeles oma võimete kohase tööga ja teenis sellele vastavat sissetulekut, kas ta otsis ja kasutas võimalusi sissetulekut andvat tööd saada. Kohtule esitatud aruannete ja selgituste kohaselt võlgnik töötas täiskohaga perioodil, mil ta ei olnud lapsehoolduspuhkusel. Esitatud aruannetest kui ka pangakonto väljavõtetest nähtuvad võlgniku sissetulekud. Võlgnik ei ole sissetulekuid varjanud, ta on esitanud oma konto väljavõtted, millelt on nähtavad võlgnikule makstud töötasud. Kohtu hinnangul ei saa asjas esitatud materjalide ja pangakonto väljavõtete pinnalt teha järeldust, et võlgnik oleks tegelenud kõrvaltegevusega, millest saadavat sissetulekut on ta varjanud (PankrS § 173 lg 2).
10.Kohus ei nõustu osade võlausaldajate etteheitega, nagu oleks võlgnik rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega (PankrS § 173 lg 1), sest võlgnik oleks väidetavalt pidanud otsima endale tasuvama töö. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi igas olukorras tähendada seda, et võlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal pidevalt otsima teist, tasuvamat tööd (vt ka Riigikohtu lahend asjas 2-1124696, p 19). Kohtule ei ole teada asjaolud, mis annaksid aluse väitmaks, et võlgnikult oleks mõistlikult saanud eeldada tasuvamale tööle asumist. Ainuüksi see, et võlausaldajad oleksid soovinud saada oma nõuded rahuldatud suuremas summas, selliseks järelduseks alust ei anna. Võlgnikul on olnud kohustustest vabastamise menetluse ajal püsiv töö ja sissetulek, mille arvelt on rahuldatud võlausaldajate nõudeid, samas on võlgnik olnud menetluse kestel ka lapsehoolduspuhkusel. PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse rikkumist saaks kohtu hinnangul eelkõige tõdeda olukorras, kus võlgnik on terve menetluse vältel ilma mõjuva põhjuseta olnud töötu või arvestades tema oskusi ja teadmisi töötab ilmselgelt tema jaoks alamakstud tööpositsioonil. Selliseid asjaolusid praegusel hetkel ei esine.
2-17-1508
11.Kohus võtab ka arvesse, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja esitanud asjakohaseid usaldusisiku aruandeid koos ettenähtud lisadega.
12.Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt nt Riigikohtu 30.10.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 19).
13.Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ning kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks rikkunud oma seaduses ettenähtud kohustusi. Ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2017 lahend asjas 2-093606, p 22).
14.Kohus vabastab seetõttu võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).
15.Kuna kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse, vabastab kohus võlgniku ka usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (PankrS § 172 lg 4 teine lause).
16.Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (PankrS § 176 lg 2).
17.Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega (PankrS § 177 lg 1).
18.Tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.