Politseija Piirivalveameti taotlus O.X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks tema üleandmiseks Läti Vabariigile
Kohtuistungil osalenud menetlusosalised ja nende esindajad
Taotluse esitanud haldusorgan – Politsei-ja Piirivalveamet (PPA), volitatud esindajad Margit Paas ja Janika Jürgen-Määr Puudutatud isik – O.X (xx.xx.xxxx, Eritrea Riigi kodakondsus), esindaja Nora Kurik Tõlgid - eesti-soome-eesti keele tõlk C.C ja soometigrinja-soome keele tõlk Fiori Meriö
Kohtuistungil osalenud tõlgid
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses, 24. oktoobril 2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba O.X kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 66 lg 2 alusel kuni neljaks kuuks s.o kuni 24.02.2027 (k.a).
3.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Puudutatud isiku esindaja nõustus istungil, et kohus teeb määrusest masintõlke.
1.Kohus leiab, et PPA 23.10.2026 taotlus (dtl 1-26) tuleb rahuldada ja põhjendab seda järgnevates punktides tooduga.
2.Vaidlust ei ole, et isik et isik on saabunud Euroopa Liitu ja Schengeni alale Valgevenest ebaseaduslikult Läti Vabariigi välispiiri kaudu ning ületas ebaseaduslikult Eesti riigipiiri. Isik peeti kinni 22.10.2026 kell 14.05 VSS § 23 lg 1 ja lg 2 p-d 1, 2, 3; VSS § 6 13 lg 1 alusel. 23.10.2026 kell 11.28 avaldas isik taustakontrolli käigus soovi taotleda rahvusvahelist kaitset ja seega peeti isik kinni VRKS § 65 lg 2 p 1, 2, 5 ja 7 alusel. Vaidlust ei ole, et isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse 23.10.2026 ning vastavat taotlust ei ole vastu võetud. Vaidlus puudub ka selles, et esialgu tuvastatud andmetele tuginedes on isik sisenenud Schengeni alale Läti Vabariigi kaudu ja PPA teeb tagasivõtutaotluse isiku üleandmiseks Läti Vabariigile.
3.Kohus nõustub taotlust sisuliselt lahendades kõigepealt PPA taotluse osas sellega, et isiku kinnipidamiseks on täidetud VRKS § 65 lg 2 p 7 ja lg 2 p 2 põhimõttelised koosseisud. Kõigepealt on võimalik isiku Lätile üleandmine põhjusel, et tuvastatud on isiku saabumine Eesti Vabariiki õigusvastaselt Lätist. Läti Vabariik on varasema praktika kohaselt võtnud tagasi Lätisse ebaseaduslikult saabunud välismaalased ja on alus eeldada, et isiku üleandmine Lätile on võimalik. Kuigi taotluse esitamise hetkeks ei olnud PPA veel esitanud Läti ametiasutustele tagasivõtutaotlust, tehakse seda lähiajal. Seega on põhimõtteliselt õigustatud isiku kinnipidamine Läti Vabariigile üleandmise tagamiseks ehk kinnipidamise eesmärgiks on eelkõige tagada isiku püsimine kuni üleandmiseni Eestis. Kohus leiab, et veenvad ei olnud ka isiku selgitused kohtuistungil miks ta ei taotlenud rahvusvahelist kaitset Valgevenes või Lätis. Isik selgitas, et lahkus kodumaalt selleks , et õppida Valgevenes, kuid ei suutnud kohtu hinnangul arusaadavalt selgitada, mida ja millise kokkuleppe alusel ning millises õppeasutuses õppima soovis asuda. Igatahes näitab see väide kooskõlas isiku selgitustega, et tal oli õppima minekuks õppimisviisa, et isikul oli arusaamine, et välisriiki minekuks on vaja õiguslikku alust. Isik tunnistas ka, et Valgevenes ilmnes, et mingit kooli õppimiseks ei ole ja varsti hakkas raha otsa saama ning nad otsustasid Valgevenest, kus neile väidetavalt rahvusvahelist kaitsest ei nõustutud andma põhjusel, et nad tulid ju õppima, ebaseaduslikult Läti piiri ületades edasi minna. See asjaolu näitab selgelt, et isik otsustas teadlikult Läti kaudu ebaseaduslikult siseneda Euroopa Liitu. Seoses Lätis rahvusvahelise kaitse taotlemisega selgitas isik kohtuistungil, et Läti võimus olid vägivaldsed ja ta põgenes sealt ja otsustas edasi Eestisse tulla. Kohus märgib, et siinkohal juhtis PPA esindaja istungil õigustatult tähelepanu, et kui isik sattus ebaseaduslikul piiriületuse käigus Läti piirivalvurite peale, kes tema piiriületuse tõkestasid, ei tähenda see seda, et Lätis ei oleks võimalik esitada rahvusvahelise kaitse taotlust, sest sellega tegeleb edasi politsei. Kohut hinnangul ei ole see osa isiku jutust ka eriti usaldusväärne ja kooskõlas selle sama grupi teiste isikute poolt antud ütlustega. Mingit Läti piirivalvuritele vahelejäämist tervel grupil ebaseadusliku piiriületuse ajal teekonnal Eestisse ei olnud ja isikud viidi pärast Valgevene ja Läti ebaseaduslikku piiri ületamist ja metsas liikumist autoga Tallinna. Juhul, kui isik oli piiri ka varem ületanud, näitab see selgelt, et tegemist oli teadliku ja korduva õigusvastase käitumisega. Kohus ei pea lõpuni usaldusväärseks ka isiku väiteid, et ta ei kavatsenudki mujale Tallinnast edasi minna ja see oli reisi sihtmärk. Kuigi isik väitis, et Tallinnas ootasid
nad pärast kohalejõudmist kedagi, kes neid pidi vastu võtma, aga enne tuli politsei ja pidas nad kinni, ei selgita see siiski seda, miks ta ei pöördunud ise kohe Eesti võimude poole või ei otsinud selleks võimalust, kui ta väga tahtis Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse esitada.
