Politsei- ja Piirivalveameti taotlus C.T kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Rika Laarits ja Alice Kliemesch Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – C.T, esindaja Uljana Ponomarjova
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus, kinnine kohtuistung 11.10.2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba C.T (sündinud xx.xx.xxxx) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.02.2027 (k.a).
3.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA TAOTLUSE SISU
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) reageeris 09.10.2026 väljakutsele Tallinnas aadressil Tööstuse tn 6-2a. Korterist lahkunud isikute otsingul leiti kolm isikut Kopli tn 4 juurest ja veel kolm Kopli tn 1 juurest. Isikud ei soovinud politseiga koostööd teha ega sündmuskohal oma isikuandmeid avaldada. Üks isikutest tuvastati kui C.T, kes peeti 09.10.2026 kell 15.03 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg-te 1 ja 2 p-de 1, 2, 3 ja 6 alusel kinni. Kuna isik põgenes politsei eest, kohaldati tema suhtes kinnipidamiskeskusesse konvoeerimisel käeraudu.
2.Isik avaldas 10.10.2026 soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ning peeti 10.10.2026 kell 14.33 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 65 lg 2 p-de 2, 5 ja 7 alusel.
3.PPA taotleb C.T kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist kuni neljaks kuuks VRKS § 66 lg 2 alusel, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 65 lg 2 p-des 2, 5 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused ning VRKS § 65 lg 3 p 1 kohaselt VSS § 6 8 p-des 3 ja 6 sätestatud põgenemise oht. PPA esialgsetel andmetel sisenes isik Schengeni alale Valgevenest Läti kaudu. PPA esitab Lätile määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 koostoimes art 45 lg-ga 1 vastuvõtmispalve ning Läti nõustumisel korraldab isiku üleandmise sama määruse art-s 44 sätestatud alusel ja korras. PPA varasema praktika kohaselt on Läti võtnud tagasi sinna ebaseaduslikult saabunud välismaalasi. Kinnipidamine on PPA hinnangul vajalik isiku kättesaadavuse tagamiseks vastutavale liikmesriigile üleandmise eesmärgil. Isiku selgituste kohaselt kulges tema reisiteekond Afganistanist Venemaa ja Valgevene kaudu Lätti ning sealt Eestisse. Ta lahkus Afganistanist kolm aastat tagasi, lendas Moskvasse turismiviisaga ja töötas Venemaal müüjana. Valgevenes viibis ta neli kuud ja proovis kaheksa korda piiri ületada. Valgevene-Läti piiri ületas isik ligikaudu seitse päeva enne kinnipidamist redeli abil üle piirdeaia ning teadis, et selline piiriületus on ebaseaduslik. Eestisse saabus ta kaks päeva enne kinnipidamist autoga. Euroopasse tulemiseks maksis tema isa vahendajale 3000 USA dollarit. Isik avaldas kohtuistungil, et soovis jõuda Soome kaudu Saksamaale, kuid nüüd soovib varjupaika Eestis.
4.PPA leiab, et kui Läti isikut tagasi ei võta, tuleb rahvusvahelise kaitse menetlus läbi viia Eestis ning selgitada välja taotluse aluseks olevad asjaolud, koguda ja hinnata tõendeid ning kontrollida menetluses olulisi andmeid.
5.Isik on Afganistani Islamivabariigi kodanik, sündinud xx.xx.xxxx, ja tema emakeel on puštu keel. Isik tuvastati tema ütluste alusel. Perekonnaliikmed ei asu liikmesriikide territooriumil. PPA ei tuvastanud isikul erivajadusi ning taustakontrolli ajaks ei olnud tervisekontrolli tehtud. Isik avaldas soovi saada tasuta õigusabi ja oli nõus grupiistungiga.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
7.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui esineb põgenemise oht. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras (VRKS § 65 lg 2 p 7). Kinnipidamise üheks eelduseks on mõlemal juhul põgenemisohu esinemine. Põgenemisohuna käsitatakse muu hulgas VSS § 68 p-des 3 ja 6 nimetatud asjaolusid, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud menetluse erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
8.PPA viib esmajärjekorras läbi isiku Lätile üleandmise menetlust. Määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 kohaselt vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest üldjuhul esimene liikmesriik, kuhu taotleja Schengeni alale ebaseaduslikult sisenes. Taotluses esitatud andmed isiku reisiteekonna kohta annavad põhjendatud aluse arvata, et isik sisenes Schengeni alale Valgevenest Läti kaudu ja liikus sealt Eestisse. PPA teeb Lätile tagasivõtupalve ning Läti nõustumisel korraldab isiku üleandmise. 2(4)
9.VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldamine ei eelda, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks juba esitatud või vastutav liikmesriik lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 38 lg 1 järgi algatatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus viivitamata. Määruse art 45 lg-st 1 tuleneb sõnaselgelt, et art 44 alusel kinnipidamine võib eelneda vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamisele. Seega võib VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldada ka ajal, mil vastutuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel kestavad.
10.Taotluses esitatud andmete põhjal on tõenäoline, et Eesti ei vastuta puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest ning vastutav liikmesriik on Läti. PPA on teatanud, et teeb isiku tagasivõtmiseks Lätile taotluse.
