Määruse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2026, Tallinn Haldusasja number
3-26-3096
Haldusasi
N.B kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 07.09.2026 otsuse, millega keelduti pikaajalise viisa andmisest viisataotluse nr 2026-709-1306 alusel, ja Politseija Piirivalveameti 22.09.2026 vaideotsuse nr 15.5-4/197-2 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks kaebaja viisataotlust uuesti läbi vaatama Kaebaja: N.B, sündinud xx.xx.xxxx Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet Kolmas isik: M.J
Menetlusosalised
Menetlustoiming
Kaebuse menetlusse võtmine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Võtta N.B kaebus menetlusse.
2.Asja vaatab läbi kohtunik Mait Laaring.
3.Tunnistada vastustajaks Politsei- ja Piirivalveamet.
4.Kaasata menetlusse kolmanda isikuna M.J.
5.Kohustada vastustajat vastama kaebusele 60 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates ning esitama kõik vaidlusega seotud ja asja lahendamiseks vajalikud dokumendid.
Menetlusosalistel teatada kohtule, kas nad peavad võimalikuks asja läbivaatamist lihtmenetluses või asja lahendamist kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.
8.Jõustunud määruse avaldamisel asendada kaebaja ja kolmanda isiku nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse resolutsiooni p-de 4 ja 7 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates
3-26-3096
(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 21 lg 3, § 204 lg 1, § 252 lg 7). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 203 lg 1). Kaebaja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist ja pahatahtlikult takistavat (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitavat) või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida (HKMS § 28 lg 2). Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi). Avaldatavas kohtulahendis asendatakse kaebaja ja kolmanda isiku nimed ning kaebaja sünniaeg tähemärkidega.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.N.B (kaebaja) esitas 14.08.2026 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) pikaajalise viisa taotluse nr 2026-709-1306 sugulaste või sõprade külastamise eesmärgil. Kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kaebaja registreeritud elukaaslane M.J elas Eestis ning oli taotluse esitamise ajal Eesti pikaajalise elaniku elamisloa omanik.
2.PPA Põhja prefektuur keeldus 07.09.2026 otsusega nr 2026-709-1306 kaebajale pikaajalise viisa andmisest. Otsuses märgiti keeldumise alustena põhjendatud kahtlus esitatud dokumentide ehtsuses või sisu õigsuses, kaebaja avalduste usaldusväärsuses või tema kavatsuses lahkuda Eestist enne viisa kehtivusaja lõppu ning rahvusvahelist sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt. Kaebajale anti 07.09.2026 viisa andmisest keeldumise otsus kätte 09.09.2026.
3.PPA koostas 09.09.2026 kaebajale lahkumisettekirjutuse nr 1052299542, millega kohustas kaebajat Eestist lahkuma 30 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 09.10.2026. Ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 10.10.2026 kaebaja Venemaale väljasaatmisega. Kaebaja suhtes kohaldatakse sissesõidukeeldu pikkusega 0 aastat ja 3 kuud. Kaebajale anti 09.09.2026 lahkumisettekirjutus kätte 09.09.2026.
Kaebaja esitas 14.09.2026 PPA-le viisaotsuse peale vaide.
PPA jättis kaebaja vaide 22.09.2026 vaideotsusega nr 15.5-4/197-2 rahuldamata.
6.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 01.10.2026 kaebuse PPA 07.09.2026 otsuse nr 2026-709-1036 ja 22.09.2026 vaideotsuse nr 15.5-4/197-2 tühistamiseks ning PPA kohustamisesks kaebaja viisataotluse uuesti läbi vaatamiseks. Samuti palub kaebaja kaasata menetlusse kolmanda isikuna M.J-i. Kaebuse põhjendused:
6.1.Kaebaja leiab, et viisa andmisest keeldumise otsusest ega vaideotsusest ei nähtu, millistele konkreetsetele faktilistele asjaoludele keeldumine tugineb. VMS § 66 lg 2 ja § 100 7 võimaldavad jätta põhjendused kaebajale avaldamata, kuid ei vabasta PPA-d kohustusest omada otsuse tegemisel faktilist alust ega tõendada seda kohtumenetluses. PPA poolt 07.09.2026 seisuga esinenud asjaolude kohtule esitamata jätmise korral ei ole võimalik kontrollida kaalutlusõiguse teostamist ega haldusaktide õiguspärasust.
