Politsei- ja Piirivalveameti taotlus J.I kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja: Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Alice Kliemesch ja Rika Laarits Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist: J.I (sünd. xx.xx.xxxx), esindaja vandeadvokaat Ramil Pärdi
Menetlustoiming
Lihtmenetluses, 05.10.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba J.I kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 04.02.2027 (kaasa arvatud).
2.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb tagada määruse kättetoimetamine puudutatud isikule ja kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.
Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Kohus tõlgib määruse masintõlkega tigrinja keelde.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 04.10.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks J.I (sünd. xx.xx.xxxx, puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks kuni neljaks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 66 lg 2 alusel, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 65 lg 2 p-des 2, 5 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused ning VRKS § 65 lg 3 p 1
3-26-3153
kohaselt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 6 8 p-des 3 ja 6 sätestatud põgenemise oht. Taotluse asjaolud ja põhjendused:
1.1.PPA pidas 03.10.2026 kell 12.03 puudutatud isiku kinni Tallinnas Rahumäe tee bussipeatuse juures koos kolme teise välismaalasega. Isikutel puudusid dokumendid. Puudutatud isiku sõnul saabusid nad Valgevenest ebaseaduslikult Läti kaudu Eestisse ning nad toimetati Tallinnasse Eesti registreerimismärkidega musta Volkswageni sõiduautoga.
1.2.Isik tuvastati 04.10.2026 tema enda ütluste alusel, kuna tal puudus viibimisalust tõendav dokument. Isik avaldas soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ja peeti samal päeval kell 10.44 kinni VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2 ja 7 alusel. Isik on Eritrea kodanik; tema emakeel on tigrinja keel ja ta valdab inglise keelt. Isiku sõnul ei viibi tema perekonnaliikmeid liikmesriikide territooriumil. PPA ei tuvastanud isikul haavatavust ega erivajadusi ning tervisekontrolli ei olnud taustakontrolli ajaks tehtud.
1.3.Puudutatud isiku kirjeldatud reisiteekond oli Eritrea – Sudaan – Lõuna-Sudaan – Uganda – Valgevene – Läti – Eesti. Ta soovis jõuda Eestisse. Isiku sõnul viibis ta Valgevenes umbes viis kuud, ületas Valgevene–Läti piiri ebaseaduslikult koos O-U, M.N ja P.T-ga eeldatavalt 01.10.2026, maksis Valgevenest Eestisse jõudmise eest 3000 USA dollarit ning sai piiriületuse juhiseid WhatsAppi kaudu inglise keeles. Ta väitis, et kaotas Valgevenes metsas isikut tõendava dokumendi ja Lätis telefoni. Isiku sõnul õnnestus tal Valgevene–Läti piir ebaseaduslikult ületada kolmandal katsel.
1.4.Taotluse esitamise ajaks ei olnud rahvusvahelise kaitse taotlust registreeritud. PPA peab taotluse läbivaatamise eest vastutavaks liikmesriigiks Läti Vabariiki ning kavatseb esitada isiku üleandmiseks tagasivõtutaotluse määruse (EL) 2024/1351 artikli 44 alusel. Isik avaldas soovi saada tasuta õigusabi; esindaja ei olnud taotluse esitamise ajaks teada.
1.5.Kinnipidamine on vajalik isiku kättesaadavuse tagamiseks tema Lätile üleandmise menetluses ning rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamisel.
1.6.PPA põhistab põgenemisohtu VSS § 6 8 p-dega 3 ja 6. Isikul puuduvad isikut ja kodakondsust kinnitavad dokumendid. PPA hinnangul näitavad isiku korduvad ebaseadusliku piiriületuse katsed, smugeldajate abi kasutamine ja kaitse taotlemata jätmine Lätis, et ta ei pruugi tulevast väljasõidukohustust täita ega Lätti tagasi pöörduda. Kuigi isik väitis, et Eesti oli tema sihtriik, ei pöördunud ta siin ise PPA poole, vaid avaldas rahvusvahelise kaitse taotlemise soovi kinnipidamise järel. VRKS § 67 lg 2 p-des 1–2 sätestatud kinnipidamise alternatiivid ega VRKS § 60 lg-tes 1–2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud ei taga menetluse eesmärki. Isik viibib Eestis ebaseaduslikult, tal puuduvad siin elukoht ja piisavad rahalised vahendid ning tal on kontaktid ja teadmised ebaseadusliku rände jätkamiseks. Puudutatud isik tegi menetlustoimingutel koostööd, kuid see ei välista PPA hinnangul põgenemisohtu, mida tuleb hinnata isiku varasema käitumise ja tema võimaliku edasise käitumise prognoosi põhjal.
Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde.
3.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et soovis võtta PPA-ga juba enne tema Eestis kinnipidamist ühendust, kuid tal polnud selleks piisavat võimalust.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Juhindudes VRKS § 66 lg-st 2, § 65 lg 2 p-dest 2, 5 ja 7 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja 2(5)
3-26-3153
kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 04.02.2027 (kaasa arvatud).
5.Vastavalt VRKS § 66 lg-le 1 võib PPA oma otsusega rahvusvahelise kaitse taotlejat VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks (VRKS § 66 lg 2). Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu on kehtestatud siseministri 29.05.2026 määrusega nr 21 „Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu“ (edaspidi määrus nr 21). Esitatud taotlus vastab määruse nr 21 § 2 lg-s 4 toodud nõuetele.
6.VRKS § 65 lg 2 p-de 2, 5 ja 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige põgenemisohu korral (p 2); kui ta on väljasõidukohustuse menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et ta esitas kaitsetaotluse üksnes väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise takistamiseks (p 5); ning tema üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 artikli 44 alusel ja korras (p 7). PPA põhistab põgenemisohtu VSS § 68 p-dega 3 ja 6.
7.VSS § 68 p-de 3 ja 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus tema isikusamasuses või kodakondsuses ning kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita.
8.Ülaltoodust tulenevalt peab taotluse rahuldamiseks: 1) esinema kinnipidamise alus; 2) esinema põgenemisoht; 3) leebemaid meetmeid, st liikumisvabaduse piiramine ega kinnipidamise alternatiivide kohaldamine võimalik ei ole ning 4) kinnipidamine peab olema proportsionaalne. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul need eeldused täidetud, mistõttu kuulub taotlus rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
9.Taotluse asjaoludest ja lisatud dokumentidest nähtub, et puudutatud isik sisenes Schengeni alale ebaseaduslikult Valgevenest Läti kaudu ning jõudis sealt Eestisse. Isik peeti 03.10.2026 Tallinnas kinni ning ta avaldas 04.10.2026 soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. Menetlus on algusjärgus, taotlus tuleb registreerida ning isiku identiteedi, kodakondsuse, reisiteekonna ja kaitsevajadusega seotud asjaolud vajavad kontrollimist.
10.Täidetud on VRKS § 65 lg 2 p-des 2 ja 7 toodud eeldused. Isiku taotluse aluseks olevad asjaolud vajavad väljaselgitamist ning PPA esitatud andmetel on alust pidada taotluse eest vastutavaks liikmesriigiks Lätit ja alustada isiku üleandmise menetlust. VRKS § 65 lg 2 p 5 kohaldamisel tuleb arvestada, et isik avaldas kaitsetaotluse esitamise soovi pärast VSS alusel kinnipidamist.
11.Asjas esitatud materjalide põhjal on usutav, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemisoht. Tema isikusamasus ja kodakondsus tuginevad üksnes tema ütlustele ning tal puuduvad neid kinnitavad dokumendid. Isik üritas Valgevene–Läti piiri ebaseaduslikult ületada kolmel korral, kasutas ebaseaduslikuks piiriületuseks vahendajate abi ja jättis Lätis rahvusvahelise kaitse taotlemata. Kuigi ta nimetas sihtriigiks Eestit, ei pöördunud ta siin ise PPA poole, vaid avaldas kaitse taotlemise soovi kinnipidamise järel. Need asjaolud annavad aluse arvata, et vabaduses viibides võib ta menetlusest või Lätile üleandmisest kõrvale hoiduda.
12.Kohtu arvates ei ole usutav puudutatud isiku väide, et ta mitmepäevase Eestis viibimise aja jooksul ei suutnud leida võimalust Eesti ametivõimudega kontakti saamiseks. 3(5)
3-26-3153
Kuna isiku käsituses oli PPA avaldatud teabe kohaselt mobiiltelefon, oleks seda saanud igal juhul (sh sõltumata sim-kaardi väidetavast puudumisest) kasutada hädaabinumbrile helistamiseks.
