Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-13-25474
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. märts 2014, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
Korteriühistu Jõhvi Narva mnt 3 hagi A. P. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
1 145, 04 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
KÜ Jõhvi Narva mnt 3 (RK 80218227, Narva mnt 3-5, 41531 Jõhvi)
Hageja lepinguline esindaja:
Advokaat Margus Kiir (JeweLex Advokaadibüroo OÜ Sompa 3, 41533 Jõhvi e-post: [email protected])
Kostja:
A. P. (IK xxx, elukoht xxx
Vandeadvokaat Marina Valge (Advokaadibüroo Valge & Uiga, Kostja esindaja Vanemuise 21 A, 51014 Tartu; eriigi õigusabi korras: post: [email protected])
Rahuldada KÜ Jõhvi Narva mnt 3 hagi osaliselt.
Ülejäänud osas jätta viivisenõue rahuldamata.
Menetluskulud kannavad pooled võrdsetes osades.
Hageja menetluskulud kannavad hageja ja kostja võrdsetes osades. Kostja A. P. õigusabikulud kannab Eesti Vabariik.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ole tõendanud temal kahju tekkimist seoses kostja poolt kommunaalkulude mittetasumisega. Hageja nõutud viivisemäär on põhjendamatult suur. Kostja leiab, et arvestades tema sissetulekut, isikut ja töövõimetust on temalt äärmiselt ebaõiglane ja ülekohtune nõda viivise tasumist olukorras, kus kostjal ei jätkuks pensionist enda esmatarbevajauste rahukdamiseks, Kostja leiab, et kohus peaks kohaldama VÕS § 162 lg 1. menetluskulude jaotamisel tuleks kostja arvetaes kohaldada TsMS § 162 lg 4, § 163. Kostja palub määrata lahendiga et kostja tasub hagejale põhivõla 681, 55 eurot kohtuotsuse jõustumisest alates 50 euroste osamaksetena ja vabastada kostja viivise summas 106, 53 euro tasumisest
Hageja viivisenõue tuleneb KÜS § 7 lg 4 ja korteriühistu põhikirjast (p 3.2.10). Seega on tegemist seadusjärgse viivisega, mistõttu väide, et viivisemäär on põhjendamatult suur, on kohtu arvates alusetu. Kohus nõustub, et viivis on rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel seadusest tulenev õiguskaitsevahend, mis kannab kompensatsioonilist iseloomu ning viivise suurust tuleb võrrelda kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahju suurusega ja hinnata selle proportsionaalsust. Samas on õiguskaitsevahendina viivise kohaldamise /arvestamise eesmärgiks on lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Kostja leiab, et temalt viivise nõudmine on ebaõiglane, kuna hageja ei ole tõendanud temal kahju tekkimist seoses kostja poolt kommunaalkulude mittetasumisega. Vaidlust ei ole selles, et kostja pole omapoolseid kohustusi korteriühistu ees nõuetekohaselt täitnud. Seega on viivisenõude üldised eeldused täidetud. Tulenevalt KÜS § 2 lg 1 on korteriühistu loomise ja tegevuse eesmärk korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Majandamiskulude pidev ebakorrapärane tasumine ühe korteriühistu liikme poolt kahjustab ilmselgelt teiste ühistu liikmete huve ning pole kooskõlas ühistu eesmärgiga. Vastasel juhul kaotaks KÜS § 7 lg 4 sätestatu igasuguse mõtte. Viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes (Riigikohtu 12.12.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12). Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Kuna viivise vähendamist taotles kohtult kostja, on tema kohustus tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Kostja oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ei ole. Siiski arvestab kohus, et osaliselt on kostja makseid tasunud. Kostja esitatud tõendite kohaselt on kostja 80% töövõimetu (otsus 879475, tl 79) ning tema igakuise sissetuleku moodustab töövõimetuspension 214, 69 eurot (tl 102) ja sotsiaaltoetus 40, 91 eurot (tl 126, 127). Arvestades kostja maksejõuetust andis kohus kostjale tema õiguste ja huvide kaitseks riigi õigusabi. Riigi õigusabi taotlust lahendades (tl 140-141) tegi kohus kindlaks, et kostja on maksejõuetu ning määras õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja viivise kuni seisuga 31.03.2013.a so summas 108, 46 eurot. Arvestades kostja makseraskusi, jätab kohus ülejäänud osas hageja esitatud viivise nõude rahuldamata, vastaselt juhul ei oleks põhinõude tasumine reaalne lähema paari aasta jooksul.
Tulenevalt TsMS § 445 lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Arvestades kostja töövõimetust ning majanduslikku seisundit, aga samuti hageja õiguslikku huvi ning ühistu liikme kohustust tasuda majandamiskulusid, peab kohus põhjendatuks määrata otsuse täitmine ositi igakuiste makstena 50 eurot + jooksva kuu kommunaalkulud tingimusel, et makseviivitusse jäämisel muutub võlgnetav summas sissenõutavaks ja on sundtäidetav. Eeltoodud viisil oleks võlgnevuse tasumine reaalne ca 1,5 aasta jooksul (933, 54 : 50 = ca 19 kuud) Menetluskulude jaotus
/allkirjastatud digitaalselt/
Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.