2(8)
3-26-3096
6.2.Sanktsiooni kohaldamisel jäeti kontrollimata Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määruse nr 42 § 2 lg-s 6 sätestatud erandid. Otsuse tegemise ajal oli M.J Eesti kodanik ja elas Eestis ning kaebaja oli tema registreeritud elukaaslane. Registreeritud elukaaslast tuleb kohelda perekonnarändes abikaasaga võrdselt (vt välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 1; § 67 lg 4 3). Vähemalt tuli PPA-l hinnata humaansetel kaalutlustel tehtava erandi kohaldamist ning kaebaja ja tema elukaaslase perekonnaelu puudutavaid asjaolusid. Erandite kontrollimata jätmine tähendab kaalutlusõiguse teostamata jätmist. Eesti kodaniku registreeritud elukaaslast, kes külastab oma registreeritud elukaaslast, tuleb kohelda nagu tavalist abikaasat. Kui kohtu hinnangul ei ole selline tõlgendus võimalik, tuleb määruse nr 42 § 2 lg 6 p 1 jätta kohaldamata Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolu tõttu. Viisast keeldumine isikule, kelle perekonnaelu elamisloa taotlus on menetluses, sanktsiooni eesmärki ei teeni, vaid lahutab pere üksnes selle taotluse menetlemise ajaks, mida sanktsioon ise lubab.
6.3.Puudus põhjendatud alus kahelda esitatud dokumentide ehtsuses või sisu õigsuses, kaebaja avalduste usaldusväärsuses või kavatsuses lahkuda Eestist enne viisa kehtivusaja lõppu (VMS § 65 lg 2 p 7) . Kooseluleping on notariaalselt tõestatud ja kooselu rahvastikuregistrisse kantud. Kaebajat küsitleti alles 09.09.2026, s.o pärast 07.09.2026 viisaotsuse tegemist, mistõttu ei saanud otsuse tegemisel tugineda tema hilisemate ütluste väidetavale ebausaldusväärsusele. Kaebaja selgitas, et soovib viibida Eestis seaduslikul alusel ning elada koos registreeritud elukaaslasega. Samal ajal oli PPA menetluses tema tähtajalise elamisloa taotlus elukaaslase juurde elama asumiseks.
6.4.PPA rikkus uurimispõhimõtet ja ärakuulamisõigust. Otsuse tegemise ajal olid PPA-le kättesaadavad andmed registreeritud kooselu, M.J-i staatuse ja perekonnaelu alusel esitatud elamisloa taotluse kohta, kuid otsusest ei nähtu nende asjaolude väljaselgitamist ega hindamist. Kaebajale anti võimalus esitada arvamus ja vastuväited alles kaks päeva pärast viisaotsuse tegemist. Ka vaideotsus on formaalne, sest selles ei käsitletud vaides esitatud argumente ega tõendeid.
6.5.Kaebaja tugineb enda ja M.J-i 11.08.2026 sõlmitud kooselulepingule, registreeritud kooselule ning PS §-des 26 ja 27 kaitstud perekonnaelule. Suhte tegelikkust kinnitavad kaebaja sõnul muu hulgas ühised reisid ja fotod, kihlasõrmuse tellimise kirjavahetus, ühise kinnisvara otsimine, broneerimisleping ja eluasemelaenu eelpakkumine. Kaebaja leiab, et viisast keeldumine ja tema väljasaatmine lahutaksid registreeritud elukaaslased ning asetaksid Eesti kodanikust elukaaslase valiku ette oma riigis elamise ja perekonnaelu jätkamise vahel.
