lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-76-13

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 12.06.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-76-13
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
12.06.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1601
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastus
Viru Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-11-20
Selgitustaotlus
Viru Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-11-19
Pöördumine
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-06-19
Ettepanek
Justiits- ja Digiministeerium · Sissetulev kiri · 2026-06-25
Taotlus
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-06-22
Hankija täiendav seisukoht
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-05-06

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 190 lg 2, 7Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusELTS § 68Elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslik kasutamineKorra § 4 lg 2RÕS § 24 lg 1Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmineTsMS § 219Esindaja kohtu määramiselTsMS § 3401 lg 1TsMS § 466 lg 3Määruse teatavakstegemine ja jõustumineTsMS § 637 lg 1Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (15)

lahend.ee
2-24-7284/65Tartu Maakohus Tartu kohtumaja20.03.20262-24-119987/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja14.02.20252-24-1737/48Tartu Maakohus Tartu kohtumaja25.07.20242-23-8435/35Tartu Maakohus Tartu kohtumaja08.12.20232-21-8723/184Tartu Maakohus Tartu kohtumaja02.06.20232-18-9813/147Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.12.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Eesti Energia AS10421629(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-76-13

Määruse kuupäev

Tartu, 12. juuni 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

Eesti Energia Aktsiaseltsi hagi Kalju Kiviranna vastu põhivõla 8072 euro 35 sendi ja viivise 2010 euro 2 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 13. märtsi 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-31856

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kalju Kiviranna määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood 10421629) Kostja Kalju Kivirand, esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa

Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

27. mai 2013. a, kirjalik menetlus

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. märtsi 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-31856 osas, millega keelduti Kalju Kiviranna apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.
2.Saata asi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
3.
TsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine
2-22-2913/71
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
04.11.2022
2-18-282/158Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.04.2022
2-10-30503/123Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja18.01.2016
2-15-9088/18Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.01.2016
2-15-1012/10Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.03.2015
3-2-1-161-14Riigikohus04.03.2015
3-2-1-150-13Riigikohus09.12.2013
3-2-1-108-13Riigikohus21.10.2013
3-2-1-99-13Riigikohus09.10.2013
Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määrata Advokaadibüroole Natalia Lausmaa riigieelarvest makstavaks tasuks Kalju Kivirannale Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 76 (seitsekümmend kuus) eurot 80 senti.
5.Saata määrus p 4 osas täitmiseks Eesti Advokatuurile ja teadmiseks Rahandusministeeriumile.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Eesti Energia Aktsiaselts (hageja) esitas 6. juulil 2011 Harju Maakohtule hagi Kalju Kiviranna (kostja) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista elektrienergia võla 8072 eurot 35 senti ja viivise 2010 eurot 2 senti. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud kostja kinnisasja elektrienergiaga varustamiseks võrgu- ja elektrilepingu. Mõõtesüsteemi kontrollimisel 2. oktoobril 2009 avastati, et kostja tarbimiskohas kasutatakse elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult, kuna arvesti ja peakaitsme vahele on ehitatud mõõtmata ahel, millega varustatakse kostja elamut elektriga. Elektrituruseaduse (ELTS) § 68

lg 2 alusel on kostja kohustatud hüvitama võrguettevõtjale ja müüjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse, mis määratakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. mai 2007. a määrusega nr 34 kinnitatud korra (kord) § 4 lg 2 p 1 alusel. Kostjale esitati

