Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.08.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-6753 Malindi OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmitsa hagi X-i ja MM Sepateenused OÜ vastu kinnisasjade müügilepingute kehtetuks tunnistamiseks ja vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks, X-i vastuhagi Malindi OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmitsa vastu hüvitise 76 500 eurot tuvastamiseks ning MM Sepateenused OÜ vastuhagi Malindi OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmitsa vastu 97 144 euro väljamõistmise nõudes
Tsiviilasi
Harju Maakohtu 10.06.2025 kohtuotsus Vaidlustatud kohtulahend
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Menetlusosalised
ja
X-i ja MM apellatsioonkaebus
Sepateenused
OÜ
10.07.2025
235 644 eurot
Hageja (vastuhagis kostja) Malindi OÜ (pankrotis; nende registrikood 14193793) pankrotihaldur Andrias Palmits 1(15)
esindajad ringkonnakohtus
Kostja (vastuhagis hageja ) X (isikukood XXX) Kostja (vastuhagis hageja) MM Sepateenused OÜ (registrikood 14184570), seaduslik esindaja Y kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.06.2025 kohtuotsus osas: - millega kohus tunnistas tagasivõitmise korras kehtetuks 13.03.2023 X-i ja MM Sepateenused OÜ vahel sõlmitud kinnisasjade (registriosa numbrid 4448804 ja 10795850) müügilepingud; - millega kohus tunnistas tagasivõitmise korras kehtetuks 13.03.2023 X-i ja MM Sepateenused OÜ vahel sõlmitud kinnisasjade (registriosa numbrid 6469950 ja 11558050) müügilepingud ja asjaõiguslepingud; - millega kohus kohustas MM Sepateenused OÜ-d andma üle kinnisasjad registriosade numbritega 6469950 ja 11558050 Malindi OÜ (pankrotis) pankrotivarasse ning andma nõusoleku kinnistute omanikukande muutmiseks selliselt, et registriossa numbritega 6469950 ja 11558050 tehtud omanikukanded kustutatakse ning kinnistusraamatusse tehakse uued kanded, mille kohaselt kinnistute registriosa numbritega 6469950 ja 11558050 omanikuks on Malindi OÜ (pankrotis), samuti tahteavalduste asendamise osas kohtuotsusega; - millega Harju Maakohus mõistis MM Sepateenused OÜ-lt välja Malindi OÜ (pankrotis) kasuks 29 000 eurot. Teha nimetatud osas uus otsus, millega jätta haginõuded rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 10.06.2025 kohtuotsus osas, millega kohus jättis täielikult rahuldamata X-i vastuhagi. Teha selles osas uus otsus, millega tuvastada, et X-il on Malindi OÜ (pankrotis) vastu PankrS § 119 lg 5 alusel 33 000 euro suurune hüvitisnõue, mis loetakse tunnustatuks ja rahuldatakse PankrS § 153 lg 1 p 3 järgus. Jätta vastuhagi ülejäänud osas rahuldamata.
3.Muuta menetluskulude jaotust maakohtus ja jätta menetluskulud hageja nõuetes X-i vastu ja X-i vastuhagi nõudes poolte endi kanda ning hageja nõuetes MM Sepateenused OÜ vastu ja MM Sepateenused vastuhagis Malindi OÜ (pankrotis) kanda. Samal viisil jagada ringkonnakohtu menetluskulud.
4.Tühistada Harju Maakohtu 10.06.2025 kohtuotsus osas, millega kohus mõistis X-ilt ja MM Sepateenused OÜ-lt solidaarselt välja 1540 eurot riigituludesse.
5.Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata.
6.Rahuldada apellatsioonkaebused osaliselt.
7.Tühistada Harju Maakohtu 30.04.2024 määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega maakohus arestis hagi tagamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbrite 6469950 ja 11558050 all kinnistusraamatusse kantud kinnisasjad ja lasi kanda kinnistusraamatu kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale käsutamise keelumärge pankrotihalduri kasuks. Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses.
1.Rahuldada osaliselt Malindi OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmitsa hagi X-i vastu ja jätta rahuldamata MM Sepateenused OÜ vastu. 2(15)
2.Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks Malindi OÜ (pankrotis) ja X-i vahel 06.09.2022 sõlmitud kinnisasjade (registriosa numbritega 4448804 ja 10795850) müügilepingud.
3.Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks Malindi OÜ (pankrotis) ja X-i vahel 06.09.2022 sõlmitud kinnisasjade (registriosa numbritega 6469950 ja 11558050) müügilepingud ja asjaõiguslepingud.
4.Jätta rahuldamata Malindi OÜ (pankrotis) nõue tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 13.03.2023 X-i ja MM Sepateenused OÜ vahel sõlmitud kinnisasjade (registriosa numbritega 4448804 ja 10795850) müügilepingud.
5.Jätta rahuldamata Malindi OÜ (pankrotis) nõue tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks X-i ja MM Sepateenused OÜ vahel 13.03.2023 sõlmitud kinnisasjade (registriosa numbritega 6469950 ja 11558050) müügilepingud ja asjaõiguslepingud.
6.Jätta rahuldamata Malindi OÜ (pankrotis) nõuded kohustada MM Sepateenused OÜ-d andma üle kinnisasjad registriosa numbritega 6469950 ja 11558050 Malindi OÜ (pankrotis) pankrotivarasse ning andma nõusolek kinnistute omanikukande muutmiseks selliselt, et registriossa numbritega 6469950 ja 11558050 tehtud omanikukanded kustutatakse ning kinnistusraamatusse tehakse uued kanded, mille kohaselt kinnisasjade registriosa numbritega 6469950 ja 11558050 omanikuks on Malindi OÜ (pankrotis), samuti jätta rahuldamata vastavate tahteavalduste asendamise nõuded.
7.Välja mõista X-ilt Malindi OÜ (pankrotis) kasuks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbritega 4448804 ja 10795850 all kinnistusraamatusse kantud kinnisasjade omandiõiguse üleandmise võimatuse eest kokku 29 000 eurot. Jätta sama hüvitisnõue MM Sepateenused OÜ vastu rahuldamata.
8.Rahuldada osaliselt X-i vastuhagi ja tuvastada, et X-il on Malindi OÜ (pankrotis) vastu PankrS § 119 lg 5 alusel 33 000 euro suurune hüvitisnõue, mis loetakse tunnustatuks ja rahuldatakse PankrS § 153 lg 1 p 3 järgus. Jätta vastuhagi ülejäänud osas rahuldamata.
