3-26-3237 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus P.F’e kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Rika Laarits ja Alice Kliemesch Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – P.F, esindaja Uljana Ponomarjova Lihtmenetlus, kohtuistung 09.10.2026
Haldusasi Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba P.F’e (sündinud xx.xx.xxxx) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 09.02.2027 (k.a).
3.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
4.Kohus tõlgib määruse puudutatud isikule masintõlkena tigrinja keelde. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) 07.10.2026 märkas patrull Tallinna Sadama A-terminali ootesaalis istumas kahte Aafrika päritolu isikut. Kontrollimisel esitasid isikut Itaalia isikutunnistused, mis esmasel vaatlusel olid võltsimistunnustega. 07.10.2026 on PPA dokumendieksperdid läbi viinud uurimise ja tuvastanud, et nimetatud dokument on täielik võltsing. Kuna isikutel puudusid isikut tõendavad dokumendid ja seaduslik alus Eestis ja Schengeni alal viibimiseks, peeti isikud kinni ja toimetati kinnipidamiskeskusesse. Üks kinnipeetust isikutest oli meesterahvas P.F, kes peeti kinni 07.10.2026 kell 13:55 VSS § 23 lg 1 p 1, lg 2 p 1, 2, 3 ja 6 alusel 48 tunniks kinni. 08.10.2026 avaldas isik soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ja isik peeti 08.10.2026 kell 11:45 kinni VRKS § 65 lg 2 p 1, 2, 5 ja 7 alustel. Isiku reisiteekond oli Eritrea – Sudaan – Lõuna-Sudaan – Uganda – Valgevene – Läti. Isik soovis enda sõnul minna Soome.
2.Tallinna Halduskohtule saabus 08.10.2026 PPA taotlus P.Fe kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 66 lg 2 alusel, sest isiku suhtes
esinevad VRKS § 65 lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused ning VRKS § 65 lg 3 p 1 kohaselt VSS § 68 p-s 6 sätestatud põgenemise oht. Isik ületas Schengeni välispiiri Valgevenest Läti kaudu. PPA esitab lähiajal Läti pädevatele ametiasutustele isiku tagasivõtutaotluse eesmärgiga anda isik üle Lätile. Arvestades, et isiku üleandmine sõltub Läti pädevate ametiasutuste tagasivõtutaotluse menetlemisest ning sellele järgneva üleandmise korraldamisest, on kinnipidamise eesmärgiks tagada isiku püsimine Eestis kuni üleandmiseni.
3.Isiku suhtes esineb põgenemise oht. Tuginedes VRKS § 65 lg 2 p 5, võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, et kui ta on väljasõidukohustuse menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes väljasõidukohustuse edasilükkamiseks. Isik peeti VSS alusel kinni põhjusel, et tal puudus viibimisalust tõendav dokument. Isik on esitanud politseiametnikule kontrollimiseks võltsitud Itaalia ID kaardi ning proovis selle dokumendi abil koos kaaslasega reisida Soome. Isik ei pöördunud rahvusvahelise kaitse saamiseks PPA poole ega esitanud taotlust tema esmasel kinnipidamisel. Isik esitas taotluse kaitse saamiseks järgmisel päeval. Isik on saabunud Schengeni alale Läti kaudu, sealt edasi ebaseaduslikult reisinud Eestisse, plaaniga liikuda edasi talle meelepärasesse liikmesriiki. Eestis on isik enda sõnul elanud juba kolm nädalat. Selle kolme nädala jooksul ei ole isik leidnud teed ega tahtmist endas pöörduda õiguskaitseorganite poole rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Selline eluviis viitab selgelt sellele, et isik esitas rahvusvahelise kaitse soovi ainult sellepärast, et lükata edasi oma väljasõidukohustust. PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 6’8 punktiga 6. Isiku suhtes esineb põgenemise oht, kuna tema senine käitumine, hoiakud ning menetluse käigus antud selgitused annavad alust kahelda selles, et isik täidaks talle tulevikus tekkiva lahkumiskohustuse vabatahtlikult. Põgenemisohu hindamisel tuleb arvestada isiku varasemat käitumist, tema suhtumist õigusnormide ja ametiasutuste nõuete järgimisse ning hinnata nende asjaolude põhjal tema tõenäolist edasist käitumist. Isik on