Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 31.08.2026 Tallinnas Tuisu tn 18 kinni seitse välismaalast, kellel puudusid isikut tõendavad dokumendid, ning toimetas nad kinnipidamiskeskusesse. Üks neist oli X , kes peeti kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel.
2.Kinnipidamiskeskuses tehtud taustakontrolli käigus avaldas X soovi saada rahvusvahelist kaitset ning PPA pidas ta 01.09.2026 kinni välismaalasele rahvusvahelise
3-26-2710 kaitse andmise seaduse (VRKS) § 65 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Isik väitis, et ta on pärit XXX ning ta lahkus XXX ligikaudu aasta aega tagasi Keeniasse. Ta alustas oma teekonda Euroopasse Keeniast, siis liikus edasi Araabia Ühendemiraatidesse, sealt Venemaale ja seejärel Valgevenesse, kus viibis 10 päeva (kaks päeva Minskis ja ülejäänud aja piirialal metsas). Valgevene ja Leedu piiri ületas ta koos 20–25 isikuga. Leedust sõideti Eestisse sama seltskonnaga, kellega koos ta Tallinnas kinni peeti. Enne kinnipidamist oli ta Tallinnas olnud neli päeva. Reisi lõppsihtkoht oli Holland. Isik tahab tunda end turvaliselt ja olla riigis, kus on rahu.
3.PPA esitas 02.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba X-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2 ja 7 ning VSS §-s 68 p-de 3 ja 6 alusel. Kinnipidamine on vajalik isiku ja kodakondsuse tuvastamiseks või kontrollimiseks (VRKS § 65 lg 2 p 1). Puudutatud isik on Eestisse sisenenud ebaseaduslikult. Tal ei olnud reisidokumenti või muud isikut tõendavat dokumenti ning tema isikusamasus on tõendatud ainult tema enda ütluste alusel. Isik on teatanud, et ta on 17-aastane, kuid PPA kahtleb, et isik on alaealine. Kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks (VRKS § 65 lg 2 p 2), sest esineb VSS § 6 8 p-des 3 ja 6 sätestatud põgenemise oht. Isik on läbinud mitmeid turvalisi riike, kus ta oleks saanud rahvusvahelist kaitset taotleda, kuid ta ei teinud seda. Isik soovis minna Hollandisse. Ta varjas ennast ametivõimude eest ja eiras kehtivaid õigusnorme, mistõttu ei anna hilisem koostöö PPA-ga alust järeldada, et põgenemisoht on ära langenud. Isik ei ole oma varasema käitumisega näidanud, et teda saaks usaldada. Väljaselgitamist ja üle kontrollimist vajavad isiku tegelikud isikuandmed ja kodakondsus, tema kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ning motiivid. Kinnipidamine on vajalik isiku üleandmiseks määruse 2024/13511 art 44 alusel ja korras (VRKS § 65 lg 2 p 7). Isik selgitas, et ta sisenes Schengeni alale selliselt, et liikus Valgevenest Leedu Vabariiki. Seega on põhjust arvata, et isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab Leedu. VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine või VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud ei ole piisavad meetmed. Isikul puuduvad dokumendid, ta viibib Eestis ebaseaduslikult ning võib PPA eest põgeneda. Eesti ei ole tema jaoks tuttav riik ning tal puuduvad siin toimetulekuks piisavad rahalised vahendid. Isik on saatjata alaealine, kes on liikunud päritoluriigist erinevate riikide kaudu Eestisse. Isiku senine käitumine annab aluse arvata, et ta ei pruugi vabaduses viibides järgida temale kohaldatud järelevalvemeetmeid. Alaealise kinnipidamine on tema parimates huvides, sest see tagab tema turvalisuse. PPA-l on alus arvata, et isiku heaolu võib vabaduses viibides ohtu sattuda. Suure tõenäosusega on isik Eestisse jõudmiseks kasutanud smugeldaja abi. See võib alaealise puhul kaasa tuua ärakasutamise ja vägivalla riski. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud ööpäevaringne toitlustus vastavalt tema religioonist tulenevatele eelistustele, majutus, pesemisvõimalused, meelelahutus (konsoolimängud, teler ja spordivõimalused jm huvitegevus), meditsiiniline abi ja järelevalve. Soovi korral saab ta kontakteeruda telefonitsi oma lähedastega. Arvestades liikmesriikide vahelist liikumisvabadust ja piirikontrolli puudumist, ei oleks isiku omavoliline Eestist lahkumine takistatud. Isikul ei ole nii tõsiseid terviseprobleeme, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14.05.2024 määrus (EL) 2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 604/2013
2(5)
3-26-2710
3.Puudutatud isik avaldas 02.09.2026 kohtuistungil, et ta tuli Keeniast lennukiga ning tema eesmärk oli minna Venemaale. Sealt sõitis ta edasi Valgevenesse. Ta ei tundnud varem isikuid, kellega koos ta kinni peeti.