9.Jätta rahuldamata MM Sepateenused OÜ tingimuslik vastuhagi Malindi OÜ (pankrotis) vastu 97 144 euro väljamõistmise nõudes.
10.Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
11.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja poolt X-i vastu esitatud nõuetes ja X-i vastuhagi nõudes Malindi OÜ (pankrotis) ja X-i endi kanda ning hageja MM Sepateenused OÜ vastu esitatud nõuetes ja MM Sepateenused OÜ vastuhagis Malindi OÜ (pankrotis) kanda.
12.Tühistada Harju Maakohtu 10.06.2025 kohtuotsus osas, millega kohus mõistis välja Xilt ja MM Sepateenused OÜ-lt solidaarselt 1540 eurot riigituludesse.
13.Tühistada Harju Maakohtu 30.04.2024 määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega maakohus arestis hagi tagamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosade numbrite 6469950 ja 11558050 all kinnistusraamatusse kantud kinnisasjad ja laskis kanda kinnistusraamatu kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale käsutamise keelumärke pankrotihalduri kasuks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
3(15)
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist sätestatud korras.
ASJAOLUD
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Malindi OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur Andrias Palmits (hageja) esitas 29.04.2024 Harju Maakohtule hagi X-i (kostja I) ja MM Sepateenused OÜ (kostja II) vastu kinnisasjade tagasivõitmiseks, kinnistusraamatu kannete muutmiseks ning kostja II kohustamiseks andma tahteavaldused võlgniku omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks, samuti tahteavalduse asendamiseks kohtulahendiga.
1.1.Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - 05.02.2024 määrusega kuulutati tsiviilasjas nr 2-23-14548 välja Malindi OÜ (võlgnik) pankrot, ajutine haldur nimetati võlgnikule 20.11.2023; - 06.09.2022 sõlmisid võlgnik ja kostja I nelja kinnisasja (registriosa numbritega 4448804, 6469950, 10795850 ja 11558050) müügi- ja asjaõiguslepingud, müügihinnaga vastavalt 15 000, 18 000, 14 000 ja 15 000 eurot, kokku 62 000 eurot; - müügilepingu kohaselt oli kostja I tasunud ostuhinnast 29 000 eurot sularahas enne müügilepingu sõlmimist ja kohustus tasuma 33 000 eurot ühe nädala jooksul arvates lepingu sõlmimisest; - 08.09.2022 tasus kostja I võlgniku arvelduskontole 33 000 eurot; - 13.03.2023 sõlmisid kostjad I ja II notariaalsed samade kinnisasjade müügi- ja asjaõiguslepingud hinnaga 62 000 eurot, mis tasuti tasaarvestusega; - kostja II on kinnisasjad võõrandanud; - kostja I oli 30.06.2021–12.09.2022 võlgniku juhatuse liige, 08.07.2021–12.08.2021 võlgniku ainuosanik, alates 12.08.2021–06.09.2022 kuulus talle 50% suurune osalus võlgniku osakapitalist; - kostja I on võlgniku ainuosaniku Q-i abikaasa; - võlgnikul on kohustused nelja võlausaldaja ees kokku 535 027,71 euro ulatuses.
1.2.Kinnisasjade võõrandamisega tegi võlgnik endale kahjuliku tehingu ja kahjustas sellega ka võlausaldajate huve. Kahe edasi võõrandatud kinnisasja puhul tuleb võlgnikule hüvitada nende väärtus. 06.09.2022 leping sõlmiti viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Tegemist on kinke iseloomuga tehinguga. Kostja I on võlgniku lähikondne. On kaheldav, kas kostjal I oli sularaha lepingus nimetatud kinnisasjade eest tasumiseks, mistõttu on leping rahatu ja lepingupoolte kohustused on jaotunud ebavõrdselt. Kostja II on võlgnikuga tagasivõidetava tehingu teinud isiku – kostja I – eriõigusjärglane. Kostja II ei ole kostjale I kinnisasjade eest raha maksnud, vaid tasumine toimus tasaarvestusega. Lepingu 2 p 2.3.1. kohaselt sõlmisid kostja 1 ja kostja 2 11.11.2022 laenulepingu, mille alusel väljastas kostja 2 kostjale 1 laenu 62 000 eurot. Laenu ei ole kostja II kostjale I andnud, mistõttu on tegemist rahatu tehinguga.
4(15)
Kinnisasjade omandi võlgnikule tagasiandmine ei ole enam võimalik. Tulenevalt sellest tuleb kostjatel solidaarselt hüvitada võlgnikule kinnisasjade väärtus. Lepingu I järgi on kinnisasjade väärtus 15 000 ja 14 000 eurot, kokku 29 000 eurot. Kostja I esitas 31.07.2023 kinnisasja I kasutusloa taotluse, kuigi on nimetatud kinnisasja 13.03.2023 müünud kostjale II. Sellest järeldub, et kinnisasjade müügilepingute sõlmimine oli näilik ning tehingute eesmärk oli võlgniku kahjustamine, mistõttu vastutavad kostjad kahju eest solidaarselt. Kostja I vastuväited ja vastuhagi
2.Kostja I vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2.1.Kostja I esitas peamiselt järgmised vastuväited: - võlgniku või võlausaldajate huve ei kahjustatud tehingutega; - võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud üksnes EMTA nõue 2746,51 eurot; - 06.09.2022 leping sõlmiti tavapärastel tingimustel, majanduslikel kaalutlustel, turuväärtust arvestades ning see ei olnud rahatu; - kostja I on tasunud lepingu alusel 33 000 ja 29 000 eurot on kostja I andnud hagejale üle sularahas, mis on kajastatud hageja pearaamatus; - laekunud raha eest tasus hageja erinevate alltöövõtjate arveid; - 13.03.2023 leping sõlmiti põhjusel, et kostja I võlgnes kostjale II 11.11.2022 sõlmitud laenulepingu alusel 62 000 eurot; - kostja I ei suutnud laenulepingust tulenevaid kohustusi täita ning leppisid kokku, et kostja II saab kinnistud ning sellega on võlgnevus tasutud; - hageja sai tehingu eest 62 000 eurot, mis kattis mitmekordselt sellel hetkel olemas olnud EMTA võlgnevuse; - tehingute tegemise hetkel ei kahjustanud hageja ja kostja I vahel sõlmitud tehing hageja võlausaldajate huve.
