Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 04.11.2026 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 06.02.2026 lahkumisettekirjutuse nr 1052294011, millega kohustas Ukraina kodanikku N.O-d Eesti Vabariigist 15 päeva jooksul lahkuma. Koos lahkumisettekirjutusega kohaldati siseriiklikku sissesõidukeeldu 3 aastaks (dtl 10-13). - Isik sisenes 17.08.2020 viimati Schengeni alale Ukrainast eesmärgiga töötada, kasutades selleks Leedu viisat kehtivusajaga 15.08.2020 — 14.12.2020. Isikule on antud Soome Vabariigi elamisluba kehtivusega 15.08.2024 — 04.03.2026. - Isik saabus 23.04.2025 Eestisse töötamise eesmärgil. - Isikul oli õigus viibida vastavalt VMS § 44 lg 3 alusel Eesti Vabariigis teise liikmesriigi (Soome) elamisloa alusel kuni 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul. Isik sisenes Eestisse 23.04.2025 ja oleks pidanud lahkuma mitte hiljemalt kui 21.07.2025, kuid 06.02.2026 kuupäeva seisuga viibib endiselt Eestis. Isik on viibinud Eestis ebaseaduslikult 194 päeva. - Küsitlusel rääkis ta, et tal oli plaan jääda Eestisse senikauaks kuni leiab enda jaoks rahuldava töökoha. Ta ei olnud teadlik, kui kaua ta võib Soome elamisloa alusel Eestis viibida. Tema tööandja selgitas, et talle oli väljastatud luba töötamiseks ja kinnitas, et selleks piisab Eestis olemiseks. - Sissesõidukeelu kohaldamisel on arvestatud, et isikul ei ole Eesti Vabariigis perekondlikke ega isiklike majanduslikke seoseid. Eestis olles oli ta peamine eesmärk siin töötada. Tal on kehtiv Soome elamisluba ja tal on selle alusel õigus Soomes elada, töötada ja viibida. Schengeni alal, täpsemalt Poola Vabariigis, on tal endine abikaasa ja kaks last. Kuigi isikut ei ole varem süüteomenetluse korras karistatud, on ta siinkohal rikkunud Eesti Vabariigis kehtivaid 1(4)
viibimisreegleid. Isikule määrati rahatrahv VMS § 298 alusel. Isikul lasub kohustus veenduda oma ajutise viibimise õiguspärasuses, mida ta ei ole suutnud tagada.
2.N.O esitas 16.02.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 06.02.2026 ettekirjutuse nr 1052294011 tühistamiseks sissesõidukeelu osas. - Tööandja teabe kohaselt oli kaebajale väljastatud luba töötamiseks ja sellest piisab, et Eestis töötada. Tööandja andis selle teabe suuliselt vestluse käigus ja dokumentaalsed tõendid puuduvad. Seega ei saa kaebaja esitada teabe andmise kohta tõendeid ega ka tõendite kogumise taotlust. Kaebaja on liigselt usaldanud oma tööandjat ja olnud hooletu, jättes välja selgitamata välismaalase riigis viibimise õiguslikud alused ja määratud tähtajad. Olukord on kujunenud ainult teadmatusest ja valeinformatsiooni uskumisest. - Kaebajal on isiklikud seosed Eesti Vabariigis. Töötamise käigus tutvus ta meeldiva naisterahvaga, kellega soovib luua pere ja lähisuhted just Eestis. Vastustaja on asunud takistama perekonna loomist. Kaebaja ei teadnud, et lähedase inimese kohta andmete avaldamine on menetluses oluline ega esitanud neid seetõttu küsitluse käigus ega ka algselt oma esindajale kohtule kaebuse koostamisel. Tal on tööandja, kes soovib tema töötamise jätkamist. Eestis elamine ei takista tal lastega suhtlemist. Kaebajal ei ole endise abikaasaga lähedasi suhteid. - Kuna väärteomenetluse raames on rahatrahv määratud keskmisest määrast oluliselt väiksemana, ei ole kaebaja süü suur ja sama järeldus peaks üle kanduma ka sissesõidukeelu kohaldamisele. Vastustaja saanuks jätta sissesõidukeelu kohaldamata.
