Määruse tegemise aeg ja koht 06.09.2026, Tallinn Haldusasja number
3-26-2760
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus A.K kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Kaidi Pikner ja Anti Vendel Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – A.K
Asja läbivaatamine
06.09.2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba A.K kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 06.01.2027 (kaasa arvatud).
2.Asendada avaldatavas tähemärgiga.
määruses
puudutatud
isiku
nimi
ja
sünnikuupäev
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg 1, § 265 lg 5).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 05.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks Etioopia Demokraatliku Liitvabariigi kodaniku A.K (sündinud XX.XX.XXXX) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 65 lg 2 p-de 1, 2 ja 7 ja § 66 lg 2 alusel kuni neljaks kuuks. 1) PPA-le teatati 04.09.2026, et Tallinnas aadressil Valdeku tn 20-4 viibis grupp Valgevene kaudu Eestisse saabunud isikuid, kes on Eestis ebaseaduslikult. Politsei kontrollis kell 20:43 kohapeal 5 välismaalast, kellel puudusid isikut tõendavad dokumendid ning kes ei esitanud usaldusväärseid selgitusi oma isiku, päritolu ega Eestis viibimise aluste kohta. Grupis viibisid eri riikidest pärinevad isikud. Isikute valduses olnud elektroonilised seadmed võeti hoiule. Esmase vestluse käigus ilmnes et, nad olid saabunud Valgevenest ebaseaduslikult üle Läti piiri ning toimetatud
3-26-2760 seejärel sõidukiga Eestisse. PPA pidas nad kinni, sest nad viibisid ja olid riiki saabunud ebaseaduslikult. Nende isikut hulgas oli A.K. Isiku selgituse kohaselt on ta Etioopia Demokraatliku Liitvabariigi kodanik, sünniaeg XX.XX.XXXX. Isikul lähedasi isikuid või perekonnaliikmeid Eestis ei ole. 2)Isik peeti esialgu kinni 04.09.2026 kell 21:40 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel. Isik esitas 05.09.2026 Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse ning isiku kinnipidamise aluseks muudeti seetõttu 05.09.2026 VRKS § 65 lg 1 ja lg 2 p-d 1, 2 ja 5, sest esineb tema põgenemise oht ja alaealise turvalisuse tagamiseks. Isik on enda sõnul sisenenud Schengeni alale Läti Vabariigi kaudu. 3)PPA teeb tagasivõtupalve Lätile, mis põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg-l 1. Juhul kui Läti nõustub tagasivõtupalvega, alustab PPA isiku üleandmist määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras. 4) Tuginedes VRKS § 65 lg 2 p-le 2 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 68 p-ga 6. PPA hinnangul väljendub põgenemise oht selles, et isik on saabunud ebaseaduslikult ja dokumentideta Euroopasse, esitamata rahvusvahelise kaitse vajadusel selleks taotlust esimeses turvalises liikmesriigis. Isik saabus üheskoos teiste välismaalastega, kes olid saabunud Eestisse ebaseaduslikult ega omanud Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Isikuga seonduvad asjaolud näitavad, et tema saabumine on organiseeritud teiste isikute poolt, kellega kontakti saavutamine ei ole takistatud tema vabaduses viibides. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui teda oli Eestis kinni peetud ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalasena, ning tema suhtes esines alus kohustada teda lahkuma Eestist tagasi kodakondsusjärgsesse või muusse vastuvõtvasse riiki. Isikul puuduvad dokumendid ning tema isikuandmete täpset õigsusele vastavust käesoleval hetkel kontrollida pole võimalik ning füüsilisel kujul esitatavaid dokumente isikul kaasas esitamiseks ei ole. Esialgsetel andmetel nähtub, et Eesti on tema jaoks tundmatu riik, tal ei ole Eestis peret ega lähedasi. Eestiga puuduvad tal muud seosed peale rahvusvahelise kaitse esitamist. Nimetatud asjaolud kogumis annavad aluse arvata, et vabaduses viibides võib isik muuta ennast PPA-le kättesaamatuks ning seeläbi üleandmist vältida või oluliselt raskendada. 5) PPA hinnangul ei ole leebemad kinnipidamise alternatiivid, sh kindlaksmääratud elukohas viibimise kohustus, PPA-s registreerimine ega dokumendi hoiule andmine piisavad. Isikul puuduvad dokumendid mida hoiule võtta, tema varasema käitumise põhjal (oskus leida kontakte ja abistajaid, kes vajadusel aitavad teda teise riiki reisimisega, ebaseaduslik piiriületus Valgevene-Läti ja Läti-Eesti piiril, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine pärast ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalasena kinnipidamist) puudub PPA-l isiku suhtes usaldus, et ta täidaks eelnimetatud meetmeid. Ka ei tagaks nimetatud meetmete kombineeritud rakendamine piisava tõenäosusega isiku kättesaadavust asjaolude väljaselgitamiseks ega kavandatud üleandmiseks. Kuna Schengeni liikmesriikide vahel (sisepiiridel) puudub piirikontroll, ei oleks isiku ebaseadusliku rände jätkamine sisuliselt takistatud. 6) Kinnipidamine on sobiv, sest tagab isiku kättesaadavuse asjaolude väljaselgitamiseks ja reaalselt ettevalmistatava üleandmise ajaks. Meede on vajalik, kuna sama eesmärki ei ole võimalik piisavalt tõhusalt saavutada leebemate
2(5)
3-26-2760 meetmetega. Kinnipidamist taotletakse üksnes üleandmise praktiliseks teostamiseks või asjaolude väljaselgitamise vajalikuks ajaks. Isikul puuduvad dokumendid, ta asub temale tundmatus riigis ning viibib esmakordselt Eestis. Isiku suhtes ei esine käesolevatel andmetel erivajadusi ega haavatavust. Kinnipidamiskeskuses on tagatud isikule ööpäevaringne meditsiiniline abi, majutustingimused ja toitlustus, meelelahutus ja suhtlus seniks, kuniks PPA ja Läti ametivõimud koostöös korraldavad isiku üleandmise Lätile. PPA on seetõttu seisukohal, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses on proportsionaalne meede tema rahvusvahelise kaitse asjaolude väljaselgitamiseks ja võimalusel Lätile üleandmise tagamiseks.
PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.
3.A.K teadis istungil enda sünniaastat (2004. a), kuid mitte kuud ja kuupäeva. Selgitas istungil, et tal ei ole valikuid, lahkus kodumaalt sõja tõttu. Tuli Valgevenest 2 päeva tagasi Lätti ja sealt Eestisse. Valgevenes oli 3 aastat, sinna läks Dubaist. Pärast viisa aegumist ei saanud Valgevenes töötada, kasutas Eestisse jõudmiseks smuugeldajate abi. Lätis rahvusvahelist kaitset ei taotlenud, sest on püüdnud Läti piiri ületada 22 korda, aga iga kord saadeti tagasi. Soovib jääda Eestisse, sest on kuulnud, et siin on rahulik riik. Etioopiasse naasta ei soovi. Pole ühtegi põhjust minna Etioopiasse, pere maksis suurt hinda, et siia saada.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.PPA võib oma otsusega rahvusvahelise kaitse taotlejat VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks (VRKS § 66 lg 2).
5.PPA taotleb praegusel juhul luba isiku kinnipidamiseks VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2 ja 7 alusel. Kohtu hinnangul on PPA taotlus isiku kinnipidamiseks põhjendatud ning see tuleb rahuldada.
6.VRKS § 65 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada isiku ja kodakondsuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks (p 1) ning rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht (p 2). Põgenemise ohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu (EL) ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud menetluse erisusi. VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras.
Kohtu hinnangul on käesoleval juhul eelviidatud sätetest tulenevad eeldused täidetud.
8.Esineb VRKS § 65 lg 2 p-s 1 nimetatud kinnipidamise alus. Isikul puuduvad dokumendid, tema isikusamasus, päritolu ja vanus on tuvastatud isiku enda ütluste pinnalt. PPA on tuvastanud asjaolu, mis viitavad, et isiku esitatud andmed ei pruugi olla täielikud ja õiged (PPA taotluse p 3). Seega on vajalik isik ja tema kodakondsus usaldusväärselt tuvastada.
9.Esineb VRKS § 65 lg 2 p-s 2 nimetatud kinnipidamise alus. PPA tugineb taotluses põgenemiseohu sisustamisel VSS § 68 p-le 6, mille kohaselt isiku suhtes esineb põgenemisoht kui välismaalane on teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
3(5)
3-26-2760 Kohtu hinnangul saab põgenemisohtu isikuga seotud asjaolusid kogumis arvestades jaatada. Puudutatud isiku Eestisse saabumise asjaolud ning varasem elukäik ja tegevus vajavad täiendavat kontrollimist. Isiku osas tuvastatud asjaolud tuginevad hetkel peamiselt tema enda ütlustel. Enda täpset sünniaega isik istungil ei teadnud. Dokumendid isikul puuduvad. Isik on teadaolevalt läbinud enda teekonnal Eestisse mitmeid riike, sh Läti Vabariigi. Teadaolevalt sisenes isik ebaseaduslikult Euroopa Liidu / Schengeni välispiiri ületades Valgevenest Lätisse ning liikus sealt ebaseaduslikult Eestisse. Puudub teave, et isik oleks Eestis ise otsinud kontakti võimuorganitega. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas isik Eestis pärast seda, kui PPA vormistas tema kinnipidamise VSS-i alusel. Kuna isik Lätis rahvusvahelist kaitset ei taotlenud, oli ta Lätis ja Eestis ebaseaduslikult viibiv kolmanda riigi kodanik tagasisaatmisdirektiivi (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ) art 3 p-de 1 ja 2 tähenduses, kes ei omanud vaba liikumise õigust vastavalt Schengeni piirieeskirjade (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/399) art 2 lg-le
5.Tal oli tagasisaatmisdirektiivi kohaselt abstraktne kohustus Schengeni alalt n-ö vabatahtlikult lahkuda, seejuures suundumist ühe liikmesriigi territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile ei saa käsitada vabatahtliku lahkumisena. Eelnev viitab, et isiku tegelik eesmärk ei pruugi olla rahvusvahelise kaitse vajadus, vaid pikemaajaline ebaseaduslik viibimine Euroopas, sh mõnda konkreetsesse liikmesriiki jõudmise soov, milleks ei ole Läti ega pruugi olla ka Eesti. Isikul puuduvad teadaolevalt seosed Eestiga, sh lähedased või muud kaalukad sidemed. Isik ei soovi naasta Etioopiasse, samuti ei soovinud jääda Lätti, kuhu võib olla vajadus ta tagasi saata (määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1). Eeltoodut arvestades ei pruugi isik jääda kinnipidamisekskusest vabastamisel Eestisse rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks ega ka juhul, kui peaks selguma tema üleandmise vajadus Lätile. Isik võib asuda ennast ametivõimude eest varjama või lahkuda Eestist mõnda kolmandasse liikmesriiki. Isik on kogutud teabe alusel võimeline organiseerima enda liikumist erinevates riikides, sh teadaolevalt ebaseadusliku rände korraldajate kaudu.