2.2.Kui kostjalt I mõistetakse välja hüvitis 29 000 eurot solidaarselt kostjaga II, tekib kostjal I nõue võlgniku vastu. Samuti on kostja I võlgnikule tasunud kinnisasjade müügilepingu alusel 33 000 + 29 000 eurot. Müügilepingu kehtetuks tunnistamisel tekib kostjal I nõue kostja II vastu 76 500 euro ulatuses. Kuna nõue saab tekkida alles pärast tehingute tühistamist ning hüvitise määramist, saab kostja I kohtult taotleda vastava nõude tekkimise tuvastamist ehk hageja õigust nõuda kostjalt pankrotimenetluses võlausaldajana 76 500 eurot. Hageja hüvitisnõue tuleb lugeda sellisel juhul tunnustatuks ja rahuldatakse samas järgus muude tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuetega ehk kolmandas järgus.
3.Kostja II vastuväited ja vastuhagi Kostja II vaidles nõudele vastu ja palus selle jätta rahuldamata.
3.1.Kostja II tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - hageja ei ole tõendanud, et tehingud kahjustasid võlgniku võlausaldajaid; - tehingud ei olnud rahatud, sest pooled tasaarveldasid omavahelisi nõudeid; - tagasivõitmisel tekib olukord, kus võlausaldajate jaoks ei teki raha juurde; - kostja II on erinevatele kinnisasjadele teinud kulutusi, mis ületavad nende väärtust ja hagi rahuldamisel rikastub võlgnik alusetult 97 144 euro ulatuses.
5(15)
3.2.Kostja II esitas tingimusliku vastuhagi. Kui kohus tunnistab tagasivõitmise korras kehtetuks 06.09.2022 võlgniku ja kostja I vahel sõlmitud müügilepingu ning 13.03.2023 kostjate I ja II vahel sõlmitud kinnisasjade müügilepingud ning tuvastab kostja II kohustuse hagis nõutud tahteavalduse esitamiseks, siis taotleb kostja II hagejalt 97 144 euro väljamõistmist.
4.Hageja vastus vastuhagidele
4.1.Hageja vaidleb vastuhagidele vastu. Kostjal I puudus sularaha pankrotivõlgnikule 29 000 euro maksmiseks.
4.2.Kui kohus peaks rahuldama hageja hagi kostja I vastu, siis on kostjal I PankrS § 119 lg-st 5 tulenev nõue võlgniku vastu 33 000 euro ulatuses, mis loetakse tunnustatuks ja rahuldatakse samas järgus PankrS § 153 lg 1 p-s 3 nimetatud (tähtaegselt esitamata) nõuetega.
4.3.Landes OÜ on võlgniku lähikondne. Selle ainuosanik ja juhatuse ainuliige on F, kes on kostja I (endine F) lähisugulane. Seetõttu seab hageja kahtluse alla Landes OÜ arve usaldusvääruse ja vaidlustab selle ehtsuse. Kostja I ei ole tõendanud, et ostetud aknaid ja ehitusmaterjali oleks kõnealusel kinnistul kasutatud.
4.4.Kostja II tuleb samuti lugeda võlgniku lähikondseks, sest kostja I, kes tegutses 30.06.2021 kuni 12.09.2022 võlgniku juhatuse liikmena, asus pärast kinnisasjade omandiõiguse üleandmist kostjat II esindama. Tegemist on tavatu õigussuhtega ning kõik eelviidatud sündmused on tugevalt seotud kostja I tegevusega: kostja I oli võlgniku juhatuse liige ajal, mil ta ise kinnistud võlgnikult omandas; kostja I andis kinnisasjad kostjale II tasuta üle ning asus pärast seda kostjat II ka kinnisasjadesse puutuvalt esindama. Kostja I on ehitisregistrisse laadinud 07.08.2023 hulgaliselt kostja II omandis olevaid kinnisasju puudutavat dokumentatsiooni.
4.5.Kostja II võlgniku lähikondseks olemine nähtub mh väidetavatest [seostest] Landes OÜ-ga, kes on samuti võlgniku lähikondne. Eelviidatud lähikondsuse tõttu ei saa kostjal olla PankrS § 146 lg 1 p-s 1 nimetatud nõudeid. Juhul, kui kostjal mingeid nõudeid üldse olla saaks, saaks neid rahuldada samuti PankrS § 119 lg-s 5 sätestatu alusel, s.o need loetakse tunnustatuks ja rahuldatakse samas järgus PankrS § 153 lg 1 p-s 3 nimetatud (tähtaegselt esitamata) nõuetega. Kui kohus peaks siiski leidma, et kostjal on võlgniku vastu PankrS § 146 lg 1 p-s 1 nimetatud nõue, palub hageja TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et vastuhagi rahuldamise korral tuleb võlgniku pankrotivarasse kõnealune kinnisasi (registriosa numbriga 11558050) tagasi anda ajal, mil kostjale tasutakse kohtu määratud rahasumma. Kostja II nõue on tõendamata ja tema vastuhagi tuleb seetõttu rahuldamata jätta. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagid rahuldamata. Menetluskulud jäid TsMS § 165 lg 1 ja lg 3 alusel solidaarselt kostjate I ja II kanda.