3.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. - Välismaalasel endal lasub kohustus teha selgeks, kui kaua tal on võimalik Eestis või mujal Schengeni alal viibida. Vajadusel oleks kaebaja pidanud otsima õigusalast abi. Vastustaja ei saa vastutada ka selle eest, kui tööandja annab talle valeteavet. - Kaebaja ei maininud haldusmenetluses kordagi, et tal oleks Eestis tekkinud suhe ja ta plaanib Eestis pere luua. Kuna kaebaja ei pidanud vajalikuks neid andmeid menetluse käigus esitada, ei saa pidada neid eraelulisi sidemeid ka sellisteks, mis tooksid kaasa sissesõidukeelu tühistamise. Perekonna loomine ei ole võrdne perekonnaelu elamisega. Kaebaja selgitused kohtumenetluses ei ole usutavad, sest küsitluse käigus selgitas kaebaja, et ta viibib Eestis töötamise eesmärgil ning ta soovis Eestisse jääda, kuna leidis rahuldava töö. Lisaks kinnitas kaebaja, et tal ei ole Eesti Vabariigis ega mujal Schengeni viisaruumis pereliikmeid või lähedasi sugulasi, kelle eest ta peab hoolt kandma. Seega anti kaebajale võimalus küsitluse käigus avaldada, millised on tema seosed Eestiga ning kaebaja tõi välja vaid töö. Kuna kaebajale on kohaldatud sissesõidukeeld vaid Eestisse, ei takista ka siseriiklik sissesõidukeeld tal Poolas elavate lastega suhtlemist. - Kuigi kaebaja on pidanud määratud trahvi ja oma süüd väikseks, ei ole ta siiani trahvi tasunud. Sissesõidukeeldu lühendavaks asjaoluks oleks välismaalase seotus Eestiga. Kaebaja soov Eestis viibida, töötada ja väidetavalt suhe luua sellisteks asjaoludeks ei ole. - Kuna kaebaja näol ei olnud tegemist konkreetse tööandja esimese ega viimase välismaalasega, kelle lühiajalise töötamise registreerimist on tööandja taotlenud, puudub mõistlik põhjus arvata, et tööandja vajanuks selgitusi välismaalaste töötamise ja viibimise õiguste kohta.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kohus nõustub nii vaidlustatud haldusakti kui ka vastustaja poolt kohtumenetluses toodud põhjendustega ega korda neid seetõttu täies mahus HKMS § 165 lg 2 alusel. Kohus märgib üksnes järgnevat. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 19.09.2025 otsuses nr 3-22-1422, et VSS § 74 lõigetest 1, 3 ja 4 ning § 7 lõikest 2 tulenevalt on Eestis ebaseaduslikult viibivale välismaalasele tehtavas lahkumisettekirjutuses sissesõidukeelu kohaldamine põhjendatud, kui kõiki asjaolusid ning 2(4)
välismaalase kaitset väärivaid huve hoolikalt kaaludes saab järeldada, et tegemist on ebasoovitava välismaalasega, kelle Eestis viibimine kujutab endast avalikule korrale või riigi julgeolekule ohtu, mille neutraliseerimiseks on täiendava meetmena vajalik hoida ära välismaalase naasmine teatud aja jooksul. Selleks, et välismaalast saaks pidada ebasoovitavaks VSS § 6 lg 1 tähenduses, ei pea aga temast lähtuma mingisugune eriliselt tõsine oht. Välismaalast saab pidada ebasoovitavaks, kui tema senise käitumise pinnalt võib järeldada, et ta ei pruugi kinni pidada õiguskorras ette nähtud nõuetest või et ta võib käituda õigusvastaselt, seades seeläbi ohtu teiste isikute või avalikud huvid (p 10). Käesoleval juhul on kaebaja elanud ja töötanud Eestis pikemat aega, üle poole aasta, ilma seadusliku viibimisaluseta. Sellise isiku puhul võib järeldada, et ta on valmis – kui see talle vajalik või otstarbekas tundub – eirama õigusnormidest tulenevaid kohustusi ja käituma ebaausalt. Tegemist on prognoosotsusega, mille tegemisel on PPA-l avar hindamisruum. Siinsel juhul ei ole PPA sellise hinnangu andmisel lähtunud asjassepuutumatutest asjaoludest ega andnud ilmselgelt vale hinnangut (vt ka eelpool viidatud ringkonnakohtu otsuse p 13).