4.Lisaks tugines taotleja õigustatult ka VRKS § 65 lg 2 p-le 2, mis annab võimaluse rahvusvahelise kaitse taotleja kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks eelkõige juhul, kui eksisteerib põgenemise oht. Käesoleval juhul puuduvad isikul dokumendid ja kindlaks on vaja teha isiku identiteet ning puuduvad muud usaldatavad andmed isiku abivajaduse kohta ning koguda asjakohasel juhul kokku vajalikud dokumendid ning ette valmistada isiku üleandmine. Eeltooduga seotud asjaolud on vaja välja selgitada ja alles siis saab asuda isiku taotluses toodud soovi kaitse saamiseks hindama. Kohus märgib, et kuigi isik on pärit Eritreast, kust tulnud isikute rahvusvahelise kaitse taotluste rahuldamise protsent on küllaltki kõrge, ei tähenda see seda, et kuni asjaolude selgitamiseni (isikul puuduvad dokumendid ja tema identiteet vajab täiendavat kontrollimist ning selgitamist vajavad ka mitmed muud asjaolud ning muuhulgas võimalus isik rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimiseks Lätile üle anda, tuleks isikul lasta viibida vabaduses. Kohus leiab, et selleks ei anna hetkel veel alust ei tema teadliku ebaseadusliku mitmekordse piiriületusega seotu kui ka tema tegelik õppima asumise soov Valgevenes ning selle vähemalt väidetavalt õiguspärane teostamine, mis näitab, et isiku jutt ohuolukorrast kodumaal seoses sõjaväkke võtmisega, ei ole kõige tõsisemaltvõetav. Ühtlasi märgib kohus ära, et oma kodumaa ametivõimude poolt isiku sõjaväkke kutsumine ei ole oma olemuselt alus rahvusvahelise kaitse andmiseks. Kaitsta oma kodumaad relvaga on iga selleks sobiva isiku kohustus. Kohus nõustub siinkohas ka taotluse IV osas toodud hinnanguga, et isiku puhul esineb VSS §s 68 punktis 6 märgitud asjaoludest tulenevalt põgenemisoht. Kohus märgib, et isikul puuduvad dokumendid, seega ei ole võimalik veenduda tema isikusamasuses ja kodakondsuses, ta peeti kinni olukorras, kus ta saabunud Eestisse ilma kehtiva dokumendi ja viibimisaluseta (sisuliselt on siin täidetud ka VSS § 6 8 punktis 3 sätestatud põgenemisohu tuvastatuks lugemise eeldused). Põgenemisohu hindamisel tuleb lähtuda isiku kohta kogutud andmetest. Isiku selgituste kohaselt saabus ta Eritreast Valgevenesse õppeviisaga ning viibis Minskis ühe kuu. Seejärel ületas ta koos nelja teise isikuga Valgevene-Läti piiri tunneli kaudu, liikus metsas GPS-i kasutanud juhendaja saatel ning toimetati Lätist autoga Eestisse. Need asjaolud näitavad, et isik on kasutanud ebaseaduslikuks piiriületuseks ja edasiliikumiseks teiste isikute abi, mistõttu ei saa tema võimalust samalaadsel viisil edasi liikuda pidada üksnes oletuslikuks. Samas nimetas isik oma kavandatavaks sihtkohaks Eestit ning selgitas, et soovis siia tulla, kuna talle oli Valgevenes öeldud, et Eesti on hea riik. Tema sõnul ei olnud ta Eestisse jõudmise eest kellelegi maksnud ning pärast siia saabumist viidi ta majja, kuhu tal lubati elama jääda. PPA hinnangut, et isik võib võimaliku Lätile üleandmise vältimiseks muutuda ametiasutustele kättesaamatuks, tuleb kaaluda koos tema väljendatud sooviga jääda Eestisse. Kohus leiab, et soov jääda Eestisse ei tähenda iseenesest valmisolekut olla ametiasutustele kättesaadav ka Lätile üleandmiseks, sest üleandmine oleks vastuolus isiku väljendatud sooviga. Koostoimes asjaoluga, et isik on juba kasutanud ebaseaduslikuks piiriületuseks ja