5.1.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud: - võlgnik ja kostja I sõlmisid 06.09.2022 kinnisasjade (registriosa numbritega 4448804, 6469950, 10795850, 11558050) müügi- ja asjaõiguslepingud (06.09.2022 leping ); - kostja I oli 30.06.2021–12.09.2022 võlgniku juhatuse liige ja 08.07.2021–12.08.2021 võlgniku ainuosanik; alates 12.08.2021–06.09.2022 kuulus kostjale I 50% osalus; 6(15)
- võlgniku püsiv maksejõuetus saabus 2022. septembris; - kostjad I ja II sõlmisid 13.03.2023 samade kinnisasjade müügi- ja asjaõiguslepingud; - Rennes OÜ (pankrotis) esitas 31.05.2023 võlgnikule pankrotihoiatuse; - kostja I esitas 31.07.2023 Nõo Vallavalitsusele kinnisasja registriosa numbriga 4448804 kasutusloa taotluse; - kostja II võõrandas 26.09.2023 kinnisasja registriosa numbriga 4448804 Wle ja Zle; - kostja II võõrandas 06.09.2023 kinnisasja registriosa numbriga 10795850 OÜ-le Tihuse Turismitalu; - Harju Maakohus kuulutas 05.02.2024 määrusega välja võlgniku pankroti; - võlgnikul on täitmata kohustusi vähemalt 294 342,01 eurot; - pärast kinnistute võõrandamist kostjale II tegutses kostja I kostja II esindajana esitades 31.07.2023 kinnisasja kasutusloa taotluse ja laadis 07.08.2023 kostja II omandis olevat kinnisasja puudutavat dokumentatsiooni; - Harju Maakohtu 20.11.2023. a määrusega nimetati võlgniku ajutine haldur; - tehingute tegemise ajal olid vähemalt kahel võlausaldajal sissenõutavaks muutunud nõuded võlgniku vastu, mille nad on esitanud võlgniku pankrotimenetluses ning need nõuded on tunnustatud; - võlgnikul oli 12.09.2022. a tekkinud maksuvõlg; - kostja II ei maksnud kostjale I kinnisasjaade eest raha, vaid tasumine toimus lepingu p 3 kohaselt tasaarvestusega 62 000 euro ulatuses; - tasaarvestus tehti kostjate I ja II vahel 11.11.2022 laenulepingu alusel, millega kostja II oli väljastanud kostjale I laenu summas 62 000 eurot; - kostjal II puudus rahaline võimekus anda laenu summas 62 000 eurot.
5.2.Kohus viitas tehingute tegemise ajal kehtinud PankrS § 109 lg-le 1, § 111 lg 1 p-le 2 ja lgtele 2 ning 3. Tehingud on tehtud vähem kui viis aastat enne võlgniku ajutise halduri nimetamist. PankrS § 111 lg 1 p-st 2 tulenev ajaline eeldus tehingute kehtetuks tunnistamiseks on täidetud. 13.03.2023 lepingu puhul on täidetud ka PankrS § 111 lg 1 p 1 ajaline eeldus.
5.3.Lähikondsuse hindamisel viitas kohus PankrS § 117 lg-tele 1–3. Võlgnik ja kostja I on lähikondsed PankrS § 117 lg 2 p 1 tähenduses. Kostja I oli 30.06.2021–12.09.2022 võlgniku juhatuse liige. Tema abikaasa on Q, kes oli lepingu I sõlmimise ajal võlgniku ainuosanik. Kostja II tuleb lugeda võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 3 alusel. Kostja I võõrandas 13.03.2023 kinnisasja registriosa numbriga 4448804 kostjale II. Võlgnikul, kostjal I ja kostjal II olid ühised majanduslikud huvid, seega on võlgnik ning kostjad I ja II lähikondsed pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 110 lg 3 tulenevalt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse teadmist sellest, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve.
5.4.PankrS § 116 lg 1 sätestab, et tagasivõitmise nõude võib esitada ka tagasivõidetava tehingu või toimingu teinud isiku üldõigusjärglase vastu. Siinses menetluses on selleks isikuks kostja II. PankrS § 116 lg 2 kohaselt võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglase vastu võib esitada tagasivõitmise nõude, kui eriõigusjärglasele olid omandamise ajal teada võlgniku tehingu või toimingu tagasivõitmise aluseks olnud asjaolud või eriõigusjärglane omandas saadu tasuta. Kostja II sai kinnistute omandi kostjalt I, seega on kostja II kostja I eriõigusjärglane. Kostja II oli kostja I ja võlgniku lähikondne.
7(15)
Võlgniku lähikondsetena olid kostjad teadlikud, et võlgnik kahjustab teadlikult vaidlusaluste tehingutega võlausaldajate huve. Maakohus viitas Riigikohtu praktikale (RKTKo 21.05.2012, 32-1-62-12, p 10; RKTKo 06.12.2023, 2-20-5103/97).
5.5.Tehingud kahjustasid võlausaldajate huve ja halvendasid võlgniku varalist olukorda. Puuduvad tõendid, et pärast 2022. a septembrikuud oleks võlgniku majanduslik seisund paranenud. 06.09.2022 ja 13.03.2023 tehingud sõlmiti eesmärgiga vältida kohustuste täitmist võlausaldajate ees ning teha võlausaldajate jaoks nõuete rahuldamine võimatuks või vähemalt raskemaks, seega on võlausaldajate huve kahjustatud teadlikult. Õiglast väärtuste vahetamist tehingute tegemisel ei toimunud ja tehingutel oli kinke iseloom. Kostjad I ja II ning võlgnik tegid vaidlusalused tehingud kooskõlastatult ja teadlikult võlgniku võlausaldajate huve kahjustades.
5.6.Kostjad ei ole usutavaks teinud, et kostjal I olid rahalised vahendid kinnisasjade eest tasumiseks. Kostjad ei esitanud mõistlikke selgitusi ega tõendeid endal sellises ulatuses raha olemasolu kohta. Tegemist on rahatute tehingutega. Kuivõrd kostja I ei ole tõendanud endal vaidlusaluse raha (62 000 eurot) olemasolu, võib 33 000 euro näol olla tegemist võlgnikule kuulunud rahaga. Seda veendumust süvendab kostja I kinnitus, et selle raha arvelt tasus võlgnik erinevate alltöövõtjate arveid. Tehingute puhul ei toimunud tegelikkuses õiglast väärtuste vahetamist, tehingud on näilikud TsÜS § 89 lg 1 tähenduses ning tehtud võlausaldajate huvide kahjustamise eesmärgil. PankrS § 119 lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga pankrotivarasse.
5.7.Maakohus viitas PankrS § 119 lg-le 3. Kostja I on kinnisasjad edasi võõrandanud kostjale II. Kostja II on kinnisasjad registriosa numbritega 4448804 ja 10795850 edasi müünud kolmandatele isikutele. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatel I ja II solidaarselt hüvitada võlgnikule kinnisasjade väärtus. Lepingu 1 järgi on kinnisasjade väärtused vastavalt 15 000 ja 14 000 eurot (kokku 29 000 eurot). Kostja II on kohustatud tagastama kinnisasjad registriosa numbritega 6469950 ja 11558050 võlgniku pankrotivarasse. Tahteavalduste andmise osas viitas kohus TsÜS § 68 lg-le 5.
