Pankrotiõigus

(nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

Menetluskulude jaotus

Kohus võttis avalduse 10.08.2026.a määrusega menetlusse ning määras võlgnikule ajutise halduri. Ajutine pankrotihaldur esitas aruande, mille kohaselt kuulub võlgnikule 1 Respo haagis ja 5 Brentex haagist ning neli sõidukit. Võlgniku nimel on ka haagis Teupen (korvtõstuk), mille asukoht pole teada. Võlgniku juhatuse liike ja võlgniku raamatupidaja sõnul oli korvtõstuk Rümena Rent OÜ (võlgniku juhatuse liikme firma) omand ja see on müüdud 21.08.2025 Netri OÜ-le. Müügi asjaolud tuleb hilisemas menetluse etapis välja selgitada. Võlgnikule kuuluvad ka muud masinad ja seadmed. Ajutine haldur märkis, et viimasel ajal on sõidukite ostuhuvi olnud suhteliselt madal ning enampakkumistel on müügihind enamasti jäänud ootustele märkimisväärselt alla. Haagiste ja sõidukite täpset väärtust on raske ennustada. Vara ülevaatamisel tuvastas ajutine haldur esemed, mille tegelik väärtus on võlgniku avaldatust oluliselt madalam. Võimalik, et osadel esemetel puudub müügiväärtus täielikult. Tegemist on olnud pikka aega kasutuses olnud esemetega. Vara täpse müügihinna ennustamine pole vajalik, sest hinnang võlgniku maksevõimele ei sõltu ilmselt vara väärtusest. Sõidukid saab võõrandada avalikul enampakkumisel ja eeldatavalt katab müügihind pankrotimenetluse läbiviimise kulud ning mingil määral võlausaldajate nõudeid. Aruande koostamise ajal ei ole ajutisele haldurile teada selget alust varaliste nõuete esitamiseks. Raamatupidamise järgi on võlgnikul kohustusi 340 242,47 euro ulatuses. Ajutine haldur märkis, et täiturite tasud on tingimuslikud. Samuti et Mulk OÜ nõude jääk on 895,84 eurot, millele ei lisandu viivist. Maksu- ja Tolliameti nõue on 116 862,28 eurot. Coop Pank AS-i teatel on võlgnik andnud kolmanda isiku 12.11.2021 sõlmitud investeerimislaenule tagatise, tagatislepingu summa 400 000 eurot, kohustuse jääk 12.08.2026 seisuga 338 778,25 eurot. Töötajate nõuded on vähemalt osaliselt rahuldatud, kuna viimasel ajal on töötajate nõuded rahuldatud muude isikute kontodelt. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku tegevus on lõppenud ja selle taastumine on ebatõenäoline. Maksejõuetuse tekke põhjuste teadasaamiseks tuleks võlgniku võlasuhteid üksikasjalikumalt analüüsida. Seni teadaoleva põhjal võib maksejõuetuse põhjus olla osaliselt seotud võlgnikust mittesõltuvate teguritega, näiteks majanduslanguse ja Soome ettevõtete eelistamise ehk majanduspatriotismiga. Ei saa välistada, et pärast üksikasjalikumat analüüsi võib kirjeldatud majandustegevuse korraldamine olla käsitatav raske juhtimisveana. Püsiva tekkimise aeg vajab edaspidi täiendavat selgitamist. Esialgse info põhjal muutus võlgnik maksejõuetuks 2025. aastal. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 340 000 euro ulatuses ning varaks vaid haagised, sõidukid ja pikalt kasutatud masinad/seadmed. Võlgnikul ei toimu äritegevust ning võlgnikku pole võimalik tervendada. Tagasivõidetavad tehingud ilmselt puuduvad. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et võlgnik on ilmselgelt maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikult olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb välja kuulutada tema pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg 1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus kohaldada võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511. Kõik võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused lõppevad. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha. Üldkoosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt. Osalemise soovist tuleb kohtule teada anda vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku algust. Võlgniku seaduslik esindaja on kohustatud osalema üldkoosolekul. Kohus määrab pankrotihalduriks Ivi Kalmeti, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1). - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2). - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1). - Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1). - Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42).

-

-

-

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 43 lg 1). Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Võlausaldajad samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudeavaldus peab vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui kohus nõude esitamise tähtaja ennistab – PankrS § 102).

Menetluskulud Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 1488 eurot (sh km). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 23.03.2026.a määruse nr 36 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 946 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 189,20 eurot. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 15 tundi. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 80 eurot/tund (millele lisandub km). Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu määr ei ületa PankrS § 23 lg-s 3 märgitud

ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1200 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 1488 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kuna kohus kuulutas välja võlgniku pankroti, tuleb ajutise halduri tasu kanda pankrotivara arvelt. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri taotlusel tuleb nimetatud summad maksta büroole, kelle kaudu ta tegutseb. Võlgniku kulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.