11.PPA taotluse kohaselt ei olnud Läti tagasivõtupalvet veel menetlenud. Kui üleandmine osutub võimalikuks, ei tule Eestil puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust sisuliselt lahendada. Kui Läti keeldub isikut tagasi võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestis. Seetõttu on asjakohased nii VRKS § 65 lg 2 p-s 7 kui ka p-s 2 sätestatud kinnipidamise alused.
12.Kui leiab kinnitust, et rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab teine liikmesriik ning see liikmesriik nõustub isiku vastu võtma või tagasi võtma, on tegemist samas asjas kohtulikult hinnatud üleandmismenetluse järgmise etapiga, mitte uue kinnipidamise eesmärgiga. VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel kinnipidamisel tuleb üleandmismenetluses järgida määruse (EL) 2024/1351 art-s 45 sätestatud tähtaegu. Kui Läti peaks vastama eitavalt, jätkab PPA puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust Eestis, arvestades selleks sätestatud tähtaegu (vt määruse (EL) 2024/1348 art 35).
13.Kohtu hinnangul ei saa neljakuulist kinnipidamise tähtaega pidada ebaproportsionaalselt pikaks. PPA esialgne eesmärk on isik Lätile üle anda. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 1 kohaselt tuleb vastuvõtmispalve esitada hiljemalt kahe nädala jooksul ning sellele tuleb vastata hiljemalt ühe nädala jooksul (art 45 lg 2). Pärast palve rahuldamist peab üleandmine toimuma viie nädala jooksul (art 45 lg 3 p a), mistõttu võib üleandmismenetlus kesta ligi kaks kuud. Üleandmisotsuse vaidlustamise korral võib menetlus pikeneda. Kui üleandmine ei osutu võimalikuks, peab PPA menetlema rahvusvahelise kaitse taotlust Eestis; ka kiirendatud menetlus võib kesta kuni kolm kuud (määruse (EL) 2024/1348 art 35 lg 3). Seetõttu võib neljakuuline kinnipidamine olla vajalik nii üleandmismenetluse läbiviimiseks kui ka taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks.
14.PPA põhjendab põgenemisohtu VSS § 68 p-des 3 ja 6 sätestatud asjaoludega. Isik ei ole esitanud isikusamasust või kodakondsust kinnitavat dokumenti ning ta tuvastati ütluste alusel. Isik sisenes Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult, kuigi tal oli varem Venemaa viisa ja ta teadis, kuidas seaduslikult reisida. Ta proovis Valgevene-Läti piiri ületada kaheksa korda ning ületas piiri redeli abil, teades tegevuse ebaseaduslikkust. Eestis avaldas ta soovi taotleda rahvusvahelist kaitset alles pärast kinnipidamist. Enne seda ei pöördunud ta ametivõimude poole, püüdis end varjata ja põgenes politsei eest. Isik avaldas kohtuistungil, et soovis jõuda Soome kaudu Saksamaale, kuid nüüd soovib varjupaika Eestis.
15.Kohus nõustub PPA järeldusega, et isiku korduvad ebaseadusliku piiriületuse katsed, teadlik ebaseaduslik sisenemine Schengeni alale, Lätist Eestisse edasi liikumine, ametivõimude poole pöördumata jätmine, politsei eest põgenemine ning rahvusvahelise kaitse taotlemise soovi avaldamine alles pärast kinnipidamist annavad kogumis alust arvata, et vabaduses viibides võib ta menetlusest või Lätile üleandmisest kõrvale hoida. Isiku kohtuistungil antud selgitust, et ta soovib nüüd varjupaika Eestis, arvestades ei kõrvalda põgenemisohtu tema varasem eesmärk jõuda Soome kaudu Saksamaale.
16.VRKS § 67 lg 1 kohaselt võib PPA kohaldada kinnipidamise asemel leebemaid meetmeid: elamist kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimist või dokumendi hoiule andmist (vt VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koostoimes). Isikul puuduvad liikmesriikide territooriumil 3(4)
perekondlikud sidemed. Arvestades tema korduvaid ebaseadusliku piiriületuse katseid, politsei eest põgenemist, põgenemisohtu ning kohtuistungil avaldatud varasemat eesmärki jõuda Soome kaudu Saksamaale, ei taga leebemad meetmed praeguses menetlusetapis piisavalt isiku kättesaadavust menetlustoiminguteks ega võimalikuks üleandmiseks Lätile. Seda hinnangut ei muuda isiku kohtuistungil väljendatud soov saada nüüd varjupaika Eestis.
17.Kinnipidamiskeskuses on puudutatud isikule tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul meditsiinilist seisundit, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses. Kohtu hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni neljaks kuuks ebaproportsionaalne meede, arvestades selle eesmärke.
18.Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neli kuud (11. veebruarini 2027 (k.a)).
19.PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel, s.o isiku teisele riigile üleandmiseks kinnipidamisel, tuleb kinnipidamise aluse äralangemist hinnata määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul. Samuti tuleb isik vabastada siis, kui langeb ära VRKS § 65 lg 2 p-st 2 tulenev kinnipidamise alus, s.o vajadus selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud.
20.Kohus tõlgib määruse isikule masintõlkeprogrammiga puštu keelde.
21.Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 9 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.