5.Kohus juhtis kaebaja tähelepanu 06.05.2026 kohtu kirjas, et kaebaja on väitnud nii haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses, et tugines tööandja teabele ning usaldas seda. Samas ei ole kaebaja esitanud selle kohta tõendeid. Kuna kaebajal on õigusteadmistega esindaja, tuleb kaebajal endal esitada tõendid või taotlus tõendite kogumiseks selle kohta, et tööandja andis talle sellise teabe. Vastuses kohtu kirjale on kaebaja leidnud, et ei saa esitada tööandja poolt teabe andmise kohta tõendeid ega tõendite kogumise taotlust (dtl 72). Seega on kaebaja väide, et nimelt tööandja teda eksitas, kohtumenetluses tõendamata; sj mis oli selle teabe täpne sisu, millal kaebaja seda küsis jne.
6.Sõltumata sellest, millist infot tööandja kaebajale andis, pidi kaebaja ise olema piisavalt hoolas, et selgitada välja enda Eestis viibimise alus ja tingimused. Kaebaja on varem selgitanud, et talle anti Soomes elamisluba ajutise kaitse või rahvusvahelise kaitse raames (dtl 11). Kohus juhtis juba 06.05.2026 kirjas kaebaja tähelepanu, et ka Soome ametivõimud selgitavad ajutise kaitse alusel elamisloa saanutele, et nad võivad selle elamisloa alusel viibida Schengeni alal 90 päeva 180 päeva kestel1. Kaebaja ei ole seega oma teadmatust täiendavalt selgitanud.
7.Kohus küsis kaebajalt 06.05.2026 kirjaga, kus ja mil viisil avaldus või pidi avalduma vastustajale, et kaebajal on Eestis olulised perekondlikud ja/või eraelulised suhted, mida tulnuks sissesõidukeelu kaalumisel arvestada. Kaebaja selgitas, et ta vastas eitavalt küsimusele, kas tal on Eesti Vabariigis või mujal Schengeni viisaruumis pereliikmeid või lähedasi sugulasi, kelle eest ta peab hoolt kandma, kuna tal ei ole Eesti Vabariigis lähedasi sugulasi ja pereliikmeid. Samas kaebaja ei mõistnud, et oluline on ka asjaolu, et temal on Eestis naisterahvas, kellega temal on lähedane suhe ja soov luua perekonda (dtl 72). Kohus leiab, et kaebaja väited kohtumenetluses selle kohta, miks ta ei saanud lähedase suhte kohta varem andmeid avaldada, ei ole veenvad. Kaebajaga viidi haldusmenetluse käigus läbi küsitlus (dtl 45-48). Küsimus lähedaste sugulaste ja pereliikmete kohta (dtl 47) on keskmisele inimesele piisavalt arusaadav selleks, et avaldada siis ka andmed isiku kohta, kellega tal on lähedane suhe. Kaebaja poolt avaldatavat ei piiratud kuidagi viisil, et tal on lubatav rääkida pereliikmetest üksnes VSS § 29 lg 4 mõttes, s.o ennekõike abikaasast ja alaealistest lastest. Kaebaja küsitluse protokolli kohaselt on kaebaja selgitanud, et tema lapsed ja endine abikaasa elavad Poolas ning tal ei ole Eesti Vabariigis või mujal Schengeni viisaruumis pereliikmeid või lähedasi sugulasi, kelle eest kaebaja peab hoolt kandma (dtl 47). Kaebaja ei lisanud midagi lähedase eraelulise suhte kohta ka siis, kui talle pakuti võimalust esitada muud infot, mida vastustaja ei olnud kaebajalt küsinud (dtl 47-48). Kaebaja on tuginenud ennekõike oma töösuhtele (samas). Juhul, kui vastustajale