6.6.Keeldumine on ebaproportsionaalne, sest PPA ei ole tuvastanud kaebajast lähtuvat ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule, kuid on lahkumisettekirjutuses märkinud, et kaebaja on täitnud kaasaaitamiskohustust, teda ei ole Eestis karistatud ning puudub alus pidada teda põgenemisohtlikuks. Üksnes Venemaa kodakondsusele tuginev keeldumine ilma individuaalse hindamiseta piirab tema perekonnapõhiõigust põhjendamatult.
7.Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse keelata PPA-l kaebaja Eestist väljasaatmine 09.09.2026 lahkumisettekirjutuse nr 1052299542 alusel. Põhjendused:
7.1.Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et PPA 09.09.2026 lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 10.10.2026 ning pärast lahkumistähtaja saabumist võib tema lahkumiskohustuse igal ajal sundtäita kinnipidamise ja Venemaale väljasaatmisega. Kaebuse esitamine ei anna kaebajale Eestis viibimise alust ega lükka lahkumiskohustuse täitmist edasi. Seetõttu on esialgne õiguskaitse kaebaja hinnangul ainus vahend, mis võimaldab säilitada tema Eestis viibimise kohtumenetluse ajaks ja vältida olukorda, kus õiguste kaitse muutub enne põhiasja lahendamist võimatuks.
3(8)
3-26-3096
7.2.Kaebaja väidab, et väljasaatmise tagajärjed oleksid pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad. Lahkumisettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeeld takistaks talle uue viibimisaluse andmist, mistõttu ei saaks PPA ka kaebuse rahuldamise korral viisataotlust tulemuslikult uuesti läbi vaadata. Samuti võiks väljasaatmine nurjata PPA menetluses oleva tähtajalise elamisloa taotluse, mille kaebaja esitas registreeritud elukaaslase juurde elama asumiseks. Sellisel juhul kaotaks põhiasjas tehtav kaebajale soodne kohtuotsus tema jaoks praktilise tähenduse.
7.3.Kaebaja leiab, et väljasaatmine riivaks intensiivselt tema ja Eesti kodanikust M.J-i perekonnaelu. Nad on sõlminud notariaalse kooselulepingu, kooselu on kantud rahvastikuregistrisse ja nad soovivad jätkata ühist elu Eestis. Kaebaja väljasaatmine lahutaks registreeritud elukaaslased kohtumenetluse ajaks ning asetaks M.J-i valiku ette, kas jääda Eestisse või lahkuda perekonnaelu jätkamiseks oma koduriigist. Perekonnaelu jätkamine väljaspool Eestit ei ole realistlik alternatiiv.
7.4.Kaebaja hinnangul on kaebus perspektiivikas. Viisaotsuses ei ole nimetatud konkreetseid asjaolusid, millele tugineb kahtlus dokumentide ehtsuses, kaebaja avalduste usaldusväärsuses või tema lahkumiskavatsuses. Kaebajat küsitleti alles pärast viisaotsuse tegemist ning sanktsiooni kohaldamisel ei kontrollitud registreeritud elukaaslase ega humaansetel kaalutlustel tehtava erandi kohaldamist. Kaebaja arvates annavad põhjenduste puudumine, ärakuulamisõiguse rikkumine ja oluliste asjaolude hindamata jätmine vähemalt piisava aluse pidada kaebust esialgse õiguskaitse menetluses põhjendatuks.
7.5.Kaebaja väidab, et avalik huvi on võimalik tagada ka tema väljasaatmiseta. Tema pass on PPA hoiul, ta elab lahkumisettekirjutuses märgitud aadressil ja on täitnud järelevalvemenetluses kaasaaitamiskohustust. PPA on lahkumisettekirjutuses märkinud, et kaebajat ei ole Eestis karistatud ning puudub alus arvata, et temast lähtuks põgenemisoht. Seetõttu ei näe kaebaja endast lähtuvat konkreetset ohtu, mis kaaluks üles tema ja tema elukaaslase perekonnaelu kaitse vajaduse.