saabunud Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult ning ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses liikmesriigis, kuhu ta saabus. Soov rahvusvahelise kaitse taotlemiseks tekkis alles pärast seda, kui Eesti politsei oli isiku kinni pidanud. Lisaks sellele oli isik elanud Eestis juba kolm nädalat. Sellest tulenevalt ei saa välistada, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise üheks ajendiks oli soov vältida kinnipidamist ja võimalikku väljasaatmist. Lisaks on isik esmasel kontrollil politseile esitanud võltsitud Itaalia elamisloakaardi, väites, et tema nimi on hoopis Y.Y ja ta on sündinud 19.01.2003. Alles järgmisel päeval ütles isik, et tema nimi on P.F ja ta on sündinud xx.xx.xxxx. Kas see on isiku pärisnimi ei ole hetkel teada, sest isikut tõendavat dokumenti, mis isiku sõnu kinnitaks, isikul esitada ei ole. Enda sõnul sisenes Schengeni alale Läti kaudu, ületades ebaseaduslikult Valgevene–Läti riigipiiri. Kolme Eestis elatud nädala jooksul ei ole isik esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust. Isik on avaldanud soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset alles pärast seda, kui politsei ta Tallinna sadamas kinni pidas, kui isik oli suundumas Soome. PPA arvates näitab isiku senine käitumine selgelt tema valmisolekut liikuda ebaseaduslikult ühest riigist teise ja valmisolekut rikkuda õiguskorda ning annab alust eeldada, et vabaduses viibides võib isik jätkata samalaadset käitumist ja hoiduda ametiasutustele kättesaadavusest. Eelkõige soovib Eesti isiku anda üle Lätile. Esineb oht, et vabaduses viibides ei ole isik enam ametiasutustele kättesaadav ning võib püüda üleandmisest kõrvale hoiduda. Juhul, kui Läti Vabariik ei pea siiski võimalikuks isiku tagasivõtmist, viiakse isiku suhtes rahvusvahelise kaitse menetlus läbi Eestis. PPA on seisukohal, et neljakuuline kinnipidamine on proportsionaalne arvestades menetluse eeldatavat kestust, vajalike toimingute ulatust ning nende tegemiseks ette nähtud tähtaegu. Lisaks on viimasel ajal ebaseaduslikult riiki saabunud välismaalaste hulk ja rahvusvahelise kaitse taotluste arvu oluline suurenemine kaasa toonud märkimisväärse täiendava halduskoormuse. Nähtub ka Euroopa Liidu õigusest, et suur rändesurve on aktsepteeritav alus menetluste teatavaks pikenemiseks (nt määruse (EL) 2024/1348 art 35 lg 2 p a ja lg 5 p a). Menetlustoimingutel on isik teinud koostööd, aga seda ei saa käsitleda põgenemisohu puudumist toetava asjaoluna, kuna selline koostöö peakski olema kinnipidamise järgselt tavapärane isiku käitumine. Põgenemisohu hindamisel on määrav eelkõige isiku varasem käitumine ja sellest 2(5)
tulenev põhjendatud prognoos tema võimaliku käitumise kohta olukorras, kus tema suhtes tehtud otsuse täitmiseks puudub vahetu kontroll. PPA on seisukohal, et VRKS § 67 lg 2 p 1-2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg 1-2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud isiku suhtes ei ole käesoleval juhul piisavad ega taga eesmärki. Seda seetõttu, et isik viibib siin ebaseaduslikult, tema suhtes esineb põgenemise oht, tal puudub dokument, Eesti ei ole tema jaoks tuttav riik, tal puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks. PPA võtab seisukoha, et isikul on kontaktid ja teadmised ebaseadusliku rändega jätkamiseks. PPA-l puudub isiku suhtes usaldus ja veendumus, et ta peaks talle kohaldatud alternatiividest ja piirangutest kinni. Isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud alternatiive ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse või muudmoodi asuda kõrvale hoiduma ja mitte olema kättesaadav ametivõimudele asjaolude väljaselgitamiseks ega üleandmiseks tema eest vastutavalt riigile. Kuna Schengeni liikmesriikide vahel puudub piirikontroll, ei oleks isiku ebaseadusliku rände jätkamine sisuliselt takistatud, isikul pole seadusliku alust Schengeni alal viibimiseks, kuid see ei ole teda seni takistanud.