https://migri.fi/en/traveling-from-finland ja https://migri.fi/en/faq-russia-s-invasion-of-ukraine p-d 22 ja 25
3(4)
ei avaldata haldusmenetluses teavet, mis on teada ennekõike või üksnes kaebajale endale, ei ole ka vastustajale etteheidetav, et vastustaja selle asjaoluga ei arvestanud. Kohus nõustub ka vastustajaga osas, et küsitluse protokollist on jälgitav, et kaebaja Eestis viibimise eesmärgiks oli siin töötamine. Ka küsimus selle kohta, mis eesmärgil kaebaja Eestis viibib (dtl 47), võimaldanuks tal lisaks töötamisele rääkida pere loomisest ehk muul eesmärgil siia jäämisest. Isik ei ole avaldanud pereelu kohta midagi ka siis, kui talt küsiti, kas ta on lahkumisega nõus ja kas talle piisab lahkumiseks 15 päevast. Kohtu senises praktikas on isikud hiljemalt nende küsimuste juures asunud selgitama seda, et nad peavad endale olulisest inimesest eemal olema ja pereelu vajab ümberkorraldamiseks täiendavat aega.
8.VSS § 29 lg 4 kohaselt loetakse välismaalase perekonnaliikmeks Eestis seaduslikult välismaalasega ühises perekonnas koos elav abikaasa, registreeritud elukaaslane, alaealine laps ja vanem, kui välismaalane on alaealine. Kaebaja väidetav lähedane isik ei vasta ühelegi toodud tingimusele. Kohtule esitatud Eesti elukohaandmetest tuleneb muu hulgas, et kaebaja ja talle väidetav lähedane isik ei elanud koos (vrdl dtl 3 ja dtl 31) ehk neil ei olnud ka ühist leibkonda. Kohaldatud sissesõidukeeld keelab üksnes kaebaja saabumise Eestisse (siseriiklik sissesõidukeeld). Kaebajal on jätkuvalt võimalik külastada oma lapsi Poolas või elada pereelu elamisloajärgses riigis ehk Soomes.
9.Kaebaja tuginemine sissesõidukeelu ebaproportsionaalsuse osas sellele, et talle on määratud keskmisest väiksem trahv, on põhjendamatu olukorras, kus kaebaja ei ole trahvisummat tasunud (dtl 41, p 13). Sissesõidukeelu määramise läbivaks õigustuseks on see, et tõrjuda Eestist välismaalasi, kes on siin ebasoovitavad, sest nad on oma käitumisega näidanud, et ei täida õigusnorme ega ole õiguskuulekad. Trahvi tasumata jätmine ühe aspektina siinses vaidluses ei veena kohut, et kaebaja tegelikult käitub ja soovib käituda õiguskuulekalt. Sealjuures on kaebaja ka ise tuginenud sellele, et tegemist on pigem väikse trahvisummaga (400 eurot, dtl 14), kuid jätnud selle siiski tasumata. Kaebaja käitumine kogumis (väidetava lähedase isiku andmete esitamine alles kohtumenetluses, oma teadmatuse etteheitmine tööandjale ja trahvi tasumata jätmine) viitavad sellele, et tegemist on hiljem leitud põhjendustega, mis algselt kaebajal puudusid. Eestisse kiire naasmise soovi korral oleks kaebaja ka tähtaegselt või hiljemalt vastustaja poolt vastuse esitamise ajaks trahvi tasunud.
10.Kohus jätab kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.