5.8.Kostja I vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kostja I ei ole tõendanud, et ta oleks midagi võlgnikule üle andnud. Raha ülekandmist saab tõendada panga ülekandega, kust nähtub, et kostja I rahalised vahendid on selle summa võrra vähenenud. Sellist tõendit kohtule esitatud ei ole. Endal 29 000 euro ulatuses sularaha olemasolu kostja I tõendanud ei ole, seega ei saanud kostja I rahalised vahendid selle võrra väheneda. Käesolevast otsusest tuleneva kohustuse peab kostja I eelnevalt täitma, alles siis saab kohtu hinnangul tõusetuda küsimus, kas üldse ja mis ulatuses võiks kostja I nõuda hüvitist pankrotivõlausaldajana.
5.9.Landes OÜ on võlgniku lähikondne PankrS § 117 tähenduses. Landes OÜ ainuosanik ja juhatuse liige on F, kes on kostja I lähisugulane. Kostja II esitatud fotod pooleliolevast ehitisest ning arved ei tõenda seda, et tegelikkuses kostja II mingeid kulutusi oleks teinud ega ka seda, et arvetel olevad kuluread on seostatavad vaidlusaluse kinnistuga. Landes OÜ poolt kostjale II esitatud arve ei tõenda, et mingit teenust osutati või selle eest midagi tasuti.
8(15)
Kostjal II puudusid 2022. a lõpu seisuga rahalised vahendid arvel märgitud ulatuses kulutuste tegemiseks. Vastuhagile lisatud tõendid ei tõenda kostja II kulutuste tegemist vaidlusalustele kinnisasjadele. Seetõttu jäi vastuhagi rahuldamata.
5.10.TsMS § 162, § 165 lg 1 ja lg 3 alusel jäid menetluskulud solidaarselt kostjate I ja II kanda. TsMS § 179 lg 1 alusel mõistis kohus kostjatelt I ja II riigituludesse riigilõivud 1540 ja 70 eurot. Maakohus määras hageja hüvitatava menetluskulu suuruseks 5598,88 eurot (sh käibemaks) ja mõistis selle kostjatelt I ja II hageja kasuks välja. Ühtlasi rahuldas kohus hageja TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse. Kostjate apellatsioonkaebus
6.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda; alternatiivselt – hagide rahuldamise korral kostjate vastu, rahuldada nende vastuhagid võlgniku vastu. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda.
6.1.Esmalt tulnuks tuvastada, kas kostja I oli 06.09.2022 müügilepingu alusel ostuhinna pankrotivõlgnikule tasunud või mitte ehk kas müügileping oli kahjulik tehing. Kui tegemist oli kinkega, puudus vajadus hinnata seda, kas tehingud kahjustasid võlausaldajate huve.
6.2.Põhjendades kohtuotsust asjaoluga, millele hageja ei olnud enda nõudes tuginenud (33 000 euro pangaülekandega tasumine) ning mida menetluses ei ole arutatud, on maakohus rikkunud oluliselt TsMS § 436 lg-t 4. Kostjal oli see raha olemas ja tõendas selle võlgnikule tasumist pangaülekandega. Hageja ei seadnud seda kahtluse alla. Kohtu arutluskäik, mis peab võimalikuks, et 33 000 euro puhul võis olla võlgniku enda rahaga, on ebaloogiline. Asjaolu, et ehitusettevõttena tegutsenud võlgnik tasus enda vara (kinnisasjade) müügist saadud rahaga alltöövõtjate arveid, on täiesti loogiline majandustegevus. See kinnitab, et kinnisasjade müük aitas võlgnikul täita igapäevase majandustegevusega seotud kohustusi. Kostjat I puudutava kahtluse osas 29 000 euro puudumise kohta on maakohtu arutluskäik asjakohatu. Esimene müügileping sõlmiti 06.09.2022, s.o enne 11.11.2022 laenulepingu sõlmimist. 11.11.2022 laenulepingu alusel laenatud rahaga ei saanudki kostja I ligemale kaks kuud varem sõlmitud 06.09.2022 müügilepingu summat tasuda. Maakohtu viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 10.04.2018 otsuse seisukohad asjas nr 2-14-10282 ei ole kohaldatavad, sest vaidluse asjaolud on erinevad. Kostja I tõendas oma väidet 29 000 euro tasumise kohta võlgniku pearaamatu väljavõttega. Maakohus ei selgitanud, miks ta ei võtnud arvesse kostja I esitatud pearaamatu väljavõtet kui olulist tõendit.
6.3.Kahe võlausaldaja nõude tekkimine septembris 2022. a ei too kaasa tehingu kahjulikkust, sest kostja I oli kinnisasjade eest tasunud 62 000 eurot. Kui pankrotivõlgnikule laekus raha sama palju kui võõrandatud kinnisasjade väärtus, ei toimunud pankrotivõlgniku varalistes seisus negatiivset diferentsi ning ühes sellega ei kahjustatud võlausaldajate huve.
9(15)
Maakohus pidanuks hindama iga tehingu kahjulikkust eraldi. 06.09.2022 müügileping sisaldas nelja erineva kinnisasja müüki ning iga kinnisasja puhul oli ostuhind eraldi fikseeritud. Kui ringkonnakohus leiab, et kostja I poolt 29 000 euro tasumise asjaolu ei ole tõendatud, tuleb maakohtu otsus tühistada kahe kinnisasja väärtusega 33 000 eurot tagasivõitmise osas.
6.4.Tagasivõitmise aluste puudumine 06.09.2022 müügilepingu puhul välistab hagi rahuldamise kostja II vastu. Isegi kui kahe kinnisasja osas (29 000 euro väärtuses) oleks hagi 06.09.2022 müügilepingu osas põhjendatud, siis ülejäänud kahe kinnisasja (33 000 euro väärtuses) mitte. 13.03.2023 müügilepingu alusel ei toimunud tasuta võõrandamist. Kostja II finantsvõimekus ei oma asjas tähtsust. Oluline on, kas kostja II oli kostjale I laenu andnud ja kas sellest tulenevalt sai laenu tagastamise kohustust tasaarvestada. Kostjad esitasid selle tõendamiseks notariaalselt tõestatud 13.03.2023 müügilepingu, mille punktis 2.3.1 olid kostja I ja kostja II kinnitanud laenulepingu sõlmimist 11.11.2022. Kostja II majandusaasta aruanne ei oma antud asjaolu tuvastamisel tähtsust.