11.oktoobril 2010 elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise eest arve 9015 euro 99 sendi saamiseks. Tüüptingimuse alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,1% päevas.
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole elektrienergiat ebaseaduslikult kasutanud. Kontrollimisel ei tuvastatud, et väidetavalt ebaseadusliku ühenduse kaudu varustatakse elektriga kostja kinnistul asuvat elamut. Mõõtekappi on ühendatud kahe kõrvuti asetseva elamu elektriühendus, mistõttu on võimalik, et ühenduse on loonud ja seda kasutab muu isik. Ebaseadusliku elektritarbimise hulga arvutamise metoodika tulemusena saadud elektrienergia tarbimise hulk ei moodusta tegelikku väidetavale ebaseaduslikule elektritarbimisele vastavat hulka.
3.Harju Maakohus rahuldas 14. jaanuari 2013. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 8072 eurot 35 senti ning viivise hagi esitamise seisuga 2010 eurot 2 senti ja alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni päevas 0,1% tasumata põhinõudest, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kohtuotsuse kohaselt on tõendatud, et kostja kinnistul avastati elektrienergia ebaseaduslik kasutamine, sest arvesti ja peakaitsme vahele peakaitsmest väljuvatele klemmidele on ehitatud kolmefaasiline mõõtmata ahel, mille kaudu varustati elamut elektriga. Kostja on möönnud, et elektrikaabli paigalduse ajal tekkis elamu garaažis veeuputus, mille likvideerimisel võidi osa juhtmeid paigutada valesti ning hiljem ühendada kokku ja suunata kilpi tagasi. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja ei lubanud kontrollimise ajal majja siseneda, et näha millised seadmed voolu tarbivad. Kostja ei ole tõendanud, et ebaseadusliku ühenduse kaudu kasutab majja sisenevat elektrit muu isik. Hageja esitatud elektriarvestus on kooskõlas elektrituruseaduse ja korra § 4 lg 2 p-ga 1, arvutuses aluseks võetud kostja tarbimine 7,5 tundi ööpäevas ei ole ülemäära suur. Ebaseadusliku elektrienergia koguse arvutamisel ei saanud võtta arvesse varasemat tarbimist, kuna enamikku elektrienergiat kasutati ebaseaduslikult.
4.Kostja esitas 13. veebruaril 2013 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Ühtlasi palus kostja anda talle menetlusabi apellatsioonkaebuselt tasutava riigilõivu maksmiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus arvestamata asjaolu, et pärast mõõteseadmete kontrollimist ei ole elektritarbimine tema kinnistul oluliselt suurenenud. Seega ei ole tõendatud, et enne kontrolli tarbiti elektrienergiat ebaseaduslikult. Põhiseadusega vastuolus on arvutada elektrienergia kogust korra § 4 lg 2 p 1 alusel, sest koguse arvutamise kord peab olema kehtestatud seadusega. Samuti on elektrienergia tarbimise arvutamise kord vastuolus hea usu põhimõttega ja seetõttu tühine.
5.Ringkonnakohus jättis 25. veebruari 2013. a määrusega kostja taotluse käiguta, kohustades teda esitama viie päeva jooksul määruse kättetoimetamisest vormikohase taotluse, teatise majandusliku

seisundi ja tõendite kohta. Määrus toimetati kostja esindajale elektroonilise andmebaasi kaudu kätte

27.veebruaril 2013. Kostja esindaja esitas 4. märtsil 2013 ringkonnakohtule menetlustähtaja pikendamise taotluse, paludes pikendada vormikohase taotluse esitamise tähtaega 9. märtsini 2013, kuna kostja viibib kinnipidamiskohas. 7. märtsil 2013 esitas kostja menetlusabi taotluse, märkides oma vara ja kohustused ning selgituse, et tõendeid ei ole võimalik esitada kinnipidamisasutuses viibimise tõttu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus keeldus 13. märtsi 2013. a määrusega apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja jättis kostja menetlusabi taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p-le 6 ning § 181 lg 1 p-le 2 tuginedes, et pole piisavat alust eeldada, et menetlus oleks edukas. Määruse põhjenduste kohaselt leidis maakohus põhjendatult, et tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja ei lubanud kontrollimise ajal majja siseneda, saamaks teada, millised seadmed kontrolli ajal voolu tarbivad. Kuna kontrollimisel ei olnud võimalik kostja tegevuse tõttu tuvastada, millised seadmed kostja kinnistul kontrolli ajal voolu tarbivad, ei ole tähtsust kostja paljasõnalistel väidetel, et elektrienergia tarbimine ei ole tema kinnistul pärast kontrollimist oluliselt suurenenud. Korra § 4 lg 2 p 1 ei ole vastuolus põhiseadusega, sest see on kehtestatud ELTS § 68 lg-te 2 ja 3 alusel. Väide, et kord on vastuolus hea usu põhimõttega, tuleb jätta tähelepanuta, kuna kostja esitas selle esimest korda alles apellatsioonkaebuses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Kostja palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning saata asja lahendamiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebuse kohaselt on majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud kord vastuolus põhiseadusega, kuna sellega antakse elektritarbimise koguse arvutamise õigus eraõiguslikule isikule. Ringkonnakohus ei ole kostja sellekohast väidet lahendanud. Kohtud jätsid võrdlemata kostja tarbitud elektrienergia kogused enne ja pärast kontrollmõõtmist. Kuna kostja viibib kinnipidamiskohas, ei saanud ta esitada tõendeid selle kohta, et tema elektrienergia tarbimise kogus ei ole pärast kontrollmõõtmist oluliselt muutunud.
8.Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas Riigikohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude kindlaksmääramise taotluse, milles palub hüvitada tasu 76 eurot 80 senti (sh käibemaks). Taotluse kohaselt on esindaja tutvunud ringkonnakohtu lahendi ja kohtupraktikaga ning koostanud määruskaebuse, s.o teinud toiminguid nelja pooltunni ulatuses. Esindaja kinnituse kohaselt on kostja keeldunud taotlusele nõusolekut andmast, kuna tal on kohustus menetlusabi hüvitada.
9.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus on kostja väiteid piisavalt põhjalikult käsitlenud. Ebaseaduslikult elektrienergia tarbimise korral ei ole elektrienergia ja võrguteenuse mahu ning maksumuse kindlakstegemise

