Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. november 2014.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-12-4873
Tsiviilasi
L.U. hagi KÜ XXX vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
8912.59 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja L.U. (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Hageja lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov (e-post [email protected]) Kostja KÜ XXX (registrikood XXXX, asukoht XXXX) Kostja esindaja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar (e-post [email protected])
Kohtuistungi aeg
4. november 2014.a
Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
raha välja mõistis. Juhuks kui kohus tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse, palus kostja 24.05.2012.a kohtuistungil lõpetada töölepingu ülesütlemisavalduses märgitud ajast. Hageja töötasu oli 177.84 eurot kuus. Kostja leidis saamata jäänud tulu osas, et kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu. Ei ole arusaadav, millise teoga on hagejale kahju tekitatud. Hageja nõue ei ole põhjendatud, kuivõrd hagejal ei saanud pärast 9. jaanuari 2012.a kahju saamata jäänud tulu näol tekkida. Hageja ei ole pärast nimetatud kuupäeva töölepingu alusel töötanud, poolte vahel ei ole sõlmitud uut töölepingut ja kostja ei ole hagejat tööle lubanud. Hageja saaks nõuda kahjuhüvitist alates töölepingu ebaseaduslikust lõpetamisest kuni töölepingu lõpetamiseni töövaidlusorgani poolt ning ülejäänud ulatuses ei ole nõue põhjendatud. Lisaks ei olnud kostjal töölepingu lõpetamisel võimalik ette näha, et Riigikohus muuda oma otsusega hüvitise suuruse osas kehtivat praktikat. Hageja ei saanud eeldada, et töösuhe ennistatakse, sest seadus sellist võimalust ette ei näe. Hageja oleks saanud otsida endale uue töö. Kostja palub kahjuhüvitist piirata VÕS § 140 lg 1 alusel. Lisaks on hageja nõude arvestus arusaamatu ning arvutuslikult ebaõige.
kohustus maksma hagejale töötasu 34 000 krooni (tl 6-7). Hageja on kohtule esitanud 11.01.2010.a allkirjastatud teate, mille kohaselt hageja ei nõua korteriühistult kohtumääruses märgitud summat, kui ta töölepingu lõpetab omal algatusel. Kui ühistu ütleb hagejaga sõlmitud lepingu üles, nõuab hageja nimetatud summa väljamaksmist (tl 8). Kohus leiab, et usalduse kaotuse põhjusena ei saa nimetada asjaolu, et töötaja nõuab temalt kohtumäärusega välja mõistetud summade tasumist. Kohtulahendi täitmine on PS §-st 25 tulenev töötaja õigus ega saa olla usalduse kaotuse põhjuseks. Kohtulahendi täitmist ei saa oma olemuselt panna ühele reale teiste TLS § 88 lg 1 p 5 viidatud eeldustega (vargus, pettus vms). Hageja teade, et ta ei nõua kohtumääruse täitmist oma töökoha säilitamiseks, on kohtu arvates heade kommetega vastuolus ning TsÜS § 86 lg 1, lg 2 p 1 alusel tühine. Hageja kui töötaja allkirjastas teate selle sisust nähtuvalt oma sõltuvussuhtest tulenevalt. Kostja pidi juba kohtuliku kompromissi sõlmimisel arvestama, et hagejal on õigus nõuda selle täitmist. Kostjal ei olnud seadusest tulenevat alust töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 5 järgi. Lisaks on hageja esitanud vastuväite, et kostja ei öelnud lepingut üles mõistliku aja jooksul. Tartu Maakohtu 16.12.2009.a määrus täideti täitemenetluses 2011.a jaanuaris, ülesütlemise avaldus on esitatud aasta hiljem. Kohus leiab, et aasta ei ole mõistlik aeg ülesütlemisavalduse esitamiseks, kuivõrd töötajal peab olema kindlus töösuhte jätkumise või mittejätkumise osas. Kohus asub seisukohale, et töölepingu ülesütlemine toimus seadusest tuleneva aluseta ning see ei vastanud ajaliselt ka seaduse nõuetele. TLS § 104 lg 1 järgi on kostja esitatud ülesütlemisavaldus tühine ning kohus loeb TLS § 107 lg 1 järgi, et tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud.
•
•
•
•
• •
kohaldu TLS § 97 lg 3 ning kostja oleks pidanud töölepingu lõpetamisest ette teatama TLS § 97 lg 2 p 3 alusel 60 päeva. Korrektse lõpetamise puhul oleks hageja saanud selle aja eest töötasu; hageja sai töölepingu ülesütlemise teate 06.01.2012.a ning maakohus tuvastas ülesütlemise ebaseaduslikkuse 13.06.2012.a otsusega. Samas otsuses lõpetas kohus ka töösuhte. Kohus ei saa välja mõista hüvitist kuni lepingut lõpetava otsuse jõustumiseni, kuna kostjale ei saa vastutust panna kohtute otsuste jõusse jäämise või tühistamise eest; hageja ei saanud eeldada, et töösuhe jätkub elu lõpuni (hageja väide 04.11.2014.a kohtuistungil). TLS § 109 lg 1 hüvitise mõtteks on uue töö otsimise ajaks säilitada töötajale sissetulek ning pikema aja eest hüvitise välja mõistmine on vastuolus VÕS §-ga 127 lg 2; kostja taotles 24.05.2012.a kohtuistungil töölepingu lõpetamist kohtu poolt ning hageja pidi aru saama, et töösuhe ei jätku. Hagejal oli tulenevalt VÕS §-st 139 lg 2 kohustus kahjusid vähendada, s.t vajadusel otsida omale uus töö. Hageja poolt toimingu tegemata jätmine on hüvitise vähendamise aluseks; VÕS § 127 lg 3 toodud kahju ettenähtavus ei ole aluseks hüvitise piiramiseks kolme kuu keskmise töötasuga, kuna seadus ei ole muutunud. Riigikohus üksnes tõlgendab seadust, hüvitise muutmise õigus oli kohtul ka enne Riigikohtu lahendit; kostjaks on korteriühistu, mis ei ole kasumit taotlev äriühing; hageja näol on tegemist pensionäriga, kellele oli sissetulek tagatud ka pärast töölepingu ülesütlemist.
Kõiki nimetatud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et mõlema poole huvidega on kooskõlas määrata hüvitise suuruseks 6 kuu keskmine töötasu. Kohus ei pea hüvitise suurust kostja jaoks liigselt koormavaks, samas tagab see lepingu lõpetamisega hagejale tekitatud kahjude hüvitamise. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et lepingu lõpetamisele eelneval ajal oli hageja keskmine netotöötasu 177.84 eurot kuus. Seega on väljamõistetava hüvitise suuruseks 1067.04 eurot netotasuna. Hüvitise määramisel ei tule arvestada töötuskindlustuse makseid, kuivõrd hageja ei ole töötuskindlustuse seaduse § 3 lg 2 p 5 kohaselt kindlustatu ning talle ei ole tasutud Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt töötuskindlustushüvitist (II kd, tl 40-51). Kuna hüvitise väljamõistmise aluseks on TLS § 109 lg 1, ei analüüsi kohus täiendavalt, kas ja millise kostja teoga on hagejale kahju tekitatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.