Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

sotsiaalmeediast head kuulnud. Isiku sõnul ületas ta 19.10.2026 koos teiste isikutega Valgevene-Läti piiri piiritara juures oleva veetruubi kaudu, järgides GPS-i kasutanud grupijuhti. Seejärel liikus ta jalgsi ning toimetati koos teistega autoga Tallinna majutuskoha lähedusse. Valgevenest Eestisse toimetamise eest maksis ta enda sõnul 3500 USA dollarit. Need asjaolud näitavad, et isik on sihtriiki jõudmiseks kasutanud teadlikult teiste isikute korraldatud ebaseadusliku piiriületuse ja edasiliikumise võimalusi. Isik on loobunud oma passist, väites, et see võeti temalt ära, kuid samas toonud ise välja, et maksis iseenda smuugeldamise eest. Seega toob PPA asja kohaselt välja, et antud juhul ei saa eeldada, et isiku ränne Euroopasse on toimunud tema tahtevastaselt või tal puudunuks sõnaõigus toimuvast. Soov jõuda Eestisse ei tõenda iseenesest põgenemisohtu, kuid koos kirjeldatud teekonna ja kõrvalise abi kasutamisega annab see aluse asuda seisukohale, et eksisteerib oht, et isik võib tema eesmärgiga vastuolus oleva Lätile üleandmise vältimiseks muutuda ametiasutustele kättesaamatuks. Asjakohane on PPA hinnang ka selles, et isiku käitumine on ebausaldusväärne ka seetõttu, et tema väitel viibis ta varasemalt Valgevenes õppeviisa alusel, kuid läbi Läti Eestisse liikudes loobus ta passist ja ületas mitu riigipiiri ebaseaduslikult. See näitab, et isik on teadlik teistes riikides seadusliku rände nõuetest ning on suuteline migratsioonireegleid järgima, kuid on valinud seda Euroopasse tulles mitte teha ja rännata ebaseaduslikult. Kohus ei võta tõsiselt ka isiku väidet, et ta ei saanud Lätis pärast ebaseaduslikku piiriületust esitada rahvusvahelise kaitse taotlust seetõttu, et ei näinud seal ühtegi ametnikku ja oli äkki autoga Eestis. Arvestades, et isik püüdis Lätis liikuda grupiga varjatult ja sihtkohaks oli Eesti, näitab ainult seda, et isik otsustas ise teadlikult eirata rahvusvahelise kaitse reeglistikku, mis näeb ette kohese vastava taotluse esitamise esimeses turvalises riigis, mitte võimaluse ise valida riik, kus taotlus esitada. Kohus arvestab põgenemisohu hindamisel ka seda, et isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset Lätis, vaid jätkas teekonda enda valitud sihtriiki Eestisse. Taotluse kohaselt jõudis ta Tallinna 21.10.2026, peeti kinni 22.10.2026 ning avaldas rahvusvahelise kaitse taotlemise soovi 23.10.2026 taustakontrolli käigus. Ainuüksi kaitse taotlemine pärast kinnipidamist ei tõenda siiski soovi menetlusest kõrvale hoiduda. Samas isiku senine sihipärane liikumine teiste isikute korraldatud teekonnal Eestisse ja valmisolek selleks ebaseaduslikult piiri ületada toetavad kogumis PPA hinnangut, et tema sooviga vastuolus oleva Lätile üleandmise väljavaate korral esineb oht üleandmisest kõrvalehoidumiseks. Isiku koostöö menetlustoimingutel on tema kasuks arvestatav asjaolu, kuid ei kõrvalda eeltoodud asjaoludest tulenevat põgenemisohtu. Koostöö kinnipidamise ajal ei anna iseenesest piisavat alust järeldada, et vahetu kontrolli puudumisel loobuks isik senisest liikumiseesmärgist ning jääks vabatahtlikult Eestisse menetlustoiminguid ja võimalikku Lätile üleandmist ootama. Isiku senise teekonna jooksul kasutatud kontaktid ning omandatud teadmised ja kogemused annavad talle võimaluse jätkata liikumist või hoiduda üleandmisest kõrvale. Samuti näitavad tema kinnipidamise asjaolud so isiku ränne ajal ja asukohast, kus Valgevene põhjustab rändesurvet Valgevene ja Läti Vabariigi piiril Läti suunal, reisimine ja kinnipidamine koos teiste, ebaseaduslikult riiki sisenenud ja riigis viibivate välismaalastega,

et isiku suhtes ei saa eeldada usaldust õigusnormide täitmiseks. Sellise käitumise põhjal nähtub selgelt isiku valmisolek eirata rännet ja viibimist reguleerivaid õigusnorme ning annab alust järeldada, et isik ei pruugi olla kättesaadav PPA-le tema rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks ega täita ka seoses võimaliku üleandmisega seotud väljasõidukohustust. Isikul on olemas kontaktid, kogemus ja oskus kuidas ebaseaduslikult riigipiire ületada ja ennast varjata ametivõimude eest. Seetõttu ei ole tegemist üksnes abstraktse võimalusega, et isik võib Eestist lahkuda, vaid tema enda kirjeldatud tegevusel ja eesmärgil põhineva ohuprognoosiga. Kohus leiab, et need asjaolud annavad kogumis aluse järeldada, et isik ei pruugi talle tekkivat väljasõidukohustust täita ning võib võimaliku Lätile üleandmise vältimiseks muutuda ametiasutustele kättesaamatuks ehk esineb põgenemisoht (VRKS § 65 lg 3 p 1 koostoimes VSS § 68 p-ga 6).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.