Politsei- ja Piirivalveameti taotlus U.F kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Rika Laarits ja Alice Kliemesch Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – U.F, esindaja Janus Paurman
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus, kinnine kohtuistung 09.10.2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba U.F (sündinud xx.xx.xxxx) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 09.02.2027 (k.a).
3.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA TAOTLUSE SISU
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 08.10.2026 aadressil Viru väljak 4, Tallinn kahte isikut. Kontrollimisel selgus, et neil puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks. Üheks isikuks oli U.F, kes avaldas 09.10.2026 soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset.
2.Isik peeti 08.10.2026 kell 18.30 kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 6 alusel 48 tunniks.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 09.10.2026 PPA taotlus U.F kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduse (VRKS) § 66 lg 2 alusel, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 65 lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused ning VRKS § 65 lg 3 p 1 kohaselt VSS § 6 8 p-s 6 sätestatud põgenemise oht. Esialgu tuvastatud andmetele tuginedes on isik sisenenud Schengeni alale Läti Vabariigi (Läti) kaudu ja PPA teeb tagasivõtutaotluse isiku üleandmiseks Lätile. Menetlus on alles algusjärgus ning olulised asjaolud vajavad täpsustamist.
Isikul puudus alus Eestis viibimiseks. Isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses liikmesriigis, kuhu ta saabus, ning avaldas soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset pärast seda, kui Eesti politsei oli ta kinni pidanud. Isik saabus Schengeni alale Läti kaudu ja reisis sealt edasi ebaseaduslikult Eestisse. Isiku sõnul lahkus ta Afganistanist Talibani-poolse tagakiusamise kartuses, kuna tegutses ajakirjaniku ja inimõiguste kaitsjana. Tema teekond kulges marsruudil Afganistan– Tadžikistan–Venemaa–Valgevene–Läti–Eesti. Isik selgitas, et lahkus Venemaalt, kuna ei soovinud alluda survele liituda Venemaa ja Ukraina vahelise sõjategevusega. Isik ei taotlenud Euroopa riikide viisasid, sest tema hinnangul ei oleks neid talle väljastatud. Valgevene-Läti piiri ületas ta koos teiste välismaalastega redeli abil üle piiritara ronides. Pärast piiriületust transporditi grupp sõidukiga Lätist Eestisse. Isik soovis minna Saksamaale. See kõik annab alust eeldada, et vabaduses viibides võib isik jätkata samalaadset käitumist ja hoiduda ametiasutustele kättesaadav olemisest.
4.Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et ta jääb taotluse juurde ning taotlus on põhjendatud.
5.Kohtuistungil U.F selgitas, et tal on KPSs head tingimused ja ta tema sihtriik oli Eesti.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
7.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui esineb põgenemise oht. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras (VRKS § 65 lg 2 p 7). Kinnipidamise üheks eelduseks on mõlemal juhul põgenemisohu esinemine. Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 lg-s 2 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud menetluse erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
8.PPA viib esmajärjekorras läbi isiku Lätile üleandmise menetlust. Määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 kohaselt vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest üldjuhul esimene liikmesriik, kuhu taotleja Schengeni alale ebaseaduslikult sisenes. Asjas kogutud andmed annavad põhjendatud aluse arvata, et isiku esimene Schengeni alale saabumise riik oli Läti, kust ta liikus edasi Eestisse. Seega on PPA alustanud esmaseid toiminguid üleandmismenetluses, mille läbiviimisel tuleb järgida määruses (EL) 2024/1351 sätestatud tähtaegu.
9.VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldamine ei eelda, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks juba esitatud või vastutav liikmesriik lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 38 lg 1 järgi algatatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus viivitamata. Määruse art 45 lg-st 1 tuleneb sõnaselgelt, et art 44 alusel kinnipidamine võib eelneda vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamisele. Seega võib VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldada ka ajal, mil vastutuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel kestavad.
10.Taotluses esitatud andmete põhjal on tõenäoline, et Eesti ei vastuta puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest ning vastutav liikmesriik on Läti. PPA on kinnitanud, et esitab isiku üleandmise taotluse esimesel võimalusel. 2(4)
11.PPA ei ole veel jõudnud Lätile tagasivõtutaotlust esitada ning määruse (EL) 2024/1351 art 45 kohaselt on selleks aega kuni kaks nädalat. Kui üleandmine osutub võimalikuks, ei tule Eestil puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust sisuliselt lahendada. Kui Läti keeldub isikut vastu võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestis. Seetõttu on mõlemad kinnipidamise alused asjakohased. Ebaseadusliku rändesurve olukorras ei oleks põhjendatud nõuda PPA-lt iga kinnipidamise aluse kohta eraldi taotluse esitamist, kui kinnipidamise alused esinevad samaaegselt. Selline nõue ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.