eesmärk isiku karistamine, vaid teha võimalikult täpselt kindlaks tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse kogused. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema väidet, et tarbimine ei ole oluliselt muutunud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause järgi tühistada osas, millega keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Kolleegium rahuldab määruskaebuse osaliselt ning saadab asja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks samale ringkonnakohtule.
11.Kooskõlas TsMS §-ga 695 ja § 688 lg-ga 2 kontrollib kolleegium ringkonnakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kostja vaidlustab ringkonnakohtu määruse üksnes osas, millega keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.
12.Ringkonnakohus kohaldas kostja apellatsioonkaebuse eduvõimalust hinnates valesti TsMS § 637 lg 1 p 6. Selle sätte alusel on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest üksnes juhul, kui apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Kolleegium on varem väljendanud seisukohta, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). See tähendab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel peab kohus apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (vt ka Riigikohtu 5. juuni 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-07, p 10). Ringkonnakohus hindas kostja apellatsioonkaebuse eduvõimalusi just tõendite hindamise aspektist küsimuses, kas kostja väide, et elektrienergia tarbimine ei ole pärast kontrollimist suurenenud, on tõendatud. See küsimus tuleb ringkonnakohtul lahendada sisuliselt juhul, kui apellatsioonkaebus vastab nõuetele ning ringkonnakohus võtab selle menetlusse.
13.Kuivõrd ringkonnakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega jäeti menetlusabi andmata, on määrus selles osas TsMS § 466 lg 3, § 463 lg 2 ning § 456 lg 4 alusel jõustunud. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel peab ringkonnakohus kontrollima, kas on täidetud kaebuse menetlusse võtmise eeldused, mh kas on tasutud riigilõiv (TsMS § 637 lg 1 p 3). Kui apellatsioonkaebus on esitatud puudusega, nt riigilõivu ei ole makstud, peab ringkonnakohus andma kostjale TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes kaebuse seniks käiguta.
14.Riigikohus vabastas 15. aprilli 2013. a määrusega kostja määruskaebuselt 50 euro suuruse kautsjoni tasumisest hilisema hüvitamiskohustusega. Kui ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu menetlusse võtmata, tuleb kostjalt kassatsioonikautsjon välja mõista (TsMS § 190 lg 2) või vabastada ta kautsjoni tasumise kohustusest (TsMS § 190 lg 7). Kolleegium märgib, et TsMS § 190 lg-s 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle

omal algatusel (vt Riigikohtu 14. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-10, p 9).

15.Kolleegium leiab, et kostja esindaja avaldus määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 76 eurot 80 senti tuleb rahuldada kooskõlas TsMS § 219 lg-ga 6 ning riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-dega 22 ja 23. Menetlustoimingute tegemise ajal kehtinud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra (kord) p 371 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest hagimenetluses 16 eurot iga poole tunni kohta. Kostja esindaja on teinud kassatsioonimenetluses toiminguid neli pooltundi, st 64 euro ulatuses. Tasule lisandub korra p 2 kohaselt käibemaks, st 12 eurot 80 senti. Kohtumääruse alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab RÕS § 24 lg 1 järgi advokatuur. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.