riikide vahel liikumiseks teiste isikute abi, toetab see PPA hinnangut, et võimaliku Lätile üleandmise selgumisel võib isik hakata sellest kõrvale hoiduma. Kohus peab põgenemisohu hindamisel oluliseks ka seda, et isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset Lätis ega pöördunud selleks ametiasutuste poole Eestisse saabudes, vaid avaldas kaitse taotlemise soovi alles pärast kinnipidamist. Ainuüksi taotluse esitamine pärast kinnipidamist ei tõenda siiski soovi menetlusest kõrvale hoiduda. Isiku enda selgituste kohaselt viibis ta Lätis kaks päeva, kuid jätkas sealt teiste isikute korraldatud transpordiga teekonda Eestisse, mille ta oli valinud oma sihtkohaks. Seega näitab tema senine käitumine, et ta on teiste isikute abiga liikunud edasi just enda eelistatud riiki. Koos sooviga jääda Eestisse toetab see PPA hinnangut, et Lätile üleandmise väljavaate korral võib isik eelistada ametiasutustele kättesaadavaks jäämisele üleandmisest kõrvalehoidumist, sest üleandmine takistaks tema senise eesmärgi saavutamist. Tegemist on senisel käitumisel ja väljendatud eesmärgil põhineva ohuhinnanguga. Kohtuistungil viitas isiku esindaja kas sellele, et isik on teinud juba ametnikega koostööd. Kohus nõustub sellega, et isiku koostöö menetlustoimingutel on tema kasuks arvestatav asjaolu, kuid ei kõrvalda eeltoodud asjaoludest tulenevat põgenemisohtu. Koostöö kinnipidamise ajal ei anna iseenesest piisavat alust järeldada, et vahetu kontrolli puudumisel loobuks isik senisest liikumiseesmärgist ning jääks vabatahtlikult Eestisse menetlustoiminguid ja võimalikku Lätile üleandmist (või selle ebaõnnestumisel Eestis toimuvat rahvusvahelise kaitse menetlust) ootama. Isiku senise teekonna jooksul kasutatud kontaktid ning omandatud teadmised ja kogemused annavad talle võimaluse jätkata liikumist või hoiduda üleandmisest kõrvale. Seetõttu ei ole tegemist üksnes abstraktse põgenemisohuga, vaid tema enda kirjeldatud tegevusel ja eesmärgil põhineva ohuprognoosiga. Kohus leiab, et need asjaolud annavad kogumis aluse järeldada, et isik ei pruugi talle tekkivat väljasõidukohustust täita ning võib võimaliku Lätile üleandmise vältimiseks muutuda ametiasutustele kättesaamatuks ehk esineb põgenemisoht (VRKS § 65 lg 3 p 1 koostoimes VSS § 68 p-ga 6).
5.Kohus nõustub taotlejaga ka selles, et võttes arvesse isiku senist käitumist ei ole VRKS § 67 lg 2 p 1-2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg 1-2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud isiku suhtes käesoleval juhul piisavad ega taga eesmärki, sest isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, mida käesoleval juhul PPA-l ei ole tekkinud. Lisaks ei ole isikul kaasas ühtegi reisidokumenti, mille saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. Siinkohal ei omaks dokumentide hoiule võtmine isiku varasemast käitumisest lähtuvalt ka mõju, sest isik on juba näidanud, et suudab omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki isegi piirikontrolli olemasolul. Kõike eeltoodut arvestades ei oleks asjakohane ja ei vähendaks põgenemisohtu ka isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta.
6.Kohus leiab, et kaebaja kinnipidamine on kinnipidamiskeskuses on ka proportsionaalne ja vajalik, sest tagab isiku kättesaadavuse ettevalmistatava üleandmise ajaks. Isik on täisealine ning esitatud andmete järgi ei ole tal olulisi terviseprobleeme ega vastuvõtu erivajadust. Kinnipidamiskeskuses on talle tagatud vajalik meditsiiniline ja psühholoogiline abi. Seega kohtul puudub alus arvata, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine võiks olla vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Seega on puudutatud isiku kinnipidamine sobiv, sest tagab tema kättesaadavuse Lätile üleandmiseks või juhul kui Läti Vabariik ei pea võimalikuks isiku tagasivõtmist, siis Eestis isiku suhtes rahvusvahelise kaitse menetluse läbi viimiseks. Kinnipidamine on vajalik, sest sama eesmärki ei saa tuvastatud põgenemisohu tõttu piisavalt tõhusalt saavutada leebemate meetmetega.
7.Kohus leiab, et PPA taotluse saab rahuldada. Kohus annab loa paigutada taotluses märgitud isik kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks (VRKS § 66 lg 2).
8.Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünnikuupäev tähemärkidega (HKMS § 173 lg 5, VRKS § 9 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.