4.Tallinna Halduskohus andis 03.09.2026 määrusega (täiendades seda kirjeldava ja põhjendava osaga 07.09.2026) PPA-le VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel loa puudatatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.11.2026. Puudutatud isiku kinnipidamine VRKS § 65 lg 2 p 1 alusel ei ole lubatav. See säte on seotud rahvusvahelise kaitse taotleja kaasaaitamiskohustuse täitmisega. Praegusel juhul esitles isik end juba esmasel kinnipidamisel X-ina ning on jäänud selle juurde. Pelgalt asjaolu, et isikut tõendava dokumendita rahvusvahelise kaitse taotleja puhul ei saa PPA kindel olla tema isikusamasuses ja kodakondsuses, ei saa olla automaatselt kinnipidamise aluseks. PPA taotluse rahuldamine on põhjendatud VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel. Isiku seisukohad vajavad kontrollimist rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses. Menetlus on algusjärgus ning PPA-l on vaja koguda andmeid, selgitamaks välja puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse vajadus, sh korraldada isikuga vestlus ning kontrollida tema väidete usutavust ja taotlusega seotud muid asjaolusid. Kohus ei nõustu PPA-ga, et esineb isiku põgenemise oht VSS § 6 8 p 3 järgi. Hüpoteetiline võimalus, et isikut tõendava dokumendita inimene ei pruugi olla see, kes ta väidab end olevat, või ta ei pruugi olla nii vana kui ta väidab, ei tähenda, et tekkinud on põhjendatud kahtlus tema isikusamasuses. See ei tingi siiski taotluse rahuldamata jätmist, sest esineb põgenemisoht VSS § 68 p 6 järgi koostoimes muude asjaoludega. Isik saabus Eestisse kehtiva dokumendi ja viibimisaluseta ning ta peeti kinni Tallinnas koos teiste välismaalastega. Ta ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimesel võimalusel, vaid alles pärast seda, kui ta oli kinni peetud ning viibis kinnipidamiskeskuses. Seni kogutud tõendid viitavad sellele, et puudutatud isik sisenes ebaseaduslikult Leedu Vabariiki ning liikus sealt ebaseaduslikult Eestisse. Asjaolud kogumis annavad aluse eeldada, et isiku eesmärk oli jõuda Euroopa Liidu sisepiirideta alal välja riiki, kus ta saaks end sisse seada. Ta kasutas sellisele tegevusele spetsialiseerunud vahendajate, nn smugeldajate abi. Sellele viitab nii isikute grupis liikumine kui ka menetluse käigus antud selgitused. Ka salajane piiriületus viitab sellele, et isiku eesmärk oli jääda nii Leedu kui ka Eesti võimude eest varjatuks. On tõenäoline, et vabadusse pääsemise korral võib puudutatud isik üritada edasi liikuda teistesse liikmesriikidesse. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et tegemist on alaealisega, kes on mõjutatav ebaseaduslikku rännet organiseerivate täiskasvanute poolt. Kuna puudutatud isik võib olla alaealine, ei saa tema kinnipidamise aluseks olla VRKS § 65 lg 2 p 7, s.o kinnipidamine tema üleandmiseks määruse 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras. Selle määruse art 25 lg 1 sätestab, et kui taotleja on saatjata alaealine, kohaldatakse ainult art-s 25 sätestatud kriteeriume ning neid kohaldatakse lg-tes 2–5 toodud järjekorras. Õiguslikult ei ole võimalik konstruktsioon, mille kohaselt PPA jätab taotleja vanuse küsimuse Eestis lahendamata, kohaldab tema suhtes täisealistele kohalduvaid õigusnorme ning annab taotleja üle teisele liikmesriigile selleks, et vastuvõttev riik otsustaks