4.Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et ta jääb taotluse juurde ning taotlus on põhjendatud.
5.P.F selgitati kohtuistungil kinnipidamise pikkust. Isiku esindaja selgitas talle istungi algul õiguslikku olukorda ja seda, et kui isik teeb PPA-ga koostööd, saab isiku maksimaalselt 8 nädala pärast juba Lätile üle anda.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
7.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui esineb põgenemise oht. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras (VRKS § 65 lg 2 p 7). Kinnipidamise üheks eelduseks on mõlemal juhul põgenemisohu esinemine. Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 lg-s 2 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud menetluse erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
8.PPA viib esmajärjekorras läbi isiku Lätile üleandmise menetlust. Määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 kohaselt vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest üldjuhul esimene liikmesriik, kuhu taotleja Schengeni alale ebaseaduslikult sisenes. Asjas kogutud andmed annavad põhjendatud aluse arvata, et isiku esimene Schengeni alale saabumise riik oli Läti, kust ta liikus edasi Eestisse. Seega on PPA alustanud esmaseid toiminguid üleandmismenetluses, mille läbiviimisel tuleb järgida määruses (EL) 2024/1351 sätestatud tähtaegu.
9.VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldamine ei eelda, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks juba esitatud või vastutav liikmesriik lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 38 lg 1 järgi algatatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus viivitamata. Määruse art 45 lgst 1 tuleneb sõnaselgelt, et art 44 alusel kinnipidamine võib eelneda vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamisele. Seega võib VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldada ka ajal, mil vastutuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel kestavad.
10.Taotluses esitatud andmete põhjal on tõenäoline, et Eesti ei vastuta puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest ning vastutav liikmesriik on Läti. PPA on kinnitanud, et esitab isiku üleandmise taotluse esimesel võimalusel.
11.PPA ei ole veel jõudnud Lätile tagasivõtutaotlust esitada ning määruse (EL) 2024/1351 art 45 kohaselt on selleks aega kuni kaks nädalat. Kui üleandmine osutub võimalikuks, ei tule Eestil puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust sisuliselt lahendada. Kui Läti keeldub isikut vastu 3(5)
võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestis. Seetõttu on mõlemad kinnipidamise alused asjakohased. Ebaseadusliku rändesurve olukorras ei oleks põhjendatud nõuda PPA-lt iga kinnipidamise aluse kohta eraldi taotluse esitamist, kui kinnipidamise alused esinevad samaaegselt. Selline nõue ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.
12.Kui leiab kinnitust, et rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab teine liikmesriik ning see liikmesriik nõustub isiku vastu või tagasi võtma, on tegemist samas asjas kohtulikult hinnatud üleandmismenetluse järgmise etapiga, mitte uue kinnipidamise ees märgiga. VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel kinnipidamisel tuleb üleandmismenetluses järgida määruse (EL) 2024/1351 art-s 45 sätestatud tähtaegu. Kui Läti peaks vastama eitavalt, jätkab PPA puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust Eestis, arvestades selleks sätestatud tähtaegu (vt määruse (EL) 2024/1348 art 35).