6.5.Kostja II ei ole pankrotivõlgniku lähikondne, mistõttu on välistatud kostjalt II hüvitise väljamõistmise PankrS § 119 lg 3 järgi. Lähikondsuse hindamisel on asjassepuutumatu, et kostja I oli 30.06.2021–12.09.2022 olnud võlgniku juhatuse liige. Üksnes võlgniku ja kostja I lähikondsuse põhjal ei saa teha automaatset järeldust, et see toob kaasa ka eriõigusjärglase lähikondsuse pankrotivõlgnikuga. Eriõigusjärglase lähikondsus pankrotivõlgnikuga tuleb eraldi tuvastada, kuid kohus ei ole seda teinud. Ühe kinnistu kohta 31.07.2023 kasutusloa taotluse esitamine ja 07.08.2023 ehitisregistrisse dokumentide üleslaadimine ei tähenda, et pankrotivõlgnikul, kostjal I ja kostjal II olid ühised majanduslikud huvid. Kostja I majanduslik huvi ei oma tähtsust, kuna oluline on kostja II ja pankrotivõlgniku lähikondsus. Kostja I oli kuni 12.09.2022 võlgniku juhatuse liige, st enam mitte 13.03.2023 müügilepingu sõlmimise ajal ega ka 31.07.2023 ja 07.08.2023 seisuga, mistõttu ei saanud väidetav ühine majanduslik huvi tuleneda kostja I staatusest. Pelgalt kostja I tegevuse põhjal dokumentide üleslaadimisel ei saa järeldada ühist majanduslikku huvi võlgnikul ja kostjal II ega ka kostjatel I ja II. Võlgnik ei olnud 31.07.2023 ega 07.08.2023 enam selle kinnistu (ega ka teiste kinnistute) omanik ning asjas kogutud tõendid ei näita, et võlgnik ja kostja II oleks teinud mingeid tehinguid või ühiseid toiminguid seoses antud kinnisasjaga, sh näiteks tegelenud selle kinnistu arendamisega või et neil olnud mistahes ühine majanduslik huvi. Teineteisest kaugel asuvate kinnisasjadega seonduvalt ei saa ühist huvi esineda.
6.6.Maakohus jättis kostja I vastuhagi ebaõigesti rahuldamata. Hageja vaidles vastuhagidele vastu, kuid selgitas 25.03.2025 vastuses, et kui kohus peaks rahuldama hagi kostja II vastu, siis on kostjal II PankrS § 119 lg-st 5 tulenev nõue võlgniku vastu 33 000 euro ulatuses, mis loetakse tunnustatuks ja rahuldatakse samas järgus PankrS § 153 lg 1 p-s 3 nimetatud (tähtaegselt esitamata) nõuetega. Tegemist oli tingimusliku õigeksvõtuga. Seetõttu tulnuks vastuhagi nimetatud osas rahuldada.
10(15)
6.7.Kostja II vastuhagi jäi ebaõigesti rahuldamata. Maakohus leidis ebaõigesti, et kulutuste sisuks olevad tööd teinud äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige F on kostja I lähikondne ja tõendid ei tõenda tööde tegemist kinnisasjal, samuti, et kostjal II ei olnud sellisteks kulutusteks 2022. a lõpus raha. Tõendite õigel hindamisel pidanuks maakohus jõudma järeldusele, et kulutused on tõendatud. Vastus apellatsioonkaebusele
7.Hageja vaidleb apellatsioonkaebustele vastu, palub jätta need rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada kostja I suhtes osaliselt tema tuvastusnõude 33 000 euro ulatuses rahuldamata jätmise osas ja kostja II suhtes tühistada täielikult. Otsus tuleb tühistada riigilõivu riigituludesse väljamõistmise osas ja muuta tuleb menetluskulude jaotust. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus saab teha asja uue lahendi (TsMS § 657 lg 1 p 2). Kostjate apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt. Poolte vaidlus apellatsioonimenetluses taandub sellele, kas võlgnik kahjustas võlausaldajate huve, kui müüs 06.09.2022 sõlmitud müügilepingu alusel neli kinnisasja kostjale I ja kas kostja II kui samad kinnisasjad omandanud ja neist kaks edasimüünud isik on võlgniku lähikondne. Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 5.1 toodud asjaolud. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt vaidlevad pooled apellatsioonimenetluses tehingute eest tasutu ja kostja II kinnisasjale tehtud kulutuste üle. Muus osas puudub pooltel vaidlus maakohtu tuvastatud asjaolude üle, mistõttu ringkonnakohus võtab need aluseks asja lahendamisel.
9.Maakohus leidis õigesti, et 06.09.2022 müügilepingu puhul ei ole kostja I tõendanud, et tasus 29 000 eurot sularahas. Õige on apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta võlgniku pearaamatu väljavõttega 29 000 euro sularahas tasumise kohta. Ringkonnakohus saab selle menetlusliku minetuse kõrvaldada, täiendades selles osas maakohtu põhjendusi.
9.1.Hageja juhtis menetluses tähelepanu asjaolule, et kostjal I ei olnud 29 000 euro ulatuses sularaha, mida võlgnikule tasuda ja võlgniku pearaamatu väljavõte ei tõenda seda. Nimetatud olukorras tulnuks kostjal I tõendada ka seda, et kostja I andis tegelikult võlgnikule üle 29 000 eurot sularaha.
9.2.Pearaamat on raamatupidamisdokument, mis kajastab äriühingu majandustegevuses tehtud kandeid. Kanne 29 000 euro tasumise kohta näitab, et võlgniku raamatupidamises on nimetatud laekumine kajastatud. Kanne ei näita, et laekumine tegelikult toimus. Olukorras, kus tegemist oli küllaltki suure rahasummaga, kostja I oli tehingu tegemise ajal võlgniku juhatuse liige, võlgniku osanik ja võlgniku ainuosaniku abikaasa, tulnuks kostjal tõendada raha päritolu ja üleandmist.
9.3.Kui ka maakohtu viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 10.04.2018 lahend tsiviilasjas 2-1710282 ei puudutanud tagasivõitmise vaidlust, ei muuda see maakohtu järeldust valeks. Maakohus viitas asjakohaselt selles lahendis toodud tõendamispõhimõttele, mille kohaselt peab suure rahasumma sularahas olemasolu ja üleandmist tõendama, kui vastaspool seda vaidlustab.
