X.V kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 19.08.2026 otsuste nr 15.2-6/162-1 ja 15.2-9/61-1 tühistamiseks ning taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks
RESOLUTSIOON
1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
4.Lahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 19.08.2026 otsusega nr 15.2-6/162-1 (dtl 14-16) KodS § 29 lg 1 alusel X.V (X.V) Eesti kodakondsuse kaotanuks. PPA tunnistas 19.08.2026 otsusega nr 15.2-9/61-1 (dtl 9-11) X.V-le passi kehtetuks.
X.V esitas 16.09.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 19.08.2026 otsuste nr 15.2-6/162-1 ja 15.2-9/61-1 tühistamiseks ning taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus.
3.Kohus jättis kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse 18.09.2026 määrusega käiguta. Kaebajal tuli kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamiseks tasuda täiendav riigilõiv 20 eurot, põhjendada, milles seisneb tema õiguskaitse vajadus, ning selgitada talle tekkivaid riiveid, esitada tõendid sünnijärgse kodakondsuse kohta ja põhjendada kohustamisnõuet 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kohus hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmisel võib kohus jätta esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ja kaebuse tagastada.
4.Kaebajale on määrus 19.09.2026 KÄPO kaudu kätte toimetatud. Seega pidi kaebaja puudused kõrvaldama hiljemalt 05.10.2026. Kaebaja ei ole kohtule vastanud. Kohus on kontrollinud ka täiendava riigilõivu tasumist kaebaja isikukoodi, viitenumbri, perekonnanime ning selgituses sisalduda võiva kohtuasja numbri ja kaebaja nime järgi, kuid seal ei olnud ühtegi laekumist. Kaebaja ei ole ka täitnud 18.09.2026 määrusest tulenevat kohustust teavitada kohut riigilõivu tasumisest (p 4). 1(3)
5.Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna kaebaja ei ole kõrvaldanud selle läbivaatamist takistavat puudust, st kaebaja ei ole tasunud riigilõivu. Kaebaja ei ole samuti põhjendanud oma esialgse õiguskaitse vajadust. Algsest kaebusest tuleneb, et kaebajal on Taani kodanikuna Eestis Euroopa Liidu kodaniku õigused, ei ole need samaväärsed Eesti kodakondsusest tuleneva staatuse ja õigustega. Ilma esialgse õiguskaitseta võib kohtumenetluse ajal tekkida täiendavaid õiguslikke ja praktilisi tagajärgi, mida oleks hiljem kohtuotsuse täitmisel keerulisem täielikult kõrvaldada (dtl 6). Kohus selgitas 18.09.2026 määruses, et kaebusest ei ole arusaadav, millised on need tegelikud, konkreetsed ja tõsised tagajärjed, mis võivad kaebajale ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata tekkida. Kohus selgitas kaebajale ka Taani kodakondsusest tulenevaid õiguseid ning seda, et kaebaja on esitanud taotluse saada Euroopa Liidu kodaniku elamisõiguse isikutunnistus (dtl 15). ITDS § 19 lg 1 kohaselt on Euroopa Liidu kodaniku elamisõiguse isikutunnistus ka digitaalne dokument1. Kuna kaebaja on kinnitanud määruse kättesaamist KÄPOs, on kaebajal võimalik digitaalset dokumenti kasutada. Kuna esialgse õiguskaitse taotluselt on tasumata riigilõiv ning kaebaja ei ole põhjendanud esialgse õiguskaitse vajadust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
6.Kohus jättis samuti kaebuse käiguta, kuna kaebus on põhjenduste osas sedavõrd üldine, et kohtul ei ole võimalik aru saada, kas ja milline riive kaebajale tegelikult tekkinud on või tekkida võib. Ka vaidlustatud otsuste kirjeldavast osast ei nähtu, et kaebaja oleks oma õiguste riivamise kohta PPA-le seisukohti esitanud, mida PPA saanuks arvestada. Kohus hoiatas, et menetlusosalise väited peavad olema tõesed ning kohtule ei ole lubatav esitada väiteid kõikvõimalike riivete tekkimise võimaluste kohta, mis ei ole kaebaja endaga seotud. Eriti ettevaatlik tuleb selliste väidete esitamise osas olla siis, kui kohtule avalduste esitamisel kasutatakse tehisaru abi.