alles pärast üleandmist, kas taotleja on alaealine. VRKS § 69 lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 toodud eeldused on täidetud. Puudutatud isik on saatjata alaealine, kelle kinnipidamine on vajalik tema turvalisuse tagamiseks. Ta on võõras riigis, tal puuduvad piisavad elatusvahendid ja teadmised teises keskkonnas hakkama saamiseks. Isik on koos teiste isikutega ebaseaduslikult sisenenud Schengeni alale ning on alus arvata, et tema heaolu võib vabaduses viibides ohtu sattuda. Seetõttu võib kinnipidamist pidada isiku parimatest huvidest lähtuvaks, kuna kinnipidamiskeskuses on talle tagatud tasuta 3(5)
3-26-2710 toitlustamine, majutus ja huvitegevus, vajadusel ka meditsiiniline ja psühholoogiline abi. Puudutatud isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses kuni kaheks kuuks ei ole tema kui alaealise õiguste ja huvidega vastuolus. Liikumisvabaduse piiramine (VRKS § 60 lg 1) ega kinnipidamise alternatiivide kohaldamine (VRKS § 67 lg 1) ei ole võimalik. Alaealise kinnipidamiskeskusesse paigutamata jätmine võimaldaks tal Eestist edasi reisida. Tõhusamate alternatiivide puudumisel on taotletav meede mõõdukas. Kui alaealine paigutatakse kinnipidamiskeskusesse, tagatakse talle võimalus eakohasteks vaba aja tegevusteks (VRKS § 69 lg 4) ning ta majutatakse täiskasvanutest eraldi (VRKS § 69 lg 5). Taotlusest nähtuvalt on need õigused isikule tagatud.
5.X palub 14.09.2026 määruskaebuses tühistada halduskohtu 03.09.2026 määrus ning uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata. PPA ei ole välja toonud ühtegi konkreetset asjaolu, mis viitaks sellele, et puudutatud isik oleks pärast kinnipidamist keeldunud koostööst või väljendanud kavatsust menetlusest kõrvale hoida. Järeldused puudutatud isiku kavatsuste kohta põhinevad üksnes PPA hinnangul, mitte isiku avaldustel. Viibimine koos teiste rahvusvahelist kaitset vajavate inimestega ja hetkeline viivitus taotluse esitamisel ei viita soovile viibida Eestis ebaseaduslikult ning vältida võimalikku väljasaatmist. Puudutatud isik on alaealine. Tema kinnipidamine ja kinnipidamiskeskuses hoidmine ei vasta tema kui lapse parimatele huvidele. Puudub selgitus, miks ei ole võimalik tema turvalisust tagada majutuskeskuses või asendushooldusel.
6.PPA palub 12.10.2026 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vanuse kindlaksmääramise komisjoni 16.09.2026 otsuse kohaselt on puudutatud isik 24-aastane.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
8.PPA tugines puudutatud isiku kinnipidamiseks esitatud taotluses VRKS § 65 lg 2 p-dele 1, 2 ja 7 ning viitas põgenemisohuga seoses VSS § 68 p-dele 3 ja 6. Halduskohus andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel koostoimes VSS § 6 8 p-ga 6, eeldades, et puudutatud isik on alaealine.
9.PPA on 12.10.2026 vastuses määruskaebusele teada andnud, et PPA 16.09.2026 vanuse kindlaksmääramise komisjoni otsusega nr 38 loeti puudutatud isiku vanuseks 24 aastat (dtl 90–91). Seega on ära langenud määruskaebuse peamine vastuväide, et puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskuses hoidmine ei vasta tema kui lapse parimatele huvidele. Isegi kui PPA taotluse ja halduskohtu määruse põhjendused ei olnud selles osas piisavad, ei saa see rikkuda puudutatud isiku õigusi, sest ta oli halduskohtu määruse tegemise ajal tegelikult täisealine.