7.6.Kaebaja hinnangul on taotletav abinõu ajutine ja proportsionaalne, sest see säilitaks üksnes olemasoleva olukorra kuni kohtuasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni ega annaks talle põhiasjas taotletust laiemat õigust. Kui kaebajale antakse menetluse ajal muu seaduslik Eestis viibimise alus, langeb lahkumisettekirjutuse sundtäitmise vajadus ära. Taotletava abinõu kohaldamata jätmine tooks seevastu kaasa perekonna lahutamise, sissesõidukeelu rakendumise ning viisa- ja elamisloamenetluse võimaliku sisulise nurjumise.
7.7.Kaebaja viitab sellele, et kohtupraktikas on registreeritud elukaaslase Eestis viibimist perekonnarände vaidluse ajaks esialgse õiguskaitse korras kaitstud. Tema hinnangul toetab see võimalust keelata PPA-l kaebaja väljasaatmine kuni käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni või võimaldada tal selle ajani Eestis viibida.
8.Kohus jättis 02.10.2026 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja andis tähtpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli esitada kohtule omakäeliselt allkirjastatud kaebus ja soovi korral esialgse õiguskaitse taotlus ning täpsustada esialgse õiguskaitse soovi.
9.Kaebaja esitas 05.10.2026 kohtule isiklikult allkirjastatud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja täpsustas esialgse õiguskaitse soovi ja palub kohustada PPA-d andma kaebajale pikaajaline viisa kehtivusajaga kuni käesolevas kohtuasjas lõpplahendi jõustumiseni või lubada kaebajal viibida Eestis kuni käesolevas kohtuasjas lõpplahendi jõustumiseni.
4(8)
3-26-3096
10.PPA palus jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Põhjendused:
10.1.Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus. Kaebaja õiguste kaitse ei muutu tema Eestist lahkumise korral oluliselt raskendatuks ega võimatuks, sest kaebuse lahendamine ei eelda kaebaja isiklikku viibimist Eestis. Kaebajal on võimalik osaleda kohtumenetluses videosilla vahendusel ning kohus saab asja lahendada kirjalikus menetluses. Ka kaebaja ja kolmanda isiku ärakuulamine on vajaduse korral võimalik korraldada ilma kaebaja Eestis viibimiseta.
10.2.Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne kaebajale pöördumatuid ega kahjulikke tagajärgi. Kaebaja saab kohtumenetluses oma õigusi kaitsta ka Eestist väljaspool viibides ning tema Eestist lahkumine ei ole talle ilmselgelt liiga koormav. Seetõttu puudub oht, et põhiasjas tehtav võimalik kaebajale soodne lahend kaotaks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise tõttu praktilise tähenduse.
10.3.PPA jättis kaebaja viisataotluse rahuldamata Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määruse nr 42 „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas“ alusel. Sanktsiooni eesmärk on muu hulgas Eesti julgeoleku, rahvusvahelise maine ja majanduse kaitsmine. PPA ei näe võimalust jätta sanktsioonimäärus kaebaja suhtes kohaldamata või selle eesmärgist kõrvale kalduda.
10.4.Sanktsioonimäärus sätestab üheselt isikute ringi, kellele määruses nimetatud erandid kohalduvad. Kuna PPA käsitluse kohaselt ei kuulu kaebaja nende erandite kohaldamisalasse, ei ole kaebusel suuri eduväljavaateid. Sellest tulenevalt ei toeta ka põhiasja perspektiiv esialgse õiguskaitse kohaldamist.
10.5.Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine teenib avalikku huvi. Eesti Vabariigil on kohustus tagada, et välismaalaste Eestis viibimine toimuks seaduses sätestatud alustel ning et välismaalane lahkuks Eestist, kui tema viibimisalus on lõppenud ja tal lasub lahkumiskohustus. Kaebaja Eestis viibimise lubamine kohtumenetluse ajaks takistaks selle avaliku huvi saavutamist.
