Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

osutatavaid tankisti teenuseid XX--le kuulunud VKI Juhtimise OÜ-s; 3) XX kahjustas skeemitamise tulemusena (koos CC tankistiteenuse kasutamisega) VKI Juhtimise OÜ võlausaldajad 2 miljoni euro ulatuses jättes võlausaldajad ilma 2 miljonist eurost; 4) XX on koos CC-ga korduvalt ühiste skeemide kaudu kahjustanud võlausaldajaid; 5) XX on Kobe Investmentsi ja seotud isikuid juhtides põhjustanud võlausaldajatele kahju ca 300 miljoni ulatuses; 6) XX palkas Kobe Investmentsis vastutusest vabanemiseks tankistid; 7) XX on osaliselt vastutav Soome noorsoofondile kahju tekitamise eest. Hageja palub kostjat kohustada kostja kulul kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kahe päeva jooksul tegema järgneva sisuga avaldus: „Kinnisvaravalduse AS avaldus XX (X) kohta avaldatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks. Kinnisvaravalduse AS avaldas

andmete avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses. Kohtupraktikas on väidete avaldamiseks loetud andmete teatavaks tegemist kolmandatele isikutele. Kolmandateks isikuteks on kõrvalised isikud, kellel puudub tavapäraselt õigus avaldatud andmetega tutvuda. Tsiviilasjas nr 2-19-14222 tegi kostja hageja kohta väited teatavaks kohtule ja teistele menetlusosalistele, keda ei saa VÕS § 1047 mõttes käsitleda kolmandate isikutena. Menetlusosalistel on õigus kohtule esitada oma seisukohti ja tõendeid, sh andmeid kui faktiväiteid ja väärtushinnanguid ja teistel menetlusosalistel on õigus esitatule vastu vaielda ja esitada omakorda seisukohti ning tõendeid esitatud väidete või hinnangute kohta vahetult samas tsiviilasjas. Maakohus leidis, et kostja poolt avaldatu on eelkõige hinnang tsiviilasjas nr 2-19-14222 kostjaks oleva VM Keskuse OÜ juhtimisele. Hageja on VM Keskuse OÜ seaduslik esindaja ning kohtupraktikas on tavapärane, et äriühingut hagedes esitatakse erinevaid väiteid äriühingu seadusliku esindaja kohta. Hagejal kui VM Keskuse OÜ seaduslikul esindajal oli võimalik kostja hinnang vastuväidete esitamisega ümber lükata, mida hageja hagist nähtuvalt oli ka teinud. Kohus ei pidanud võimalikuks menetleda ka üksnes mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, kuivõrd selle eelduseks on hageja õiguste rikkumine läbi ebaõigete andmete avaldamise, mida käesoleval juhul ei toimunud. Kuna andmete avaldamist ei toimunud, ei saanud hagejal kahju tekkida. Hageja mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmise nõuet ei saa pidada perspektiivikaks ka siis, kui jätta kõrvale hageja esimene nõue kohustada kostjat andmeid ümber lükkama. Kohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

saa tsiviilasjas nr 2-19-14222 nõuda kohtult hageja kohta esitatud faktiväidetele hinnangu andmist. Kui kohus tuvastab tsiviilasjas nr 2-19-14222, et kostja väited hageja kohta ei puutu asjasse, siis puudub hagejal võimalus tema kohta selliselt ebaõigete faktiväidete esitamise osas oma õigusi maksma panna. Sisuliselt tähendaks see järeldust, et tsiviilkohtumenetlus on selliseks foorumiks, kus menetlusosaliseks olev isik võib alati ja piiramatult esitada mistahes teise isiku kohta ebaõigeid faktiväiteid ning isikul puudub õiguslik võimalus tema kohta ebaõigete väidete ümberlükkamiseks või hüvitise nõudmiseks pelgalt seetõttu, et avalduste tegemise kohaks valiti tsiviilkohtumenetlus. Hageja leiab, et kuigi maakohus ei võtnud hagi menetlusse, asus kohus asja sisuliselt hindama. Kuna hagi on keeldutud menetlemast, siis ei oleks saanud maakohus leida, et hageja on saanud juba oma õigustele kaitset. Hageja leiab, et hageja enda nimel esitatud hagi menetlemise võimalikkus ei saa sõltuda sellest, kas hageja on teises asjas oleva menetlusosalise seaduslikuks esindajaks või mitte. Tsiviilkohtumenetlus on avalik (TsMS § 37), mis tähendab, et igaüks võib osaleda kohtuistungil igal ajahetkel. Kohtuistungil osalemine tähendab mh seda, et osalejale saavad teatavaks kõik kohtuistungil avaldatavad andmed, sealhulgas kostja avaldused. Tähtsust ei oma asjaolu, kas faktiliselt on keegi istungil osalenud või mitte – rikkumisega on tegemist juhul, kui andmed on tehtud kättesaadavaks kolmandale isikule. Samuti on igal isikul õigus pärast asjas tehtava kohtulahendi jõustumist tutvuda tsiviilasja materjalidega (TsMS § 59 lg 3). Kohtuasjas tehtavad lahendid avaldatakse Ametlikes Teadaannetes. Hageja kohta esitatud ebaõiged andmed võivad olla kättesaadavad ka menetlusosaliste kaudu, kuna menetlusosalistel puuduvad piirangud kostja ebaõigete faktiväidete avaldamiseks ning teadmine asjaolust, et tegemist on ebaõigete faktiväidetega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

(kõrvalistele) isikutele, vaid menetlusega otseses puutumuses olevatele isikutele, st teistele menetlusosalistele ja kohtule. Samuti märgib kolleegium, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 3 järgi tõlgendatakse seaduse sätet lähtudes muuhulgas seaduse mõttest ja eesmärgist. VÕS § 1047 eesmärgiks ei ole anda õiguskaitset olukorras, kus andmete esitaja realiseerib oma menetlusosalise positsioonist tulenevat õigust olla kohtu poolt ära kuulatud (TsMS § 199 lg 1 p-d 4–7). Vastuseks hageja määruskaebuses esitatud viitele TsMS § 328 lg-st 1 tulenevale tõekohustusele märgib kolleegium, et menetlusosaline ei tohi küll TsMS § 328 lg 1 alusel esitada teadvalt vale informatsiooni, aga tegeliku faktilise olukorra lõplik väljaselgitamine tõendite uurimise ja hindamise teel on kohtu ülesanne menetluses, kus andmed avaldati.

igaüks võib osaleda kohtuistungil igal ajahetkel ning igal isikul on õigus pärast asjas tehtava kohtulahendi jõustumist tutvuda tsiviilasja materjalidega (TsMS § 59 lg 3). Kolleegiumi hinnangul ei anna hageja märgitu alust taotleda kohtumenetluses esitatud andmete ümberlükkamist VÕS § 1043 ja § 1047 alusel esitatud hagis. Kui kohtuistungil vaidlusaluseid andmeid käsitletakse, siis on hagejal võimalik kostja väidetele vastata ja sellega faktiväited ümber lükata selles samas menetluses, kus need avaldati. Samuti on TsMS § 59 lg 3 järgi menetlusosaliseks mitteoleva isiku õigus toimikuga tutvuda piiratud, olles lubatud vaid õigustatud huvi korral. Käesoleva hagi menetlemiseks ei anna alust ka üksnes viide sellele, et hageja kohta esitatud ebaõiged andmed võivad olla kättesaadavad avalikkusele teiste menetlusosaliste kaudu.

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.