11(15)
9.4.Kuigi hageja ja maakohus seostasid ekslikult 06.09.2022 lepingu alusel väidetavalt tasutud 29 000 euro sularaha hilisema 11.11.2022 laenulepinguga, ei muuda see eelnevast tulenevalt maakohtu otsuse lõppjäreldust 29 000 euro tasumise osas.
9.5.Kui ka maakohtu analüüs on tehtud vales järjekorras, ei muuda see valeks otsuse järeldust selle kohta, et 06.09.2022 müügilepingu alusel 29 000 euro tasumist ei toimunud.
10.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohtul puudus alus kahelda selles, et kostja I tasus 06.09.2022 müügitehingu alusel võlgnikule 33 000 eurot. Nimetatud summa laekumine võlgniku arvelduskontole on tõendatud pangaülekandega ja hageja ei ole vaidlustanud ei ülekande tegemist ega raha võlgnikule laekumist. Ainuüksi asjaolu, et võlgnik kasutas saadud raha alltöövõtjate arvete tasumiseks, ei anna alust järeldada, et tegemist võis olla võlgniku enda rahaga. Selline raha kasutamine on kooskõlas äriühingu tavapärase majandustegevusega.
11.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus pidanuks hindama iga tehingu kahjulikkust eraldi.
11.1.Võlgnik ja kostja I sõlmisid 06.09.2022 ühe notariaalse müügilepingu, millega võõrandati neli kinnisasja ühe majandusliku tervikuna. Kuigi lepingus oli iga kinnisasja hind eraldi märgitud, leppisid pooled kokku ühtses ostuhinna tasumise korras. Lepingust ei nähtu, millise konkreetse kinnisasja eest väidetav makse 29 000 eurot sularahas või pangaülekandega tasutud 33 000 eurot tehti. Seetõttu ei ole põhjendatud jagada tõendamist leidnud 33 000 euro suurust makset kostjate valitud kinnisasjadele ja järeldada, et just nende kinnisasjade eest tasus kostja I kinnistute hinna.
11.2.Samal põhjusel ei ole põhjendatud apellantide alternatiivne väide, et maakohtu otsus tuleks tühistada osas, millega maakohus rahuldas hagi kahe kinnisasja, väärtusega 33 000 eurot, tagasivõitmise kohta. Tehingu kahjulikkust tuleb hinnata selle majandusliku tulemuse järgi tervikuna.
12.Kui kinnisasjade turuväärtus kokku oli 62 000 eurot ja nende eest tasuti kõigest 33 000 eurot, siis erines soorituse ja vastusoorituse väärtus ligi poole võrra, tehingu tegemisel ei toimunud õiglast väärtuste vahetamist ja tehingul oli vähemalt osaliselt kinke iseloom (PankrS § 111 lg 3). Nimetatust saab järeldada, et tehing oli võlgnikule kahjulik. Ka võlausaldajate huve kahjustati (PankrS § 109 lg 1 mõttes), sest tehingu tegemata jätmisel või täieliku vastusoorituse saamisel oleks pankrotivaras suuremas ulatuses vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kokkuvõttes on maakohtu otsus põhjendatud osas, millega maakohus tunnistas 06.09.2022 tehingu kehtetuks.
13.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et 13.03.2023 tehingu tagasivõitmiseks puudub seaduslik alus, sest kostja II ei ole võlgniku lähikondne. Üksnes asjaolu, et kostja I oli varem võlgniku juhatuse liige ja osanik, kes hiljem võõrandas kinnisasjad kostjale II, ei anna alust käsitada kostjat II võlgniku lähikondsena (PankrS § 117 lg 3 mõttes). Kostja I ühe kinnisasja kasutusloa taotluse esitamine ja ehitisregistrisse dokumentide üleslaadimine peale kinnisasjade võõrandamist kostjale II, ei anna alust järelduseks, et kostjal II on võlgnikuga ühine huvi.
14.Kuna 13.03.2023 müügileping sõlmiti kostjate I ja II vahel, saab selle tagasivõitmist kostja II kui eriõigusjärglase suhtes taotleda üksnes PankrS § 116 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.
12(15)
14.1.Hageja ei ole tõendanud, et kostja II teadis kinnistute omandamise ajal 06.09.2022 tehingu tagasivõitmise aluseks olnud asjaoludest.
14.2.Kuigi hageja väitis, et kostja II omandas kinnisasjad tasuta, ei ole hageja tõendanud, et tasaarvestuse aluseks olevat nõuet tegelikult ei eksisteerinud või et tasaarvestus oli näilik.
14.3.Maakohus järeldas, et kostjal II puudus võimekus anda 62 000 euro suuruses laenu ja sellest tulenevalt ei toimunud tehingutes tegelikku väärtuse vahetust. Sellest ei saa teha järeldust, et tasaarvestuse aluseks olevat nõuet ei eksisteerinud või et kostja II omandas kinnisasjad tasuta.
14.4.Kostja on vastuväitena tasuta omandamisele menetluses selgitanud viitega 13.03.2023 müügilepingu p-le 2.3.1, et pooled kinnitasid 11.11.2022 laenulepingust tuleneva nõude tasaarvestamist ostuhinnaga. Hageja ei tõendanud, et nimetatud kinnitus ei vastanud tegelikkusele.
14.5.Kostja II majandusaasta aruandes kajastatud vara ja käive võivad olla asjaolud, mida saab hinnata koos muude tõenditega. Bilanss näitab äriühingu vara ja kohustuste seisu aruandekuupäeval ega välista seda, et kostjal II võis olla vahendeid laenu andmiseks kostjale I.
14.6.Hagejal lasus tõendamiskoormus, et tasaarvestuse aluseks olevat nõuet tegelikult ei eksisteerinud ja tasaarvestus oli näilik. Seda ei ole hageja tõendanud. Seetõttu ei ole täidetud PankrS § 116 lg 2 p 2 eeldus. Kuna kostja II ei ole võlgniku lähikondne (PankrS § 117 lg 3 tähenduses) ja hageja ei ole tõendanud tema teadmist 06.09.2022 tehingu tagasivõitmise aluseks olnud asjaoludest, puudub alus 13.03.2023 müügilepingu tagasivõitmiseks kostja II suhtes. Samal põhjusel puudub alus mõista kostjalt välja hüvitis PankrS § 119 lg 3 alusel.