7.PPA 19.08.2026 otsuse nr 15.2-6/162-1 (dtl 14-16) kohaselt selgitati kaebajale topeltkodakondsuse keeldu ning kaebaja teatas, et ta ei loobu muu riigi kodakondsusest ja on teadlik, et teda võidakse lugeda Eesti kodakondsuse kaotanuks. Kaebajale selgitati Euroopa Liidu kodakondsusest tulenevaid õiguseid ning PPA ootas ära Rahvusarhiivi teatise saabumise. Kaebaja esitatud Rahvus-arhiivi teatise kohaselt ei leidu andmeid, et kaebaja vanemad oleksid määratletud Eesti kodanikena. Kaebaja teavitas seejärel, et ta võtab oma taotluse Eesti kodaniku isikutunnistuse ja passi väljaandmiseks tagasi ja soovib säilitada Taani kodakondsuse. Samad põhjendused ja menetluse käik tulenevad ka PPA 19.08.2026 otsusest nr 15.2-9/61-1 (dtl 9-11). Seega ei väitnud kaebaja haldusmenetluse käigus ühegi riive tekkimist, mida vastustaja saanuks kaaluda. Samuti ei esitanud kaebaja tõendeid, millest võinuks kasvõi kaudselt järelduda kaebaja poolt Eesti Vabariigi kodakondsuse sünniga omandamine (vt dtl 17-18). Kaebaja on toonud esile, et tema osas ei ole hinnatud tema tegelikke ja pikaajalisi sidemeid Eestiga, tema perekondlikku olukorda, Eesti kodakondsusest sõltuvaid õiguseid, tema tervise- ja muid erandlikke asjaolusid, Eesti kodakondsuse kaotamise tegelikke tagajärgi ning kas Taani kodakondsusest loobumine oleks kaebaja puhul reaalselt võimalik ning kas selle nõudmine oleks proportsionaalne ja mõistlik (dtl 5). Samas ei ole kaebaja põhjendusi selliste asjaolude kohta toonud vaidlustatud otsuste kohaselt haldusmenetluses ega ka kohtule esitatud kaebuses. Kaebajal tuli seega esitada põhjendused koos tõenditega: a) millised on kaebaja praegused sidemed Eestiga, sj kas tal on siin pereliikmeid, kas ta elab ja töötab siin;
b) milline on tema perekondlik olukord, mida Eesti kodakondsuse kaotamine mõjutaks ja kuidas; c) millised Eesti kodakondsusest sõltuvad õigused ta otsustest tulenevalt kaotaks ning kas ja kuidas on ta neid õiguseid järjekindlalt ja tegelikult kasutanud, sh Taani kodakondsus talle neid õiguseid ei taga; d) millised on kaebaja tervisest tulenevad või muud erandlikud asjaolud, mille tõttu tulnuks kaebajale topeltkodakondsus säilitada, sj kuidas mõjutab Eesti kodakondsuse olemasolu kaebaja tervist või selle kaitset; e) millised on Eesti kodakondsuse puudumisest tulenevad tegelikud tagajärjed kaebajale, mis mõjutavad tema igapäevast elukorraldust ja kuidas; f) kas ja miks leiab kaebaja, et tal ei ole võimalik Taani kodakondsusest loobuda. Taani õigusruumiga tutvudes nähtub kohtule esmapilgul, et Taani kodakondsusest loobumine on õiguslikult reguleeritud ega ole võimatu. Kohus märgib, et põhiõigusena ei ole kohtule teadaolevalt kaitstav isiku soov omada samaaegselt mitme riigi kodakondsust. Kaebajal oli haldusmenetluse kestel võimalik esitada oma sooviavaldus nii, et säilitada selle riigi kodakondsus, millega ta tunneb tugevamat eraelulist või identiteedil põhinevat sidet. Kohus jättis lisaks käiguta ka kohustamisnõude. PPA otsuste kohaselt taotles kaebaja uut Eesti kodaniku isikutunnistust ja passi. Kaebaja on ise kinnitanud, et võttis taotluse tagasi (dtl 5). Uusi dokumente ei väljastata, kui isik ei ole neid taotlenud või on taotluse tagasi võtnud. Seega ei ole kohtul võimalik kohustada PPA-d kaebajale dokumente väljastama, kuna kaebaja on ise taotluse tagasi võtnud. Kaebajal tuli võimalusel selgitada, millise taotluse uuesti lahendamist või asja uuesti otsustamist ta kohtult soovib.
8.Kaebaja ei ole kohtule vastanud. Kaebuse sisulised puudused, st faktiliste põhjenduste puudumine selle kohta, kuidas on konkreetselt kaebaja õiguseid riivatud, on sedavõrd suured, et ka kaebuse formaalsel menetlusse võtmise korral ei ole vastustajal võimalik esitada kaebusele sisulist vastust. Kaebajale tekkinud või tekkida võivaid riiveid peab selgitama ennekõike kaebaja ise, kuid kaebaja ei ole vaatamata kohtu küsimustele seda teinud. Olukorras, kus kaebaja ei ole vaatamata kaebuse tagastamise hoiatusele kohtule vastanud, ei saa kohus eeldada ka puuduste kõrvaldamist kaebuse menetlusse võtmise korral. Kohus peab jätkuvalt võimalikuks, et kaebuse koostamisel on kasutatud tehisaru abi, mis on loetlenud üles kõikvõimalikud riived, mis võivad sellisel juhul tüüpiliselt esineda. Küll aga ei nähtu nende riivete olemasolu või tekkimise võimalust siinses asjas; sj ei nähtu kohtute infosüsteemi rahvastikuregistri päringus kaebajal Eestis elavaid perekonnaliikmeid, samuti seda, et kaebaja ise elaks siin. Kuna kaebus on sisuliselt ilma kaebajaga seotud põhjendusteta, mille esitamine on kaebaja enda ülesanne (HKMS § 38 lg 1 p 7), on tegemist puudusega, mis takistab kaebuse sisulist läbivaatamist ja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.