13.Kohtu hinnangul ei saa neljakuulist kinnipidamise tähtaega pidada ebaproportsionaalselt pikaks. PPA esialgne eesmärk on isik Läti Vabariigile üle anda. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 1 kohaselt tuleb vastuvõtmispalve esitada hiljemalt kahe nädala jooksul ning sellele tuleb vastata hiljemalt ühe nädala jooksul (art 45 lg 2). Pärast palve rahuldamist peab üleandmine toimuma viie nädala jooksul (art 45 lg 3 p a), mistõttu võib üleandmismenetlus kesta ligi kaks kuud. Üleandmisotsuse vaidlustamise korral võib menetlus pikeneda. Kui üleandmine ei osutu võimalikuks, peab PPA menetlema rahvusvahelise kaitse taotlust Eestis; ka kiirendatud menetlus võib kesta kuni kolm kuud (määruse (EL) 2024/1348 art 35 lg 3). Seetõttu võib neljakuuline kinnipidamine olla vajalik nii üleandmismenetluse läbiviimiseks kui ka taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks.
14.PPA põhjendab põgenemisohtu isiku senise käitumise, hoiakute ja menetluses antud selgitustega (vt VSS § 68 p 6). Isik sisenes Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult ega taotlenud rahvusvahelist kaitset esimeses liikmesriigis. Ta proovis Valgevene ja Läti piiri ületada esimest korda augustis 2026.a, teist korda hüppas üle piiritara 02.10.2026 koos Eritrea kodanike ja ühe Araabia Ühendemiraatide kodanikuga. Peale piiriületust kõnniti metsas u 20 km, kust võttis neid peale hõbedast värvi sõiduk, mis toimetas nad Tallinnasse. Tallinnas anti puudutatud isikule Itaalia isikut tõendav dokument ning laevapiletid Soome 300 USA dollari eest (dtl 22). Puudutatud isikul puuduvad enda isikut tõendavad dokumendid.
15.Kohus nõustub PPA järeldusega, et isiku varasem ebaseaduslik piiriületus, esimesest liikmesriigist edasi liikumine ning vastuoluliste isikuandmete esitamine annavad kogumis alust arvata, et vabaduses viibides võib ta menetlusest või Lätile üleandmisest kõrvale hoida. Kinnipidamine ei ole direktiivi (EL) 2024/1346 art 10 lg 1 mõttes karistuslik ning selle aluseks ei ole ainuüksi isiku ebaseaduslik sisenemine Euroopa Liitu. Kirjeldatud asjaolud näitavad isiku kogemust ja valmisolekut hoiduda oma eesmärgi saavutamiseks ametivõimude kontrollist.
16.VRKS § 67 lg 1 kohaselt võib PPA kohaldada kinnipidamise asemel leebemaid meetmeid: elamist kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimist või dokumendi hoiule andmist (vt VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koostoimes). Praeguses menetlusetapis ei ole põgenemisohtu ja isiku ütluste kontrollimise vajadust arvestades piisavalt alust eeldada, et leebemad järelevalvemeetmed tagaksid isiku kättesaadavuse PPA-le.
17.Kinnipidamiskeskuses on puudutatud isikule tagatud toitlustamine, majutus ja huvitegevus, vajaduse korral ka meditsiiniline ja psühholoogiline abi. Kohtule ei ole teada kinnipidamiskeskusesse paigutamist välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole isiku kinni pidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni neljaks kuuks ebaproportsionaalne meede, arvestades eesmärke.
18.Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kolm kuud (9. veebruarini 2027 (k.a)).
4(5)
19.PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel, s.o isiku teisele riigile üleandmiseks kinnipidamisel, tuleb kinnipidamise aluse äralangemist hinnata määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul. Samuti tuleb isik vabastada siis, kui langeb ära VRKS § 65 lg 2 p-st 2 tulenev kinnipidamise alus, s.o vajadus selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud.
20.Kohus tõlgib määruse isikule masintõlkeprogrammiga tigrinja keelde.
21.Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 9 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.