14.7.Eeltoodud põhjustel tuleb hageja hagi kostja II suhtes jätta rahuldamata. Kuna kostja II vastu ei saa hagi rahuldada, puudub vajadus ka kostja II tingimusliku vastuhagi rahuldamiseks. Seoses sellega puudub vajadus hinnata apellatsioonkaebuse väiteid selle kohta, kas ja millises väärtuses on kostja teinud 13.03.2023 tehingu alusel omandatud kinnisasjale kulutusi.
15.Maakohus jättis põhjendamatult kostja I vastuhagis esitatud tuvastusnõude täielikult rahuldamata.
15.1.Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et kostja I tasus 06.09.2022 müügilepingu alusel võlgnikule 33 000 eurot. Samuti, et kostja teadis 06.09.2022 tehinguga võlausaldajate huvide kahjustamisest. Kuna 06.09.2022 tehing tuleb tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks, on kostjal I PankrS § 119 lg 5 alusel võlgniku pankrotimenetluses nõue 33 000 euro ulatuses.
15.2.Riigikohtu praktika kohaselt tuleneb PankrS § 119 lg-test 4-6 erikord tehingu teise poole rahaliste nõuete maksmapanekuks. See välistab tagasivõidetud tehingu tagasitäitmisel VÕS § 110 lg 5 ja § 111 lg 7 kohaldamise, st tehingu teine pool ei saa üleantu tagastamisest keelduda, kuni talle tagastatakse tema üleantud raha. See ei välista iseenesest raha tagastamise nõude maksmapanekut ka tagasivõitmise menetluses vastuhagiga, eelkõige PankrS § 119 lg-s 4 ettenähtud juhul (RKTKo 22.02.2012, 3-2-1-163-11, p 48).
15.3.Kuna ringkonnakohus tuvastas, et kostja I tasus 06.09.2022 müügilepingu alusel võlgnikule 33 000 eurot, on vastuhagi nimetatud osas põhjendatud. PankrS § 119 lg 5 kohaselt loetakse selline nõue tunnustatuks ja see rahuldatakse PankrS § 153 lg 1 p 3 järgus. Seetõttu tuleb kostja I
13(15)
vastuhagi osaliselt rahuldada ning tuvastada tema 33 000 euro suurune hüvitisnõue pankrotivõlgniku vastu. Ülejäänud osas jääb vastuhagi rahuldamata.
16.Kokkuvõttes kuuluvad kostjate apellatsioonkaebused rahuldamisele osaliselt. Arvestades sellega, et hageja saavutab oma eesmärgi kostja I vastu hagi rahuldamisel tehingu tagasitäitmise osas ja kostjalt I mõistetakse hageja kasuks välja 29 000 eurot, kostja I vastuhagi osas jääb 43 500 eurose nõude olemasolu tuvastamata, on põhjendatud jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud nimetatud nõuete osas pankrotivõlgniku ja kostja I kummagi enda kanda (TsMS § 163 lg 1). Kostja II vastu jääb hagi rahuldamata. Kuigi kostja II vastuhagi jääb samuti rahuldamata, oli tegemist tingimusliku vastuhagiga, lisaks oli selle osakaal menetluses väike ja kostja II saavutab menetluses oma eesmärgi. Seoses sellega on põhjendatud jätta kostja II maaja ringkonnakohtu menetluskulud pankrotivõlgniku kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). Maakohus määrab kindlaks menetluskulud (TsMS § 174 lg 6).
17.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
18.Maakohtu otsus tuleb seoses menetluskulude jaotuse tühistamisega tühistada ka osas, millega maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt välja riigilõivu 1540 eurot, mille tasumisest oli hageja riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 51 alusel vabastatud.
19.Seoses hagi rahuldamata jätmisega kostja II vastu tuleb TsMS § 386 lg 4 esimese lause alusel tühistada Harju Maakohtu 30.04.2024 määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega maakohus arestis hagi tagamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbrite 6469950 ja 11558050 all kinnistusraamatusse kantud kinnisasjad ja lasi kanda kinnistusraamatu kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale käsutamise keelumärke pankrotihalduri kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2026 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada Malindi OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmitsa (hageja) ning X (kostja I) ja MM Sepateenused OÜ (kostja II) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.X kohustub tasuma Malindi OÜ (pankrotis) pankrotivarasse 29 000 eurot järgmise maksegraafiku kohaselt: – 5000 eurot hiljemalt 10.10.2026; – 5000 eurot hiljemalt 10.11.2026; – 5000 eurot hiljemalt 10.12.2026; – 5000 eurot hiljemalt 10.01.2027; – 5000 eurot hiljemalt 10.02.2027; – 4000 eurot hiljemalt 10.03.2027.
1.2.Malindi OÜ (pankrotis) nõuetega MM Sepateenused OÜ vastu ja MM Sepateenused OÜ vastuhagiga seotud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda.
2.Tühistada Harju Maakohtu 10.06.2025 otsuse resolutsiooni punkt 10 ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2026 otsuse resolutsiooni punkti 7 esimene lause, millega mõisteti Xlt Malindi OÜ (pankrotis) kasuks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa
14(15)
numbritega 4448804 ja 10795850 all kinnistusraamatusse kantud kinnisasjade omandiõiguse üleandmise võimatuse eest välja 29 000 eurot.
3.Lõpetada tsiviilasja menetlus Malindi OÜ (pankrotis) nõudes mõista Xlt kinnisasjade omandiõiguse üleandmise võimatuse eest välja 29 000 eurot.
4.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2026 otsuse resolutsiooni punkt 11 osas, milles Malindi OÜ (pankrotis) nõuetega MM Sepateenused OÜ vastu ja MM Sepateenused OÜ vastuhagiga seotud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäeti Malindi OÜ (pankrotis) kanda.
5.Jätta Malindi OÜ (pankrotis) nõuetega MM Sepateenused OÜ vastu ja MM Sepateenused OÜ vastuhagiga seotud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
6.Rahuldada kostjate riigilõivu tagastamise taotlus osaliselt. Tagastada MM Sepateenused OÜ-le apellatsioonkaebuselt 09.07.2025 tasutud riigilõivust 700 eurot ja kanda see MM Sepateenused OÜ arvelduskontole EE787700771002409501.
7.Malindi OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmits, X ja MM Sepateenused OÜ on loobunud Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2026 otsuse peale kassatsioonkaebuse esitamise õigusest kompromissiga hõlmamata osas. Ringkonnakohtu otsus jõustub selles osas kohe.
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.