12.Kui leiab kinnitust, et rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab teine liikmesriik ning see liikmesriik nõustub isiku vastu või tagasi võtma, on tegemist samas asjas kohtulikult hinnatud üleandmismenetluse järgmise etapiga, mitte uue kinnipidamise eesmärgiga. VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel kinnipidamisel tuleb üleandmismenetluses järgida määruse (EL) 2024/1351 art-s 45 sätestatud tähtaegu. Kui Läti peaks vastama eitavalt, jätkab PPA puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust Eestis, arvestades selleks sätestatud tähtaegu (vt määruse (EL) 2024/1348 art 35).
13.Kohtu hinnangul ei saa neljakuulist kinnipidamise tähtaega pidada ebaproportsionaalselt pikaks. PPA esialgne eesmärk on isik Lätile üle anda. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 1 kohaselt tuleb vastuvõtmispalve esitada hiljemalt kahe nädala jooksul ning sellele tuleb vastata hiljemalt ühe nädala jooksul (art 45 lg 2). Pärast palve rahuldamist peab üleandmine toimuma viie nädala jooksul (art 45 lg 3 p a), mistõttu võib üleandmismenetlus kesta ligi kaks kuud. Üleandmisotsuse vaidlustamise korral võib menetlus pikeneda. Kui üleandmine ei osutu võimalikuks, peab PPA menetlema rahvusvahelise kaitse taotlust Eestis; ka kiirendatud menetlus võib kesta kuni kolm kuud (määruse (EL) 2024/1348 art 35 lg 3). Seetõttu võib neljakuuline kinnipidamine olla vajalik nii üleandmismenetluse läbiviimiseks kui ka taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks.
14.PPA põhjendab põgenemisohtu isiku senise käitumise, hoiakute ja menetluses antud selgitustega (vt VSS § 68 p 6). Isik sisenes Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult Läti kaudu, ronides üle piiritara, ega taotlenud rahvusvahelist kaitset esimeses liikmesriigis. Soov rahvusvahelise kaitse taotlemiseks tekkis alles pärast seda, kui Eesti politsei oli isiku kinni pidanud. Isiku eesmärk oli jõuda Saksamaale.
15.Arvestades puudutatud isiku eelnevaid selgitusi, nõustub kohus PPA järeldusega, et isiku varasem ebaseaduslik piiriületus ja esimesest liikmesriigist edasi liikumine annavad kogumis alust arvata, et vabaduses viibides võib ta menetlusest või Lätile üleandmisest kõrvale hoida. Kinnipidamine ei ole direktiivi (EL) 2024/1346 art 10 lg 1 mõttes karistuslik ning selle aluseks ei ole ainuüksi isiku ebaseaduslik sisenemine Euroopa Liitu. Kirjeldatud asjaolud näitavad isiku kogemust ja valmisolekut liikuda ebaseaduslikult ühest riigist teise ning hoiduda ametivõimude kontrollist.
16.VRKS § 67 lg 1 kohaselt võib PPA kohaldada kinnipidamise asemel leebemaid meetmeid: elamist kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimist või dokumendi hoiule andmist (vt VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koostoimes). Praeguses menetlusetapis ei ole põgenemisohtu ja isiku ütluste kontrollimise vajadust arvestades piisavalt alust eeldada, et leebemad järelevalvemeetmed tagaksid isiku kättesaadavuse PPA-le.
17.Kinnipidamiskeskuses on puudutatud isikule tagatud toitlustamine, majutus ja huvitegevus, vajaduse korral ka meditsiiniline ja psühholoogiline abi. Kohtule ei ole teada kinnipidamiskeskusesse paigutamist välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole isiku kinni pidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni neljaks kuuks ebaproportsionaalne meede, arvestades eesmärke.
18.Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks (9. veebruarini 2027 (k.a)). 3(4)
19.PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel, s.o isiku teisele riigile üleandmiseks kinnipidamisel, tuleb kinnipidamise aluse äralangemist hinnata määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul. Samuti tuleb isik vabastada siis, kui langeb ära VRKS § 65 lg 2 p-st 2 tulenev kinnipidamise alus, s.o vajadus selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud.
20.Kohus tõlgib määruse isikule masintõlkeprogrammiga puštu keelde.
21.Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 9 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.