10.6.Kokkuvõttes ei muutu kaebaja õiguste kaitse taotluse rahuldamata jätmise tõttu oluliselt raskendatuks ega võimatuks, pöördumatuid tagajärgi ei teki ning avalik huvi ja kaebuse vähene perspektiiv räägivad taotluse rahuldamise vastu.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse menetlusse võtmine
7.Kaebajal on kaebeõigus (VMS § 10020 lg 1) ja kaebus vastab HKMS §-des 37–39 toodud nõuetele määral, mis võimaldab kaebuse menetlusse võtta. Kaebuse lahendamine kuulub HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse ning kaebus on esitatud alluvusjärgsesse kohtusse (HKMS § 7 lg 1). Kaebus on esitatud kohtule tähtaegselt (VMS § 100 20 lg 2). Kaebaja on tasunud kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu riigilõivuseaduse § 60 lg 6 ja lg 61 kohaselt kokku 300 eurot. Samuti ei esine HKMS § 121 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kaebuse tagastamise aluseid. Seetõttu tuleb kaebus HKMS § 120 lg 2 alusel menetlusse võtta.
8.Kooskõlas HKMS § 17 lg-ga 1 tunnistab kohus vastustajaks Politsei- ja Piirivalveameti. Vastustajal tuleb esitada vastus kaebusele ning kõik vaidlusega seotud ja asja lahendamiseks vajalikud dokumendid (sh kaebaja taotletud tõendid) kohtu määratud tähtaja jooksul (HKMS § 122 lg 2 p-d 4 ja 5). Kaebusele vastuse koostamisel tuleb lähtuda HKMS §-dest 50, 52–54 5(8)
3-26-3096
ja 123 ning tõendid ja väited tuleb omavahel siduda. Kohtule juba esitatud dokumente uuesti esitama ei pea, v.a juhul, kui need erinevad oluliselt.
9.Kohus palub menetlusosalistel ilma kohtu sellekohase juhiseta menetlusdokumente mitte esitada. Kohus annab menetlusosalistele eraldi võimaluse avalduse esitamiseks kas kohtuistungi määramise läbi või määrates asja lahendamise kirjalikku menetlusse.
10.HKMS § 20 lg 1 järgi kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Kuna kaebaja ja M.J on sõlminud 11.08.2026 notariaalse kooselulepingu, siis võib kaebajale viisa väljastamisest keeldumine mõjutada M.J-i õigusi ja huve kaebajaga kooselu elamiseks, mistõttu tuleb ta kaasata menetlusse kolmanda isikuna. Kolmandal isikul on õigus esitada kaebuse suhtes oma seisukoht vastustajale antud tähtaja jooksul.
11.Kui menetlusosaline soovib kohtule esitada tõendeid, mida tuleks teise menetlusosalise eest varjata, tuleb selle kohta esitada kohtule selgesõnaline taotlus (HKMS § 88 lg 2 ja § 79), märkida taotlus ära ka tõendite kaaskirja ja esitada tõendid AET-i kaudu eraldi menetlusdokumendina terviktekstina ning samuti varjatud andmetega selliselt, et teisel menetlusosalisel oleks võimalik nende sisuga tutvuda. Vastasel juhul võib taotlus jääda tähelepanuta ning tõend avalikustatakse teisele menetlusosalisele. Kohus märgib, et andmete katmisel tuleb seda teha manuaalselt, sest arvutis teksti mustaks värvimisel (PDF-fail) on võimalik siiski teatud juhtudel näha „kaetud teksti“.
10.Kaebaja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Kui vastustaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, peab ta seda vastuses märkima. Vastasel juhul eeldatakse, et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil (HKMS § 131 lg 2). Kui pool ei ole kohtule vastanud, vastamise tähtaeg on möödunud ning vastamise tähtaeg on menetlusosalisele nõuetekohaselt teatavaks tehtud, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (HKMS § 131 lg 3).
