2-12-7620/42 - Võlaõigus - Muud kindlustuslepingud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

3.Viru Maakohus rahuldas 11.01.2013. a otsusega hagi ja mõistis KÜ-lt Rahu 28A välja Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks 2928,80 eurot. Kohus jättis menetluskulud KÜ Rahu 28A kanda. Poolte vahel on õiguslik vaidlus selles, kas hagi on esitatud kohase kostja vastu. Kohus asus seisukohale, et kuna elumajas on moodustatud korteriühistu, siis kuuluvad korteriomandi seaduse sätted kohaldamisele käesolevas tsiviilasjas ainult niivõrd, kui nad ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Kohus leidis, et paljukorterilise elumaja katus ei kuulu korteriomandi reaalosa hulka ning kuna korteriomanikul on kohustus hoida korras ainult oma korteriomandi reaalosa, siis ei saa korteriomanikele (sh ka J. K.) panna kohustust hoida korras korteriomandi kaasomandi eset (katust). Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et J. K. rikkus ise tahtliku tegevusega katust. Kohus oli seisukohal, et KÜ Rahu 28A on käesolevas tsiviilasjas kohaseks kostjaks, kuna KÜ Rahu 28A on korteriomanike (sh ka J. K.) loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Eluruumi hoolduseks korteriühistu seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras. Kohus asus seisukohale, et KÜ Rahu 28A oli seadusest tulenevalt kohustatud regulaarselt tegema katuse hooldustöid ning jälgima regulaarselt katuse seisukorda, et katus vastaks ehitustehnilistele nõuetele ning ei laseks läbi sademeid. Eluruumi remondiks korteriühistu seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Kohus oli seisukohal, et KÜ Rahu 28A rikkus KÜS §-dest 2 ja 151 tulenevat elumaja katuse korrapärase hooldamise kohustust. KÜ Rahu 28A poolt kohustuse rikkumise tagajärjel lasi elumaja katus läbi sademeid, tekitades J. K. korteriomandis üleujutuse. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kohus leidis, et KÜ Rahu 28A on oma õigusvastase tegevusega tekitanud varalist kahju J. K., kuna KÜ Rahu 28A jättis õigusvastaselt täitmata KÜS §-dest 2 ja § 151 tuleneva elumaja katuse hooldamise ja seisukorra jälgimise kohustuse. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leidis, et KÜ Rahu 28A õigusvastase käitumise ja J. K. kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Juhul, kui KÜ Rahu 28A oleks hooldanud ja kontrollinud elumaja katust piisava regulaarsusega, ei oleks kahju tekkinud.

Põhjuslik seos J. K. kahju tekkimise ja KÜ Rahu 28A õigusvastase teo vahel on tuvastatud veel OÜ Ehitusark Santehnika poolt KÜ-le Rahu 28A väljastatud õiendiga 20.11.2010. a (tl 30), mille kohaselt seoses 2010. a novembri lõpul alanud sula ja tugevate tuulepuhangutega, mis kiiresti asendusid tugeva pakasega, seejärel aga jällegi sulaga, ei pidanud maja katus vastu, vaid rebenes katki, mis põhjustas üleujutuse. VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 103 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata. Riigikohus selgitas 20.06.2006. a otsuse nr 3-2-1-64-06 p-s 15, et asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust, et hageja märkis oma arvestus-otsuses hüvitatava kahju liigiks loodusõnnetuse. VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Sama otsuse p-s 16 selgitas Riigikohus, et kolleegium on 16.10.2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-03 (RT III 2003, 33, 340) leidnud, et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Samuti märkis kolleegium nimetatud lahendis, et mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. Kolleegium ei pea vajalikuks varasemat seisukohta muuta. Kohtud leidsid õigesti, et lumesadu ei olnud AS-ile R kahju tekkimist põhjustanud vääramatuks jõuks. Eeltoodu alusel asus maakohus seisukohale, et KÜ Rahu 28A poolt viidatud ilmastikuolud 2010. a novembri lõpul alanud sula tugevate tuulepuhangutega, mis kiiresti asendusid tugeva pakasega, seejärel aga jällegi sulaga – ei saanud olla J. K. kahju tekkimist põhjustanud vääramatuks jõuks. Kohus asus seisukohale, et KÜ-l Rahu 28A oli võimalik ebasoodsaid ilmastikuolusid ette näha. Maja katuse piisav hooldamine ja maja katuse olukorra piisava sagedusega kontrollimine, aga samuti vajaduse korral ka maja katuse kiire ja operatiivne remontimine oli KÜ Rahu 28A mõjupiirkonnas. Kohus rahuldas VÕS § 492 lg 1 alusel Swedbank P&C Insurance AS-i regressihagi KÜ Rahu 28A vastu kindlustushüvitise tagastamiseks. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.

