Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

H. K. sisust teeb kohus järelduse, et H. K. ilmselt silmas pidanud täitemenetluse lõpetamist TMS § 202 lg 1 ja KarS § 82 lg 1 p 3 alusel. TMS § 202 lõige 2 ei saa kohus aluseks võtta, sest alates 01.01.2010 kaotas nimetatud lõige kehtivuse. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 202 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi või rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Kuna täiteasjas 170/2001/59 on tegemist võlaõigusliku nõudega tsiviilasjas, mitte rahatrahviga väärteoasjas või rahalise karistuse, varalise karistuse või muu avalik-õigusliku nõudega kriminaalasjas, ei saa selle täitemenetluse lõpetamist taotleda TMS §-de 202, 207 või 210 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 123 lg 1 kohaselt (vastu võetud 28.06.1994) oli kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Aegumistähtaja kulg algas kohtuotsuse jõustumisest. TsÜS § 123 lg 2 kohaselt täitemenetluse algatamisel aegumistähtaja kulg katkeb ja kuni aegumistähtaja katkemiseni möödunud aega aegumistähtaja hulka ei arvata. TsÜS § 157 lg 1 ja 2 kohaselt (redaktsioon kuni 04.04.2011) oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest. Alates 05.04.2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 järgi on aegumistähtaeg 10 aastat. Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa seaduse ja Rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-st 2 tuleneb, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. VÕSRS § 9 lg 3 sätestab, et kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt VÕSRS lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust. Avaldaja suhtes on alustatud täitemenetlust 12.10.1994.a. Täitemenetluse alustamise ajal kehtinud TsÜS § 123 lg 1 kohaselt oli kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat, seega aegus nõue avaldaja suhtes hiljemalt 12.10.2004.a. Seega taotleb H. K. täitemenetluse lõpetamist otsuse täitmise aegumise tõttu tsiviilnõudes, mille aegumistähtaeg on möödunud. Avaldusest ei nähtu, et avaldaja oleks eelnevalt pöördunud kohtutäituri poole aegumise kohaldamiseks. Vastavalt TMS § 51 lg 1 peatab või lõpetab täitemenetluse kohtutäitur otsusega. Tulenevalt TMS § 217 lg 1 võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse

2 (3)

maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Neil asjaoludel ja tuginedes TsMS § 371 lg 1 p 3 keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest, sest kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast.

Epp Tombak Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.