11.Menetlusosalistel tuleb kohtule teatada, kas nad peavad võimalikuks asja läbivaatamist lihtmenetluses või asja lahendamist kompromissiga või muul viisil kokkuleppel (HKMS § 122 lg 2 p 9 ja § 133 lg 2). Esialgse õiguskaitse taotlus
12.Kaebaja täpsustas 05.10.2026 esialgse õiguskaitse taotlust ja palus kohustada PPA-d andma talle pikaajaline viisa kuni käesolevas kohtuasjas lõpplahendi jõustumiseni või lubada tal viibida Eestis sama ajani. Esialgse õiguskaitse taotluse sisust nähtuvalt soovib kaebaja esialgse õiguskaitsega säilitada kohtumenetluse ajaks Eestis viibimise võimaluse ja vältida lahkumisettekirjutuse sundtäitmist. Samas ei ole kaebaja PPA 09.09.2026 lahkumisettekirjutust kohtus vaidlustanud, kohus juhtis sellele tähelepanu ka kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmisel. Kohus hindab taotlust sellest eesmärgist lähtudes.
13.HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kohaldada kaebaja õiguste esialgset kaitset, kui vastasel juhul võib õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kohtumenetluse ajal selliseid kahjulikke tagajärgi, mille hilisem kõrvaldamine oleks kaebuse rahuldamise korral võimatu või oluliselt raskendatud. Taotletav abinõu peab aitama kaebajal põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi ning hindab kaebuse perspektiive, taotletud abinõu ja selle kohaldamata jätmise ettenähtavaid tagajärgi. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada 6(8)
3-26-3096
üksnes kaebaja õiguste kaitseks minimaalselt vajalikus ulatuses ning selles menetluses ei lahendata põhivaidlust lõplikult.
14.Kaebuse põhimenetluses taotleb kaebaja viisaotsuse ja vaideotsuse tühistamist ning PPA kohustamist viisataotlust uuesti läbi vaatama. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda pikaajalise viisa andmist, vaid kohtulikult on kaitstav tema õigus sellele, et PPA lahendaks taotluse õiguspärases menetluses ja teostaks kaalutlusõigust nõuetekohaselt. PPA esialgse õiguskaitse korras viisa andmiseks kohustamine annaks kaebajale kohtumenetluse ajaks sisuliselt põhiasjas soovitud tulemuse. Nii ulatuslik abinõu oleks põhjendatud üksnes juhul, kui kaebajal oleks selleks ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus ja kaebusel ühtlasi väga head eduväljavaated. Väljasaatmise ajutise keelamise puhul ei ole lävend sama kõrge, kuid ka selline abinõu eeldab, et ilma selleta muutuks kaebaja õiguste kaitse oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus hindab seetõttu eraldi, kas kaebaja esitatud asjaolud õigustavad vähemalt olemasoleva olukorra ajutist säilitamist.
15.Kohus möönab, et lahkumisettekirjutuse sundtäitmine katkestaks vähemalt ajutiselt kaebaja ja tema Eestis elava registreeritud elukaaslase kooselu ning riivaks nende perekonnaelu. Kaebaja ei ole siiski põhistanud, et tema Eestist lahkumine muudaks käesolevas viisaasjas õiguste kohtuliku kaitse võimatuks või oluliselt raskendatuks. Kaebaja saab osaleda menetluses välisriigist, esitada kirjalikke seisukohti ja tõendeid ning vajaduse korral võtta kohtuistungist osa videosilla vahendusel. Kui kohus kaebuse rahuldab, saab vastustaja viisataotluse uuesti läbi vaadata ka siis, kui kaebaja viibib sel ajal väljaspool Eestit. Lahkumisettekirjutusega kohaldatud kolmekuuline sissesõidukeeld on ajaliselt piiratud. Kohtule teadaolevalt ei ole kaebaja vastustaja 09.09.2026 lahkumisettekirjutust vaidlustanud. Seega on kaebaja ise pidanud võimalikuks, et tal tuleb Eestist lahkuda. Kaebaja lahkumine Eestist ei muuda võimalikku kaebust rahuldava otsuse täitmist võimatuks ega võtaks sellelt praktilist tähendust.