10.Eeltoodud asjaoludel esineb seejuures alus isiku kinnipidamiseks ka VRKS § 65 lg 2 p 5 alusel, mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada kui ta on väljasõidukohustuse menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise takistamiseks.
11.VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras. Määruse (EL) 2024/1351 art 44 näeb muu hulgas ette, et kinni peetud taotlejate kinnipidamistingimuste ja tagatiste suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2024/1346 artikleid 11, 12 ja 13. Nendel õiguslikel alustel rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine eeldab kokkuvõtvalt, et: 1) isik on rahvusvahelise kaitse taotleja, kelle suhtes toimub teisele liikmesriigile üleandmise menetlus määruse (EL) 2024/1351 art 38 tähenduses; 2) isiku kinnipidamise eesmärk on üleandmismenetluse täideviimine ning üleandmine on õiguslikult ja praktiliselt võimalik; 3) isiku suhtes esineb põgenemisoht ning oht on isikuga seotud asjaolusid arvestades reaalne; 4) isikuga seotud olulisi asjaolusid arvestades on põhjendatud alus arvata, et järelevalvemeetmed ei taga üleandmismenetluse tulemuslikkust; 5) kinnipidamine on proportsionaalne ning kinnipidamise tingimused ja tagatised täidetavad.
4(5)
3-26-2760 Kohtu hinnangul õigustavad eeltoodud asjaolud isiku kinnipidamist ka VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel, kui ilmneb, et isik tuleb üle anda tema rahvusvahelise kaitse menetluse eest vastutavale riigile.
12.VRKS § 67 lg 1 sätestab, et PPA võib otsustada kinnipidamise asemel kinnipidamise alternatiivi (kindlaksmääratud kohas elamine, PPA-s registreerimas käimine või dokumendi hoiule andmine – VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koosmõjus) kohaldamise, kui esineb VRKS § 65 lg-s 2 nimetatud kinnipidamise alus (VRKS § 67 lg 1). Eeltoodule tuginedes ei pea kohus kinnipidamise alternatiive tulemuslikuks. Kinnipidamine on sobiv, sest tagab puudutatud isiku kättesaadavuse rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks ja/või vastutavale riigile üleandmiseks, ning vajalik, sest sama eesmärki ei saa tuvastatud põgenemisohu tõttu piisavalt tõhusalt saavutada leebemate meetmetega. Isik on viibinud kinnipidamiskeskuses alates 04.09.2026 ning esitatud andmete järgi ei ole tal tervisest tulenevaid vastunäidustusi kinnipidamiskeskuses viibimiseks ega vastuvõtu erivajadust. Asjast ei nähtu, et kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse kaalutlustega (direktiivi 2024/1346 art 12). Kinnipidamiskeskuses on tagatud toitlustus vastavalt religioonist tulenevatele eelistustele, majutus, pesemisvõimalused, meelelahutus (konsoolimängud, telekas ja spordivõimalused), meditsiiniline ja vajaduse korral psühholoogiline abi ning järelevalve. Soovi korral saab isik kontakteeruda telefonitsi oma lähedastega. Kinnipidamiskeskuses viibivad ka kaaslased, kellega koos isik kinni peeti. Neid asjaolusid ja põgenemisohtu arvestades ei ole kinnipidamine rahvusvahelise kaitse menetluse või vastutavale riigile üleandmise ajaks hetkel teadaoleva info alusel ülemäärane. Kohus leiab, et kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.
13.Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks VRKS § 65 lg 2 p-de 2, 5 ja 7 ning VRKS § 66 lg 2 alusel kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 06.01.2027 (kaasa arvatud). Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb isik viivitamatult vabastada. Seejuures juhul, kui tuvastatakse, et alus isiku üleandmiseks tema rahvusvahelise kaitse menetluse eest vastutavale riigile (Lätile) määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 alusel, saab isiku kinnipidamine olema eelduslikult lühem, kui neli kuud. VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel isiku kinnipidamisel (isiku üleandmiseks teisele riigile) tuleb kinnipidamise aluse äralangemist arvestada määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade alusel.
14.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünnikuupäeva tähemärgiga.