4.KÜ Rahu 28A esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kohus rikkunud TsMS § 436 lg 1, TsMS § 442 lg 8, TsMS § 232 lg 1. Kohus on jätnud asja sisuliselt hindamata; 2) tuvastas kohus vääralt, et hagi on esitatud õige kostja vastu ning et kostja rikkus kohustusi. KÜS § 2 lg-st 1 tulenevalt tegutseb korteriühistu korteriomanike huvides ning liikmete otsuste alusel, millega delegeeritakse ühistule teatud ülesandeid ja kohustusi. Kohus jättis tähelepanuta, et ülesannete ja kohustuste täitmisel peab kostja lähtuma üldkoosolekul vastuvõetud otsustest. Kostjal on keelatud iseseisvalt võtta vastu üldkoosoleku pädevuses olevad otsuseid, sh katuse remondi osas. Kostja eelarve ja vajalike remonttööde nimekiri kinnitatakse kaasomanike üldkoosolekul ning kaasomanike poolt kinnitatud eelarve raames teostatakse remont ja teised kinnitatud tööd. Kooskõlas üldkoosoleku otsustega 23.04.2007. a ja 19.01.2010. a sõlmis kostja töövõtjaga OÜ Kesk Log & Eksped (registrikood: 10661487) töövõtulepingud nr 19/01/10 ja 23/04/07. Sõlmitud töövõtulepingute alusel teostas töövõtja maja asukohaga Rahu 28A katuseremonditööd. Töid teostati kooskõlas vastavate ehitusprojektidega. Kostja täitis temale pandud kohustused oma volituse piires; 3) on kohus jätnud analüüsimata, kas kostja rikkus KÜS § 2 lg-st 1 tulenevat kohustust ning jättis kaasomanike üldkoosoleku otsuse alusel maja katuse remonttööd tegemata. Hageja ei ole nimetatut tõendanud; 4) ei ole hageja tõendanud ning kohus jättis analüüsimata põhjusliku seose olemasolu ja kostja tegevuse õigusvastasuse. Tõendite uurimisel rikkus kohus TsMS § 232 lg 1. Kostja leiab, et OÜ Ehitusark Santehnika poolt kostjale väljastatud õiendiga on tõendatud põhjusliku seose puudumine kostja tegevuse ja kahju tekitamise vahel. Õiendiga on tõendatud vääramatu jõu olemasolu. Dokument kinnitab, et üleujutus toimus asjaolude tõttu, mida ei saanud kostja mõjutada; 5) jättis kohus analüüsimata, milles seisnes kostja kohustuse rikkumine, teo õigusvastasus ja süü. Kostja tegevuses puudub õigusvastasus. Hageja ei ole tõendanud, et kostja teo õigusvastasus seisneb seadusest tuleneva kohustuse rikkumises. Kostja hooldas elamut parimal võimalikul viisil, teostades katuse remonttööd üldkoosoleku otsuse alusel. Kostja on tõendanud VÕS § 1050 lg 1 järgi, et tema tegevuses puudub süü.