Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-23-5209 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

X on W, Z ja Qga kooskõlastatult ja ühiselt hõivanud GreenGas Energy OÜ vara ja andnud selle üle GreenGas OÜ-le ja ROHEGAAS OÜ-le; X on õigusvastaselt lõpetanud GreenGas Energy OÜ majandustegevuse; X on valmistanud ette õigusvastase skeemi ning kihutanud Wt ja Zt kahjustama GLI Energia OÜ õigusi ja huve; X on GreenGas Energy OÜ vara omastanud või pööranud selle enda kasuks; X on kuritarvitanud GreenGas Energy OÜ ja/või GLI Energia OÜ usaldust; X seadis Wle, Zle, GreenGas OÜ-le ja/või ROHEGAAS OÜ-le finantseeringu andmise eeltingimuseks selle, et GreenGas Energy OÜ ja GLI Energia OÜ jäetakse biometaani tootmistehase rajamise projektist kõrvale.

Lisaks esitasid kostjad 14.06.2020 Keskkriminaalpolitseile kuriteoteate, millele lisasid tsiviilasjas nr 2-20-5086 esitatud hagi. Kuriteoteate alusel algatas Keskkriminaalpolitsei hageja vastu kriminaalasja. Keskkriminaalpolitsei lõpetas 15.06.2021 määrusega kriminaalasja, sest menetleja ei tuvastanud hageja poolt süüteo toimepanemisele viitavaid asjaolusid. Kuna kriminaalmenetluse läbiviimisel otsiti mh läbi hageja kodu ja tehti teisi toiminguid, pidi hageja aasta vältel kannatama tema suhtes läbiviidavat kriminaalmenetlust, millega riivati hageja eraelu puutumatust.

2-23-5209 Kostjate vastuväidete kohaselt on hagi perspektiivitu, kuna kostja I ei ole väidete avaldaja ning hagejal puudub õiguskaitsevajadus. Kohtu roll on faktiliste asjaolude tõele vastavuse kontrollimine. Kuna hageja palub juba varasemas kohtumenetluses kontrollitud väiteid uuesti kontrollida, on see vastuolus seaduse mõtte ja mõistlikkuse põhimõttega. Samuti pole kostjad käitunud õigusvastselt. Kostjatel on seadusega kaitstav õigus pöörduda kohtu poole. Hageja mittevaralise kahju nõude suurus on vastuolus senise kohtupraktikaga. Maakohtu määrus ja põhjendused

2-23-5209 menetluses esitatud väidetest, on tema jaoks avalikud ka kohtuotsuses väljendatud hinnangud esitatud väidete paikapidavuse kohta. Sellises olukorras, kus on avalikud nii esitatud väited kui ka nende tõele vastavusele antud kohtulik hinnang, ei pea riik andma õiguskaitset selliste väidete korduva kontrolli kaudu uues iseseisvas kohtumenetluses.

2-23-5209

2-23-5209

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-23-5209 13, p 40), ei saa siiski igale kolmandale isikule andmete teatavaks tegemist pidada andmete avaldamiseks võlaõigusseaduse tähenduses. Ringkonnakohtute praktikas on korduvalt leitud, et andmete kohtumenetluses esitamine ei ole andmete avaldamine VÕS § 1047 tähenduses (vt TlnRnKm 10.12.2020, 2-20-15027, p 7; TlnRnKm 18.11.2019, 2-17-18982, p 7; TrtRnKo 05.06.2015, 2-13-23797, p 7), samuti ei saa pidada andmete avaldamiseks andmete teatavaks tegemist muudele isikutele või asutustele, kellel on seadusest tulenevalt nende andmete õigsuse kontrollimise pädevus ja kohustus (sh advokatuuri aukohtule ja haridusasutuse juhile) (vt TrtRnKo 17.05.2023, 2-21-6336, p 9; TlnRnKo 16.01.2020, 2-18-1682, p 15). Siinsel juhul väidab hageja, et kostjad avaldasid tema kohta valeväiteid tsiviilasjas nr 2-20-5086 kostja II nimel esitatud hagiavalduses ning kriminaalasjas nr 20221000041 politseile esitatud kuriteoteates. Selliselt hageja kohta väidete avaldamist ei saa aga kehtiva kohtupraktika kohaselt pidada ebaõigete andmete avaldamise ja mittevaralise kahju hüvitamise kontekstis andmete avaldamiseks. Seetõttu ei saaks kohus hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral hagi rahuldada ning sellise hagi menetlemisest võib kohus TsMS § 371 lg 2 alusel keelduda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.