lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-192-13

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 07.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-192-13
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
07.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1583
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PKS § 60 lg 1, 2PKS § 97RÕS § 24 lg 1Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmineTsMS § 206Poolte õigusedTsMS § 219Esindaja kohtu määramiselTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (20)

lahend.ee
2-26-2668/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja13.04.20262-26-638/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.03.20262-25-13857/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja15.10.20252-23-14041/20Harju Maakohus Tallinna kohtumaja15.07.20252-24-19382/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.06.20253-23-2046/88Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium12.03.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-192-13

Määruse kuupäev

Tartu, 7. märts 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull

Kohtuasi

A. K hagi M. K vastu elatise saamiseks ja eluruumi kasutusõiguse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-33053

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. K määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja A. K, lepinguline esindaja vandeadvokaat Rein Napa Kostja M. K

Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

10. veebruar 2014. a, kirjalik menetlus

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-33053 ja Tartu Maakohtu 23. augusti 2013. a määrus samas tsiviilasjas ning saata asi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.
2-21-18034/44
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
31.08.2023
2-21-5170/5Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus06.05.2021
2-21-1823/16Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.04.2021
2-19-5302/16Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.10.2020
2-19-4161/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.10.2019
2-17-13861/7Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.11.2017
2-15-15946/70Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.10.2017
2-16-15682/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.01.2017
2-16-18753/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.01.2017
2-15-15946/60Tartu Maakohus Tartu kohtumaja16.12.2016
2-16-6950/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.08.2016
2-15-19572/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.02.2016
2-13-53321/38Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja16.06.2015
3-2-1-72-14Riigikohus24.09.2014
Määrata osaühingule Advokaadibüroo Rein Napa riigieelarvest makstavaks tasuks A. K-le Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Saata määrus selles osas täitmiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks osaühingule Advokaadibüroo Rein Napa.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A. K (hageja) esitas 11. juulil 2013 Tartu Maakohtule M. K (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise kuni hageja 21-aastaseks saamiseni või kutsehariduse omandamise lõppemiseni ning tuvastada hageja õigus kasutada kostja korterit ja paigutada korterisse oma osaliselt töövõimetu ema. Ühtlasi palus hageja hagi tagamise korras keelata kostjal alustada täitemenetlust hageja ja tema ema väljatõstmiseks kohtumenetluse ajal. Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos oma invaliidist emaga kostja korteris. Tartu Maakohus kinnitas 7. septembri 2010. a määrusega hageja ema ja kostja kompromissi, mille kohaselt sõlmisid pooled kostja korteri kasutamiseks üürilepingu tähtajaga 1. juuli 2013. Hageja ema kohustus tasuma kostjale üüri elatisega võrdses ulatuses. Pärast üürilepingu lõppemist nõudis kostja korteri

vabastamist. Hageja on saanud täisealiseks, kuid ta on õpilane ja tal ei ole sissetulekut.

2.Tartu Maakohus keeldus 23. augusti 2013. a määrusega hagi menetlusse võtmast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagis esitatud asjaoludele tuginedes võimalik. Menetluskulud jäid hageja kanda. Määruse kohaselt ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt ülalpidamist, kuna ta sai 10. juunil 2013 täisealiseks. Hageja on esitanud 11. juulil 2013 kutsehariduskeskusele avalduse õppima asumiseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 ei kohusta vanemat pidama ülal oma täiskasvanud, kutseõppeasutusse õppima asunud last. Vanem peab maksma elatist täisealisele lapsele juhul, kui viimane jätkab õppimist selles õppeasutuses, kus ta õppis täisealiseks saamisel. Hageja eluruumi kasutamise õiguse tuvastamise nõudel ei ole materiaalõiguslikku alust, sest esitatud faktilistele asjaoludele ei kohaldu õigusnormi, mis annaks aluse hagi rahuldada. Kehtivad õigusaktid ei sätesta hageja õigust kasutada kostja korterit tema pojaks ja perekonnaliikmeks olemise alusel. Kostjat ei saa kohustada andma oma korter hageja kasutusse.
3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tartu Ringkonnakohus jättis 1. oktoobri 2013. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu määruse kohaselt kohaldas maakohus PKS § 97 õigesti. Tõendatud ei ole, et hageja õppis täisealiseks saamise ajal kutseõppeasutuses (PKS § 97 p 2), ega ka see, et hageja on kostja abivajavaks alanejaks sugulaseks PKS § 97 p 3 mõttes. Hageja ema ja kostja olid sõlminud tähtajalise üürilepingu eluruumi kasutamiseks ning hageja kasutas seda eluruumi üürniku perekonnaliikmena. Hagejal ei teki kolmanda isikuna õigust tuvastada, et tal on õigus eluruumi perekonnaliikmena kasutada. Üürilepingu pikendamist on õigus nõuda üürnikul.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Hageja palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta hagi menetlusse ja saata asi lahendamiseks maakohtule, või saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebuse kohaselt kohaldasid kohtud valesti PKS § 97 p 3 ning rikkusid TsMS § 206 lg-t 1 ja § 662 lg 2 p 2. Tõendatud on, et hageja õpib kutseõppeasutuses ja tal ei ole sissetulekut, et ennast ülal pidada. Seega on hageja kostja abivajav sugulane, keda kostja peab PKS § 97 p 3 alusel ülal pidama.
6.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu. Hageja ei olnud hagi esitamise ja hagi menetlusse võtmisest keeldumise ajal õpilane, keda kostja oleks kohustatud ülal pidama PKS § 97 p 2 alusel. Hageja asus esimest korda kutsehariduskeskusesse õppima 29. augustil 2011, kuid eksmatrikuleeriti õppekava täitmata jätmise tõttu 13. juunil 2012. Hageja asus samale õppekavale uuesti õppima 3. septembril 2012, kuid eksmatrikuleeriti jälle samal põhjusel 10. juunil 2013. Hageja asus samas koolis õppima uuesti 2. septembril 2013, kuid kostjal on