16.Kaebust ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt perspektiivituks. Põhimenetluses tuleb muu hulgas selgitada, millistele faktilistele asjaoludele tugines vastustaja VMS § 65 lg 2 p-s 7 nimetatud kahtluse kohaldamisel, kas sanktsioonimääruse erandeid hinnati ning milline tähendus on kaebaja registreeritud kooselul, elukaaslase staatusel ja esitatud elamisloa taotlusel. Samas ei nähtu praegu, et kaebusel oleks sedavõrd head eduväljavaated, mis võiksid õigustada vastustaja kohustamist anda kaebajale viisa juba kohtumenetluse ajaks.
17.Huvide kaalumisel arvestab kohus ühelt poolt kaebaja ja kolmanda isiku huvi jätkata kohtumenetluse ajal perekonnaelu Eestis. Teiselt poolt tuleb arvestada avalikku huvi, et välismaalane viibiks Eestis üksnes kehtiva õigusliku aluse olemasolul ja täidaks talle tehtud lahkumisettekirjutust. Kaebajal puudub praegu Eestis viibimise alus ning lahkumisettekirjutust ei ole käesolevas asjas vaidlustatud. Kaebaja pass on küll PPA-s hoiul, kaebaja on teinud ametiasutusega koostööd ja vastustaja ei ole pidanud teda põgenemisohtlikuks, kuid need asjaolud ei anna talle iseseisvat viibimisõigust. Praeguses haldusasjas on vaidlus kaebajale pikaajalise viisa andmise keeldumise üle. Tartu Ringkonnakohus leidis 23.08.2023 määruses nr 3-23-1128, p 14, et viisa ei ole samastatav elamisloaga ja kuna tegemist on ajutist viibimisõigust andva loaga, tuleb isikul pärast viisa kehtivusaega naasta oma kodumaale. Viisa ei anna isikule õigust asuda Eestis elama perekonnaelu selle tavapärases tähenduses, vaid selle õiguse annab elamisluba. Seetõttu ei saa ka isiku soov elada oma registreeritud partneriga Eestis perekonnaelu, olla talle viisa andmisest keeldumise üle toimuvas vaidluses kaalukaks argumendiks. Neil asjaoludel ei kaalu kaebaja ja kolmanda isiku huvi jätkata kooselu Eestis üles avalikku huvi lahkumiskohustuse täitmise vastu. 7(8)
3-26-3096
18.Kaebaja soovitud abinõu lubaks tal viibida Eestis määramata kestusega kohtumenetluse lõpuni. Arvestades kohtule saabunud kaebuste arvu võib asja läbivaatamine toimuda mitte varem kui aasta pärast ning selleks ajaks võivad olulised asjaolud muutuda. Nii pika ja ette määramata kestusega abinõu piiraks avalikku huvi ulatuslikumalt, kui on põhimenetluses vaidlustatud menetlusõiguste kaitseks praegu vajalik. Kaebaja ei ole välja toonud konkreetseid asjaolusid, mille tõttu ei oleks ajutine lahusolek või menetluses välisriigist osalemine talle tegelikult võimalik.
19.Kokkuvõttes ei ole tõendatud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine muudaks kaebaja õiguste kaitse võimaliku kaebust rahuldava kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. Pikaajalise viisa andmiseks kohustamine lahendaks põhivaidluse lubamatult ette ning selleks puuduvad ülekaalukas kaitsevajadus ja kaebuse väga head eduväljavaated. Taotletavad abinõud ei ole kaebaja õiguste kaitseks minimaalselt vajalikud. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
20.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja kolmanda isiku nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.