Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. juuni 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-23797
Tsiviilasi
G.K. ja V.H. hagi M.K. vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
7 000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. juuni 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik G.K. ja V.H. apellatsioonkaebused Kohtuistungi toimumise aeg
19. mai 2015. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant I (hageja): G.K. (isikukood: XXXXXX); Apellant II (hageja): V.H. (isikukood: XXXXXXX); Apellantide esindaja: Sergei Desjatnikov Vastustaja (kostja): M.K. (isikukood: XXXXXXX), esindaja advokaat Heiki Kuningas
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud G.K. ja V.H. kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes
vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Samuti ei ole kostja tegevus olnud õigusvastane. Kostja on kaitsnud oma isiklikke õigusi hagejate pahatahtliku tegevuse eest, mis on suunatud tema au, väärikuse, hea nime, tervise ning vara vastu. Hagejad ei ole hagis põhjendanud ning selgitanud, milles seisneb kostja süü kahju tekitamises, samuti on tõendamata kahju tekkimine üldse. Süüd ja põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel peavad tõendama hagejad, mida nad aga teinud ei ole. Samuti on tõendamata kahju suurus.
oletusega. Tunnistaja ütluste analüüsimisel jättis maakohus tähelepanuta, et tunnistaja ei ole kindel, kas tegemist oli apellandiga või mitte; 3) on maakohus tuginenud tunnistaja CC ütlustele leides, et 2012. aasta juunis jälitasid hagejad kostjat ja tema tütart CC Tartu lähedal asuvas ujumiskohas, et G.K. tungis kostjale kallale, sõimas ning ähvardas „tema kogu elu ära rikkuda“. Tunnistaja XX väitis, et pole näinud, et tema ema oleks M.K.le kallale tunginud või ähvardanud M.K.. Maakohus ei ole põhjendanud XXi ütlustega mittearvestamist; 4) jättis maakohus jättis tähelepanuta, et tunnistajate ütlustest ei tulene V.H. poolt M.K. jälitamine; 5) ei tulene maakohtu järeldused asjas kogutud tõenditest ja tuvastatud asjaoludest. Kohtuotsus ei ole kooskõlas seaduslikkuse ja põhjendatuse põhimõtetega ning nende põhimõtete rikkumine on viinud ebaõige lahendini. Kohtu järeldused on nii faktiliselt kui õiguslikult motiveerimata.
oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-2-1-147-14, p 22). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.