alust arvata, et õppekava puuduliku täitmise tõttu langeb hageja uuesti koolist välja. Samuti ei ole hageja kostja abivajavaks sugulaseks PKS § 97 p 3 tähenduses, sest ta ei ole töövõimetu ega muul põhjusel takistatud tööd tegema.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada ning hagiavaldus tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada.
8.Hageja esitas kostja vastu hagi, milles palus välja mõista elatise ning tuvastada, et tal on õigus kasutada kostja korterit ja paigutada sinna ka oma ema. Maakohus jättis TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel hagi menetlusse võtmata põhjendusega, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt ülalpidamist ega eluruumi. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p-de 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu
11.detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p 14). Kolleegium on varem märkinud ka seda, et TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaldamisel peab kohus hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldada. TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi lähtub kohus üksnes sellest faktilisest alusest, mis on hagiavalduses märgitud. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega (vt ka Riigikohtu 5. juuni 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-156-07, p-d 10 ja 11). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde ja kordab, et eeltoodut arvestades ei ole kohtul hagi menetlusse võtmise otsustamisel õigust hinnata tõendeid. Praegusel juhul on maakohus hagi menetlusse võtmisel ja ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel hinnanud tõendeid selle kohta, kas hageja võib nõuda kostjalt elatist PKS § 97 p-de 2 või 3 alusel ning korteri kasutusõigust hageja ema ja kostja sõlmitud üürilepingu alusel.
9.Kuigi kohtute määruste tühistamise aluseks on asjaolu, et maakohus rikkus hagi menetlusse võtmata jätmisel TsMS § 371 lg 2 p 1 ning ringkonnakohus jättis maakohtu rikkumise kõrvaldamata, peab kolleegium vajalikuks selgitada hageja nõuete materiaalõiguslikke aluseid.
10.PKS § 97 p-de 2 ja 3 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (p 2), ning muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama (p 3). Täisealise lapse õigus saada oma vanemalt ülalpidamist oli ette nähtud ka enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduses. Nimetatud PKS § 60 lg 1 järgi oli vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem PKS § 60 lg 2 alusel kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Enne 1. juulit 2010 kehtinud

PKS § 60 lg-t 2 tõlgendas kolleegium 3. oktoobril 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-83-06 tehtud otsuses (p 10) ja leidis, et isik, kes hageb selle sätte alusel ülalpidamist, peab õppima selles sättes nimetatud õppeasutuses täisealiseks saamisel ja ka pärast seda. Sellest järeldas kolleegium, et PKS § 60 lg 2 alusel hagi esitamiseks peab olema täidetud kaks tingimust: ülalpidamist nõudev laps peab õppima ühes eelnimetatud õppeasutustest ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks. Kolleegium leiab, et ka alates 1. juulist 2010 kehtiva PKS § 97 p 2 alusel on lapsel õigus nõuda ülalpidamist, kui ta õpib selles sättes nimetatud ühes õppeasutuses ja saab õppimise ajal täisealiseks. Kolleegium märgib, et PKS § 97 p 3 kohaldamise eelduseks on alaneja või üleneja suutmatus ennast ise ülal pidada. See võib puudutada sugulast, kes kehalise või vaimse puude tõttu või muul põhjusel on võimetu endale ise sissetulekut hankima. Seega tuleb PKS § 97 p 3 alusel elatise väljamõistmiseks tuvastada, kas hageja on suuteline ennast ise ülal pidama.

11.Kohtud on hagi menetlusse võtmata jätmisel lähtunud asjaolust, et hagejal ei ole üürniku perekonnaliikmena õigust nõuda kostjalt üürilepingu pikendamist. Kolleegium järgib oma varasemat seisukohta, mille kohaselt ei tulene perekonnaseadusest isiku kohustust majutada oma sugulasi või perekonnaliikmed. Pooled võivad selles kokku leppida nt tasuta kasutamise lepingus (vt Riigikohtu 4. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-12, p 11). Seda, kas ja millisel õiguslikul alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt eluruumi kasutusõigust, saab kohus otsustada hagi lahendamisel (vt määruse p 20).
12.Hageja esindaja esitas Riigikohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse. Riigikohus andis 23. oktoobri 2013. a määrusega hagejale menetlusabi määruskaebuse koostamiseks ning määras 11. novembri 2013. a määrusega hagejale riigi õigusabi osutavaks advokaadiks vandeadvokaat R. Napa. Kolleegium leiab, et hageja esindaja taotlus määrata kassatsioonimenetluses hagejale osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 120 eurot (sh käibemaks) tuleb rahuldada kooskõlas TsMS § 219 lg-ga 6 ning riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-dega 22 ja 23. Menetlustoimingute tegemise ajal kehtinud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra p 371 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest hagimenetluses 20 eurot iga poole tunni kohta. Hageja esindaja on teinud kassatsioonimenetluses toiminguid 100 euro ulatuses, s.o viis pooltundi. Tasule lisandub korra p 2 kohaselt käibemaks, st 20 eurot. Kohtumääruse alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab RÕS § 24 lg 1 järgi advokatuur. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Ants Kull

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.