10.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. VRKS § 65 lg 3 p 1 sätestab, et VRKS §-s 65 nimetatud põgenemise ohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud menetluse erisusi. VSS § 6 8 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on teada andnud või tema hoiakutest ja käitumisest järeldub, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita. Ringkonnakohus leiab, et need tingimused on siinses asjas täidetud.
11.Puudutatud isikut võib kinni pidada tema rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks. Ta ei ole rahvusvahelise kaitse vajadust seni sisuliselt põhjendanud (ta viitas kohtuistungil üksnes, et teda piinati XXXs). Kuna rahvusvahelise 4(5)
3-26-2710 kaitse taotluse menetlus on algstaadiumis, tuleb PPA-l isiku taotluse lahendamiseks teha mitmeid menetlustoiminguid, mis eeldavad isiku kohalolekut (vestlused, vastuväidete ärakuulamine). Sellised toimingud on osa rahvusvahelise kaitse taotluse sisulisest läbivaatamisest ja võivad eeldada taotleja kättesaadavust, et tagada PPA otsuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsus.
12.Esineb VSS § 68 p-s 6 nimetatud põgenemise oht koostoimes muude asjaoludega. Taotluse kohaselt oli puudutatud isiku reisiteekond XXX – Keenia – Araabia Ühendemiraadid – Venemaa – Valgevene – Leedu – Läti – Eesti. Isiku Eestisse jõudmine ei toimunud seadusliku piiriületuse kaudu, vaid suure tõenäosusega smugeldajate kaasabil. Isik on selgitanud, et tema sihtriigiks oli Holland, kus elab tema onu (dtl 14). Isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset esimeses turvalises riigis (Leedus), vaid esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles Eestis pärast kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Isiku rändeteekonda kontrollides selgus, et enne tema kinnipidamist oli ta Tallinnas viibinud neli päeva (dtl 6). See viitab asjaolule, et isik ei soovinud tegelikult taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset, vaid varjata end Eesti ametivõimude eest ning liikuda edasi soovitud sihtriiki. Need asjaolud kogumis viitavad sellele, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le vajalike menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav. Isikul on kogemus ja valmisolek varjata end ametivõimude eest ning liikuda reegleid rikkudes Schengeni alal. Puudub alus arvata, et ta muudab oma käitumismustrit juhul, kui ta vabastataks kinnipidamiskeskusest.
13.Kinnipidamise alternatiivide (vt VRKS § 67 lg 2) kohaldamine ei oleks praegusel juhul tõhus, sest üksnes kinnipidamisega saaks takistada isiku ebaseaduslikku Eestist edasiliikumist. Isikul puuduvad Eestiga igasugused sidemeid. Kui isik peaks pääsema vabadusse ja talle jääb üksnes kindlaksmääratud elukohas elamise või PPA-s registreerimas käimise kohustus (tal ei ole dokumente, mida hoiule anda), on ebatõenäoline, et isik jätab kasutamata võimaluse liikuda Schengeni alal edasi soovitud sihtriiki.
14.Kuna halduskohus rahuldas PPA taotluse osaliselt ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks, ei ole alust pidada halduskohtu määrusega antud luba ebaproportsionaalseks ka selle kestusest tulenevalt. Tegemist on puudutatud isiku esmakordse kinnipidamiskeskusse paigutamisega ning tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on algstaadiumis. Puudub alus eeldada, et PPA viivitaks menetluse läbiviimisega. Tuvastatud ei ole asjaolusid (nt isiku terviseprobleemid või turvalisus), mille tõttu tuleks kahekuulist kinnipidamiskeskuses kinnipidamist pidada selgelt ebaproportsionaalseks.
15.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.09.2026 määrus muutmata.
16.HKMS § 175 lg 3 ja VRKS § 9 lg 1 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja päritoluriik tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.