13.Liikumisvabaduse piiramine ega kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ei taga praegusel juhul menetluse eesmärki. Puudutatud isikul puuduvad Eestis elukoht, perekondlikud sidemed ja piisavad rahalised vahendid ning tema senine reisikäitumine, sealhulgas korduvad ebaseadusliku piiriületuse katsed ja vahendajate abi kasutamine, näitab valmisolekut jätkata ebaseaduslikku rännet. Seetõttu ei anna tema varasem käitumine alust usaldada, et ta järgiks vabaduses viibides talle pandud kohustusi.
14.PPA taotleb isiku kinnipidamist kuni neljaks kuuks. Selle aja jooksul tuleb registreerida ja menetleda rahvusvahelise kaitse taotlus, kontrollida isiku identiteedi ja kodakondsuse andmeid ning teha toimingud tema võimalikuks Lätile üleandmiseks. Tallinna Ringkonnakohtu leidis 01.10.2026 määruses nr 3-26-2742, et „Halduskohus otsustab kaalutlusõiguse alusel, kui pika aja järel oleks konkreetse juhtumi asjaoludest lähtudes vajalik kinnipidamise seaduslikkust uuesti hinnata. Arvesse tuleks võtta eeskätt puudutatud isiku haavatavust, tervislikku seisundit, perekonnaelu, senise kinnipidamise kestust jm asjaolusid, mis võivad tingida vajaduse kontrollida kinnipidamise seaduslikkust sagedamini, kui see on kohustuslikuna nähtud ette VRKS § 66 lg-tes 2–4. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa aga olukorras, kus puudub põhjus arvata, et isiku kinnipidamine võiks juba lühema aja jooksul muutuda ebaproportsionaalseks või muul põhjusel õigusvastaseks, heita halduskohtule ette loa andmisel lähtumist VRKS § 66 lg-tes 2–4 sätestatud neljakuulisest piirtähtajast. Nii on see ka praeguses asjas. Tegemist on puudutatud isiku esmakordse KPKsse paigutamisega ning tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on algstaadiumis ja ei ole alust eeldada, et PPA viivitaks menetluse läbiviimisega. Tuvastatud ei ole ka selliseid asjaolusid (nt isiku terviseprobleemid või ohustatus), mille tõttu tuleks maksimaalselt neljakuulist KPK-s 5(6) 3-26-2742 kinnipidamist pidada selgelt ebaproportsionaalseks. Toimiku andmed ei kinnita, et PPA vaataks isiku rahvusvahelise kaitse taotlust läbi kiirendatud läbivaatamismenetluses (vt määruse (EL) 2024/1348 art 42), mis tuleb lõpule viia hiljemalt kolme kuu jooksul taotluse esitamisest (vt määruse (EL) 2024/1348 art 35 lg 3). Isegi kui tegemist oleks kiirmenetlusega, ei välista see vajaduse korral taotluse läbivaatamise jätkamist n-ö tavamenetluses, mille tähtaeg on pikem (vt määruse (EL) 2024/1348 art 42 lg 2). Kuna puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutavaks liikmesriigiks on Läti, siis vaatab PPA taotluse läbi üksnes juhul, kui üleandmise olulise viibimise või üleandmisotsuse tühistamise tõttu läheb vastutus üle Eestile (vt määruse (EL) 2024/1351 art 46 lg-d 2 ja 3). Nagu eespool märgitud, siis ei anna halduskohtu luba õigust pidada puudutatud isikut kinni kauem, kui selleks on seaduslik alus. Muu hulgas tuleks kohtu loast sõltumata PPA-l isik vabastada, kui üleandmismenetluses ei suudeta järgida määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg-s 4 sätestatud tähtaegu.“ Arvestades menetlustoimingute laadi ja tähtaegu, ei ole kinnipidamine kuni neljaks kuuks ebaproportsionaalne (vt Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2026 määrus nr 3-26-2742, p 13).
15.Isiku kinnipidamist KPK-s ei saa kohtu hinnangul pidada ebaproportsionaalseks ka muudel põhjustel. Isikule on KPK-s tagatud majutus, toitlustus, arstiabi ja võimalus viibida värske õhu käes. PPA ei ole tuvastanud isikul haavatavust ega erivajadusi ning PPA-le teadaolevalt ei esine isikul terviseseisundit, mis välistaks kinnipidamise.
16.Arvestades eeltoodut annab kohus loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 04.02.2027 (kaasa arvatud).
4(5)
3-26-3153
17.Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest või arestimajast vabastada (VRKS § 71 lg1).
18.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.