Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

tsiviilasjas nr 2-13-11078 avalduse p 1.8 järgi kostja väidab, et 2012 aasta juunis jälitasid hagejad kostjat ja tema tütart K.K. Tartu lähedal asuva ujumiskohas, Kabinas, kus viimatinimetatud ujumas käisid. Hageja G.K. tungis kostjale kallale, sõimas ning ähvardas „tema kogu elu ära rikkuda“. Andmed ei vasta tõele. See on au teotav ja paljasõnaline väide;

-

kostja levitab andmeid selle kohta, et hagejad nõuavad kostja vallandamist (avalduse p. 1.9 ja 1.10). Avaldatud andmed on ebaõiged, mittetäielikud ja eksitavad. Hagejad ei nõudnud kostja vallandamist;

-

kostja nimetas 4.03.2013 G.K. ga suhtlemisel Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid töötajate juures psüühiliselt haigeks inimeseks ja ütles, et G.K. koht on haiglas. Kostjal puudub igasugune õigus eksitava hinnangu avaldamiseks kolmandate isikute juures. Hagejad ei ole psüühiliselt haiged inimesed ja nende koht ei ole haiglas;

-

tsiviilasja nr 2-13-11078 avalduse täpsustuse p. 1.8 kohaselt hagejad on uurinud välja AB juhataja koduaadressi ning 27.03.2013 päeva õhtul kell 19.00 paiku käisid mõlemad hagejad AB juhataja kodu juures. Hagejad seisid tükk aega akende all parklas, eesmärgiga tülitada büroopidajat ja tema abikaasat. Hagejad ei tea, kus elab Tarmo Pilv ja ei käinud hagejad AB juhataja kodu juures;

-

sama avalduse täpsustuse p. 1.6 kohaselt kostja väidab, et kostja ahistamiseks 5.03.2013 advokaadibüroos käinud hageja G.K. on ise teatanud büroopidajale, et nüüd nad teavad, kus kostja pargib oma autot. Sellele järgnes 22.03.2013 toimunud vandalismi juhtum, milles kostja näeb seost ülaltoodud faktidega. Hagejad ei ole vandalismi juhtumiga seotud.

2 (7)

Maakohtu seisukoht

3 (7)

3) puudub alus TsMS § 371 lg 2 kohaldamiseks ja seega ka avalduse menetlemisest keeldumiseks. Kohtumääruses toodud seisukohad oleksid asjakohased TsMS § 356 lg 1 kohaldamisel (s.o kõne alla tuleks tsiviilasjas menetluse peatamine, kui tehtav otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese); 4) kohtumäärus on vastuolus TsMS § 3 lg-ga 1, mille kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Käesoleval juhul on TsMS § 3 lg 1 eeldused täidetud, kuna avaldus on esitatud seadusega sätestatud korras ning eeldatav hagejate õigus kahju hüvitamisele on VÕS-ga kaitstud õigus. Samuti ringkonnakohtule 01.07.2013.a esitatud käsikirjalises avalduses kinnitavad määruskaebuse esitajad, et soovivad kaitsta oma au ja väärikust olukorras, kus neid süüdistatakse tegudes, mida nad toime ei ole pannud ja nende väidetava tegevuse kohta ei ole esitatud mingeid tõendeid. Vastustaja seisukohad

4 (7)

5) juhul kui kohus otsustab jätkata käesoleva määruskaebuse edasist menetlemist, tuleks vastustaja taaskordselt tõendada juba varasemas tsiviilasjas tuvastatud asjaolusid. Vastustaja on seisukohal, et teises tsiviilasjas tõendatud asjaolu suhtes peab tõendamiskoormise kandnud pool saama kindluse, et ta mingeid asjaolusid enam tõendama ei pea; 6) määruskaebuse esitajatel on võimalus tsiviilasjas nr 2-13-11078 esitada omapoolsed seisukohad jätkates vaidlust kõrgema astme kohtus. Õigussüsteemi toimimise olemusest tulenevalt ei ole loogiline alustada teises kohtuastmes olevas tsiviilasjas tuvastatud asjaolude vaidlustamiseks uut vaidlust esimese kohtuastme tasandil.

et hagis esitatud faktilised asjaolud vastavad tõele. Seega tuleb kohtul nimetatud sätte kohaldamisel kontrollida, kas hagejate esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades oleksid täidetud haginõuete aluseks olevate õigusnormide materiaalsed eeldused. Vaidlustatud kohtumäärusest ei nähtu, et maakohus oleks analüüsinud hagejate esitatud nõudeid, teinud kindlaks nende nõuete materiaalõigusliku aluse (asjaomased õigusnormid) ning andnud oma hinnangu, kas hagiavalduses esiletoodud faktide õigsuse korral oleks nõuete rahuldamine võimalik.

6 (7)

Ringkonnakohus märgib, et nii au teotava väärtushinnangu kui ka muude isiklike õiguste rikkumise korral on kannatanul põhimõtteliselt õigus nõuda talle tekitatud varalise või mittevaralise kahju hüvitamist (VÕS § 131 ja § 134 lg 2). Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 alusel eeldab mh seda, et kõnealused andmed on hageja au teotavad ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane (vrd Riigikohtu otsused nr 3-2-1-83-10 ja 3-2-1-169-11). Isikuõiguste rikkumisega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõude suuruse põhjendatust tuleb hinnata VÕS § 134 lg 2 alusel.

Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.