Võlaõigus › Muud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue (tl 1-4) Hagiavalduse kohaselt kuulutati Tartu Maakohtu 6. veebruari 2014 määrusega välja Kinnisvaraarenduse AS pankrot. 10. veebruaril 2014 ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded vastav pankrotiteade. Kostja oli Kinnisvaraarenduse juhatuse liige alates 4. veebruarist 1999 kuni 28. juulini 2010.

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel viivis seadusega sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited (tl 30-31, 44) Kostja kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt on faktilised asjaolud küll kunagi aset leidnud, kuid antud summad on läinud väljamaksmisele palkadeks ja kulunud Kinnisvaraarenduse AS majandustegevusse. Seoses mitmete kolimistega ei ole dokumendid enam säilinud. Kohtu põhjendused ja tehtud järeldused

oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostjal oli ÄS § 315 lõikest 1 ja VÕS § 620 lõigetest 1, 2 tulenevalt kohustus Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) sularaha ja pangakontodel asuvat raha säilitada või kasutada seda üksnes äriühingu huvides – äriühingu tegevuseks vajalike kaupade ja teenuste ostmisel nende eest tasumiseks ning tegevuse arendamiseks vajalike investeeringute tegemiseks. Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) raha kasutamist muul otstarbel kui äriühingu huvides – juhatuse liikme isiklikes huvides – tuleb käsitada juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohutuse ning majanduslikult otstarbekaima käitumise kohustuse rikkumisena ning juhatuse liikmele usaldatud pädevuse kuritarvitamisena. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes, milleks on Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) vara vähenemine kostja poolt endale õigusliku aluseta tehtud rahalise väljamakse 8084,82 euro ulatuses. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Antud juhul on hageja eesmärgiks omastatud raha tagastamine. Kohus on seisukohal, et kostja poolt juhatuse liikme lepingu rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Hagejale ei oleks kahju tekkinud, kui kostja ei oleks Kinnisvaraarenduse AS (pankrotis) juhatuse liikmena oma kohustusi rikkunud (sooritanud isiklikes huvides rahalist väljamakset, täitnud hoolsus- ja lojaalsuskohustust). Kohtu arvates on hageja kahju hõlmatud lepingu nõuetekohase täitmise kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes ja kahju oli lepingu rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3), sest vastavad juhatuse liikme kohustused tulenevad otseselt seadusest ja juhatuse liikme lepingust. Seega oli kostjale teada, et oma lepinguliste juhatuse liikme kohustuste rikkumise korral võib hageja kasutada õiguskaitsevahendina kahju hüvitamise nõuet. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on hageja juhatuse liikmena eiranud oma kohustusi määral, mis toob kaasa tema vastutuse hagejale tekitatud kahju eest.

5(6)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.