Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

teostama pankrotihaldur Martin Kruppi. Kompromissotsuse kohaselt pidi võlgnik Audentos Financial OÜ (pankrotis) tasuma pankrotimenetluse tunnustatud võlausaldajate nõuded 100 % ulatuses kogusummas 29 458 696,28 krooni hiljemalt 100 päeva jooksul pärast kohtu poolt kompromissi kinnitamist. Samuti pidi võlgnik tasuma pankrotihalduri töötasu 300 000 krooni koos kõigi maksudega ja toimkonna tasu 50 000 krooni koos kõigi maksudega. Võlgnik võis teha tehinguid temale kuuluvate ehitiste ja kinnisvaraga ainult pankrotihalduri nõusolekul. Viru Maakohtu 14. märtsi 2011 määrusega tühistas kohus 8. juuli 2010 määrusega kinnitatud kompromissotsuse ja taastas OÜ Audentos Financial (pankrotis) pankrotimenetluse.

MAAKOHTU LAHEND

Maakohtu põhjenduste kohaselt: 1) on võlgniku kompromissettepanek sisuliselt põhjendamata, ettepanekule lisatud ettevõtte tervendamiskavas puudub igasugune informatsioon majandustegevuse perspektiivi kohta, mis võimaldaks võlausaldajatel teha teadlikku ning pankrotimenetluse eesmärkidele ja võlausaldajate ühistele huvidele vastavat otsustust; 2) on formaalsed nõuded kompromissi kinnitamisel küll täidetud, kuid PankrS § 183 lg 2 sisustamisel ei piirdu kohus üksnes formaalsete nõuete järgimise kontrollimisega. Vastavalt Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-53-05 p 21 saab kohus kontrollida kompromissi ka sisuliselt, mitte üksnes täita tehnilist rolli. Kohus peab mh hindama, kas kompromissiga ei kahjustata ebaproportsionaalselt mõnda võlausaldajat, kas võlausaldajate ühiste huvidega on maksimaalselt arvestatud ning ega mõnda võlausaldajate ei ole nt häälteenamusele tuginedes põhjendamatult eelistatud. Kuna kompromiss peab nii kehtivuse, kohustuste sisu kui täitmise osas vastama lepingutele esitatavatele nõuetele, peab seda olema võimalik menetluses ka kontrollida; 3) ei saa PankrS § 179 lg-s 1 sätestatud nõudeid kompromissettepanekule tõlgendada selliselt, et võlausaldajate ühiste huvide järgimiseks piisab sümboolse protsendimäära ja tähtaja nimetamisest, jättes esitamata majandustegevust puudutava sisulise informatsiooni. Kompromissiettepanek, majandustegevuse jätkamise kava ja tervendamiskava peavad tagama võlausaldajatele piisava informatsiooni. Need andmed peaksid sisaldama teavet mh olemasoleva pankrotivara ja selle suurendamise võimaluste kohta, majandustegevuse perspektiivide ning prognoositava kasumi kohta, samuti selle kohta, millises ulatuses tuleks võlausaldajate nõuded rahuldada, kui pankrot lõpeks pankrotivõlgniku likvideerimisega. Vastavaid andmeid tuleb põhjendada; 4) ei ole võlgnik esitanud teavet pankrotivara ja selle suurendamise võimaluste kohta, majandustegevuse perspektiivide ning prognoositava kasumi kohta. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas suudab võlgnik oma tegevuse taas käivitada. Kinnitamiseks esitatud kompromissettepanek sisaldab kohtu hinnangul üksnes seda, mida võlgnik on teinud kompromissi kinnitamiseks vajalike nõusolekute saamiseks; 5) ei ole nõuete rahuldamine vaid 1% ulatuses mõistlik ning selline kompromiss on vastuolus pankrotiseaduse mõtte ja eesmärgiga. Pankrotihaldur ei ole välja selgitanud võlgniku vara tegelikku väärtust ega realiseerinud kõiki pankrotipesa suurendamise võimalusi. Pankrotivõlgniku kompromissettepanek ei ole motiveeritud ega sisuliselt kontrollitav. Maksuhaldur leiab põhjendatult, et ainuüksi kinnistute enampakkumise nurjumine ei saa olla aluseks pankrotivõlgniku varaväärtuse vähendamiseks 50% võrra; 6) ei veena kompromiss kohut selles, et kompromiss järgib võlausaldajate ühiseid huve. Kohus võib jätta kompromissi võlausaldajate ühiste huvide kahjustamise tõttu kinnitamata, kui kompromissi vastu hääletanud võlausaldaja esitab kohtule asjaolud, mis võimaldavad arvata, et tema nõue rahuldatakse kompromissi alusel oluliselt väiksemas osas võrreldes sellega, kui pankrotivõlgnik likvideeritakse kompromissi kinnitamise ajal ja seda ei saa õigustada ka võlausaldajate ühiste huvidega ega pankrotivõlgniku ega kolmandate isikute huviga võlgniku tegevuse jätkamiseks (Riigikohtu otsus 3-2-1-53-05 p 24). Kohus arvestab kompromissi kinnitamise otsustamisel ka võlgniku eelnevat käitumist, s.o eelmist nn 100 päeva lubadust, mistõttu tuli varem kinnitatud kompromiss tühistada ning pankrotimenetlus taastada kompromissi mittetäitmise tõttu.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4) ei nõustu Maksu- ja Tolliamet PankrS § 183 regulatsiooni kitsa tõlgendamisega selliselt, et kohtul on õigus jätta kompromiss kinnitamata juhul, kui tegemist on pettusega. Maksu- ja Tolliamet viitab PankrS § 183 lg-le 2, mille kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui kompromissi tegemisel ei ole järgitud käesolevas seaduses sätestatud nõudeid või kui kompromiss on tehtud pettuse mõjul. Kohus on selgelt põhjendanud, et võlgniku esitatud kompromissettepanek on sisuliselt põhjendamata, ettepanekule lisatud ettevõtte tervendamiskavas puudub igasugune informatsioon majandustegevuse perspektiivi kohta, mis võimaldaks võlausaldajatel teha teadlik ning pankrotimenetluse eesmärkidele ja võlausaldajate ühistele huvidele vastav otsustus. Kohus nõustus maksuhalduriga, et kuigi formaalsed nõuded kompromissi kinnitamisel on täidetud, ei piirdu kohus üksnes formaalsete nõuete järgimise kontrollimisega. Riigikohus on seisukohal, et kohus saab kontrollida kompromissi ka sisuliselt, mitte üksnes täita tehnilist rolli. Võlausaldajate ühiste huvide järgimiseks ei piisa üksnes sümboolse protsendimäära ja tähtaja nimetamisest, jättes esitamata majandustegevust puudutava sisulise informatsiooni.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

kompromissiga rikutakse, puudub võimalus oma õigusi kaitsta, sest võlausaldajate üldkoosoleku otsust ei saa nad kompromissi kinnitamise osas vaidlustada PankrS § 83 lg 3 tõttu.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.